Filmi referaat: Elmo Nüganen (0)

JÜRI GÜMNAASIUM
Elmo Nüganen
Referaat
Mauri Oidermaa
6.D
Jüri
2015
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
KANARBIK 5
ÜMARLEHLINE HUULHEIN 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8

SISSEJUHATUS

Teen uurimistöö Elmo Nüganeni kohta kuna mulle meeldis tema osatäitja lavastuses „Armastus kole apelsiinide vastu“. Tema osatäitja nimi oli Pantalone , see osatäitja oli väga naljakas.
TURBA SAMMAL

• Elmo Nüganen on sündinud 15. veebrualil 1962 Jõhvis. Ta on eesti näitleja , teatri- ja filmilavastaja. Aastal 1982 lõpetas Elmo Nüganen Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 1982–1983 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudisnäitejuhtimist ning 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana.1988–1992 töötas ta  Ugala  teatris näitleja ja lavastajana. Tema esimene lavastus oli krahv Ulrich Zinsdorff ("Vennad Lautensackid")
  

Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps . Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi ning seetõttu kõneleme siinkohal turbasambla perekonnast. Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad . Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Vett võib turbasambla taim endasse imeda aga kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub. See on võimalik tänu kahele eripärale. Esiteks on tal eelpool nimetatud veekogumisrakud. Teiseks aga moodustub huvitav süsteem varte ja osade okste ning lehtede vahel. Need on üksteisest täpselt nii kaugel, et vesi jääb nende vahele pidama ja säilib seal kuivemateks perioodideks. Nii pole turbasammaldele ajutised kuivaperioodid ohtlikud, küll aga näiteks kuivendamine.
Sellist suurepärast imemisvõimet on inimesed ka mitmeti ära kasutanud. Näiteks aitab turbasammal hädast välja, kui teil on lahtise haavaga vigastus, aga pole parajasti vatti või sidet käepärast. Seejuures ei tasu samblatutti karta: ta on praktiliselt puhas, kuna happelises keskkonnas ei ela peaaegu keegi. Muide, turbasamblad muudavad oma elukeskkonda veel happelisemaks ja tõrjuvad niimoodi enda kõrvalt teised taimed minema. Nii näemegi turbarabas vaid väheseid teisi taimi: soovildikut, raba -karusammalt, jõhvikat, küüvitsat, nokkheina ja veel mõningaid .
Kuidas turvas tekib? Nagu teada, pole sammaldel juuri ja nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ning alumises osas samal ajal kõdunevad. Turbasammal kasvab otse ülespoole, allapoole jääb aga tihe kiht kõdunenud turbasammaldest. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed , nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid paksenevad aastast aastasse . Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma pakseim turbakiht on teada Kreekast , kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit.

KANARBIK

Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied . Nii tuuaksegi juuli lõpul, kui kanarbik õitsema hakkab, mesitarud kanarbikule lähemale. Kellel võimalik, see asetab oma mesilindude kodud otse kanarbikuväljale. Nii võib kanarbiku õitsemise ajal kuulda hõredates metsades alati ühte kõrvulukustavat suminat, kui just väga kõvasti vihma ei pladista. Mesilased ja ka paljud teised putkad külastavas ilusa ilmaga lugematul arvul õisi, et hiljem oleks, millest toituda. Valminud kanarbikumesi on väga tume ja muutub kõvaks alles pika aja möödudes . Iseloomulik on veel kanarbikumee veidi mõrkjas või kibekas maitse. Ühelt hektarilt kanarbikuväljalt võib saada kuni 200 kilo mett.
Kanarbik paistab algul väga leplik taim olevat: kasvab ta ju nadides tingimustes, kus vaid vähesed taimed peale tema hakkama saavad. Tegelikult on see pilt siiski petlik . Kanarbik lihtsalt on selline, et ta vajabki rohket kõrvetavat päikest. Ta on sellega harjunud ja suudab sellistes kohtades teisi taimi välja tõrjuda. Samas võib varjulisemas kohas kanarbik teistele taimedele alla jääda ja hukkuda. Kanarbiku kohastumisest liigkuivusele annavad märku tema soomusetaoliselt pisikesteks muutunud lehekesed , millest aurub ka kuuma ilmaga väga vähe vett välja. Teiseks vajab kanarbik kindlasti happelist pinnast. Selline on näiteks männimetsade alune, kus lagunevad okkad muudavad pinnase happeliseks . Niiskuse liig või vähesus ei ole aga kanarbikule kõige tähtsamad. Nii näiteks kasvab ta ülikuivadel nõmmedel, kuid ka päris rabades.
Peale tuntuse meetaimena on kanarbik ka laialt kasutatav mitmesugustes kimbukestes. Iluaeda tuues peab aga enne mõtlema, et kas see koht on ikka täpselt samasugune kui taime looduslik elupaik. Kui ta seda ei ole, siis läheb teie ilupõõsas ilmselt välja. Seda seepärast, et kanarbikujuured peavad kasvamiseks leidma endale appi seeneniidistiku . Seda aga igal pool ei ole. Kindlasti läheb kanarbiku jaoks sobivatel seentel vaja happelist pinnast.

ÜMARLEHLINE HUULHEIN

Ümaralehine huulhein on huulheinadest kõige tavalisem. Teistest liikidest erineb ta ümara kujuga lehtede poolest. See on juba nimest järeldatav. Kuid ümaralehine huulhein on ka meie huulheintest kõige tugevama ravitoimega. Raviomadustega on eelkõige lima, mis on paksu kihina kõikidel tema lehtedel. Samu toimeaineid sisaldab teatavas koguses ka huulheina mahl. Nii kogutaksegi ravimiks kogu huulheina taime.
Kõige enam on teda kasutatud välispidiselt igasuguste nahahädade vastu. Nii on karjused juba ammusest ajast pannud lehti tuulest külmast pragunenud huultele. Samuti aitas ta ohatiste, soolatüügaste, konnasilmade ja veel paljude teiste nahahädade vastu. Noored neiud on huulheina abil püüdnud soovimatutest tedretähnidest vabaneda. Mõne häda puhul aitasid huulheina lehed suurepäraselt, mõnel juhul aga üldse mitte. Huulheina ekstrakti on kasutatud seespidiselt mitmesuguste hingamisteede haiguste raviks. Eriti tüüpiline on ta läkaköha ravimina. Selliste haiguste puhul aitas ta tänu oma väga tugevale baktereid hävitavale toimele. Kuid peale selle on huulheinal ka uriinieritust soodustav ning palavikku alandav toime.
Kuid huulheina lima ei ole karjapoiste jaoks mõeldud. See on taimel putukate püüdmiseks. Kes siis ei teaks, et huulheinad on meie looduse ühed huvitavamad taimed, sest nad on osaliselt loomtoidulised. Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavad. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid . Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja leht ootab uut toitu.

KOKKUVÕTE

Referaati tehes sain teada, et rabataimed on väga huvitavad. Näiteks turba sammal, mis võib imeda endasse kümme kuni 20 korda rohkem vett kui ta ise kaalub. Ka huulhein osutus põnevaks taimeks , kuna ta püüab oma limaga alla kahe millimeetriseid putukaid.
Selle referaadi koostamisel sain idee minna suvel raba matkale, et tutvuda looduses nende taimedega.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://bio.edu.ee/taimed/sammal/turbas.ht m

http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kanarbik.ht m

http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/yhuulh.ht m