Artikli
analüüs
XI
klass
Artikli
pealkiri:
Koolide edetabelid ja reality
Autor: Maria Helen Känd
Allikas
(ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress.ee 07.
september 2011 12:08
Probleem,
millele artikkel keskendub: Lapsevanemaid huvitab rohkem kooli
kõrgus edetabelis, kui see mis koolides tegelikult õpetatakse ja
tavaline koolilaps on tark, kuid ei oska häält teha.
Autori
põhiseisukohad, näited: Paljudes koolides direktorid terroriseerivad
avaaktusel oma õpilasi sellega, et nad peavad oma eelkäijatest
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Peeter Termomeeter
Õppematerjali autor
Et siis oli võimalik kõikjal hakkama saada vene keele kui eliitkeelega, ei olnud eesti keele oskusel tähtsust. Seetõttu ka ei väärtustatud kohaliku vähemuskeele õpet. Endise koolitüübi vastuolu uue olukorraga oli paratamatu, sest oma iseloomu tõttu ei saanud see sobida iseseisva Eesti riigi vajadustega. Keelekümblus ei ole asendus praegusele programmile, vaid valikuvõimalus, mida kasutatakse piiratud ulatuses. Ka keelekümbluse levialadel ei ulatu sellega hõlmatud koolide osa saja protsendini. Tähtis on see, et haridusprogrammid arvestaksid õpilaste (ja tema vanemate) vajadusi, andes võimaluse valida õpilasele kohasem süsteem. See tähendab üleminekut ühelt mitmele konkureerivale hariduse andmise/omandamise viisile. 1. Ükskeelsus on normist kõrvalekaldumine Tänapäeva maailmas on ükskeelne inimene pigem kõrvalekalle normist kui norm. Teise maa- ilmasõja järgsetel aastatel on Eestisse immigreerunud suur hulk inimesi, kes ise ja kelle järg-
küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama. Kuid teiste kogemustest tasub õppida. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et ei saa lootma jääda, et vaid üksikud õpetajad uurimus- ja praktilisi töid juhendama hakkavad, nagu see praegu mõnedes koolides on olnud
.........29 3.6Hariduspoliitikas tuleb muuta mõtteviisi............................................................ 37 3.7Andekatest kui erivajadustega õpilastest.............................................................39 kasutatud kirjandus.......................................................................................................45 SISSEJUHATUS Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne ,,hea ja tubli viielise lapse" kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõrgemate õpilaste järeleaitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähelepanuta (Sepp 2010: 5)
osaliselt õigesti vastata Kõige tugevam õpimotivatsioon kujuneb olukorras, kus õpilased suudavad vastata ligi kolmele neljandikule esitatud küsimustest. Madala õpimotivatsiooniga õpilastele peaksid küsimused olema kergemad, nii, et ta vastaks ära kuni neli viiendikku küsimustest. Küsimuste kognitiivse taseme määravad vastamiseks vajalikud vaimsed toimingud. Teadmisküsimused nõuavad madalaid, mõistmine ja rakendamine keskmisi ja analüüs , süntees ja hindamine kõrgeid kognitiivseid võimeid. Samuti jaot. Küsimused konvergentseteks- millel on vaid üks õige vastus ja divergentseteks- võib olla mitu õiget vastust. . faktide valdamine toob kaasa arutlusoskuse paranemise. Vastuste ooteaja mõju õppimisele. Küsimustele vastamise aja suurendamine parandab vastuste kvaliteeti vaid töises klassis. Faktiküsimuste esitamisel ei paranda vastuste ooteaja suurendamine õpitulemusi. Algklassides, kus õpilaselt tahetakse vastuseid
Ta annab selgeid juhtnööre, kuidas kohaldada kutsealast õiglustunnet ja emotsionaalset pädevust varajasest, minimaalsest sekkumisest kuni kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga. Iga õpetaja vajab seda raamatut ja
üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist; õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks. Käesolev juhendmaterjal tutvustab mitmete koolide näiteid ja soovitusi loovtöö korraldamiseks ja läbiviimiseks. Loovtöö korraldamise ja läbiviimise põhimõtted esitatakse kooli õppekava üldosas, kus on kirjeldatakse täpsemalt, kuidas toimub: loovtöö korraldamine; loovtöö teema valimine; õpilaste juhendamine; loovtöö esitlemine; loovtöö hindamine. Juhendmaterjali koostajad Ene Kulderknup ja Inge Raudsepp Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna
6. Andekate profiilid 145 7. Nõustamiskeskused 149 8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9. Olümpiaadid ja ainevõistlused 159 Aineloend 169 Eessõna 5 Eessõna Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste, 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne “hea ja tubli viielise lapse” kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõr- gemate õpilaste järjele aitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähele- panuta
üle arutleda. kujunemine kommunikatsioon - - Rakendamine on võime kasutada õpitud kehakeel seaduspärasusi ja mudeleid teisel viisil või uutes oludes. - Analüüs - võime jaotada vaadeldav informatsioon osadeks. - Süntees - terviku loomine komponentidest. - Hindamine - kognitiivsete õpitulemuste kõrgemaks astmeks. Suutlikus hinnata vahendite ja meetodite sobivust püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Kuivõrd rahuldavad vahendid ja meetodid hindamiskriteeriume. Nõrkuseks – sisuline külg jäi kajastamata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid