KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kakskeelsus............................................................................................................................. 4 1. 1 Kakskeelsus..................................................................................................................... 4 1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus......................................................................................... 4 2. Multikltuursest õpikeskkonnast.......................................................................
Kakskeelsus Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Kuna kakskeelsus ei ole inimesele looduse poolt kaasa antud, vaid on õppimise ja õpetamise tulemus, siis laps, kes kasvab kahe keele keskkonnas ja õpib mõlemat keelt, muutub kakskeelseks. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu. Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib
Mida peab teadma keeleõpetaja õpetades kakskeelseid autismispektri häirega lapsi. Referaat. Tiina Liiv Autismispektri häirega lapse kasvatamine ei ole üheski olukorras kerge. Lisapingeid lisab aga see, kui selline laps kasvab kakskeelses perekonnas. Lapsevanemad on tihti mures, et kuidas mõjub kakskeelsus sellist noort. Kui lapsel on juba kujunenud keeleprobleemid, siis kahe või enama keele kokkupuutumisel tekib veel suurem segadus. Selliste muredega pöördutakse erinevate spetsialistide poole, et saada abi. Spetsialistid annavad lapsevanematele asjakohast abi toetudes uuringupõhisele teadusele. Shannon Lewis kirjutas 2018. aastal Ameerika kõnekeele ja kuulmise ühingu uuringust, et kuidas sellised vanemad leiavad abi Ameerikas. Uuriti just erinevates artiklites kajastatud
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne
SKVVB : . . . , ... 2011 ....................................................................................................................................3 1. .........................................................................................................4 1.1. .............................................................................................................4 1.2. ...............................
....................................... 15 Lisatoetused kakskeelsele lapsele........................................................................................ 16 Kokkuvõte............................................................................................................................. 17 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 Sissejuhatus Igas lapses on midagi omamoodi erilist. Ka kakskeelsus on üks omadus, mis teeb lapsi omavahel erinevaks ehk teistesilmis eriliseks. Kakskeelsus on nähtus, kus inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis ennast ühelt keelelt ümber lülitama teisele. Kakskeelsus on õppimise ja õpetamise tulemus. Lastel on kaasasündinud võimalus saada kakskeelseks. Keele mõte on suhtlemine. Kakskeelse lapse kasvatamise puhul on oluline muuta tema keeleline areng võimalikult positiivseks ja nauditavaks kogemuseks
3) kõnelejaid väheneb ja noored ei ole huvitatud keelt õppima 4) kirjandust ei jagata nii palju nende keeles ja puudub ka emakeeles õppimis võimalus 5) keelt ei kasutata äris ega teaduses 6) emakeele prestiiz on madal 7) naftatööstus Soome-ugri hõimuliikumine üritatakse päästa väikeseid keeli, luuakse sildu üksteise vahel, tõlkidakse raamatuid ühest soome-ugri keelest teise, pakutakse stipendiume, rahaline toetus, ühis lipp, ühine tehiskeel budinos Individuaalne kakskeelsus inimene räägib kahte keelt või rohkem Ühiskondlik kakskeelsus kahe keele kasutamine ühes riigis de jure kakskeelsus seaduse kohaselt kakskeelne, nt Soomes on soome keel ja rootsi keel de fakto kakskeelsus ühiskonnas tegelikult valitsev kakskeelsus, nt Eestis on eesti ja vene keel Territoriaalne kakskeelsus riigi territooriumi ühes osas kasutatakse üht keelt ja teises osas teist, nt eesti ja vene keel Eestis
piirkonnas.Tänapäeval eksisteerib juba palju materjali ja uurimistöid, mis on pühendatud mitmekeelsusele.Palju räägitakse mitmekeelsuse kasust ja samas vaieldakse tihti ka sellest. Laste puhul võõrkeelte õppimine varases eas samamoodi põhjustab suurt poleemikat. Mitmkeelsuse pooldajad arvavad, et noores eas lastel keeleline võime on maksimaalne, vastuseisjad aga väidavad, et võõrkeele õppimine on äärmuslik stress väikestele lastele. Loomulik kakskeelsus tekib siis, kui vastsündinu kohe satub kakskeelsesse keskkonda- see tähendab, et isa räägib ühes keeles ja ema teises. Sellisel juhul laps kasvab niinimeatud ,,kakskeelsuse situatsioonis". Kunstlik kakskeelsus tekib näiteks juhul kui üks vanemates räägib täiuslikult võõrkeeles- siis ta suudab luua kõik tingimused kunstliku kakskeelsuse jaoks. Seejuures pole tarvis, et oleks pidev kontakt keele kõnelejaga. Kunstliku kakslkeelsuse võib arendada lapsel igas vanuses
1960- Stalini hirmu kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, optimistlikuks muututi, aktiivsemaks muututi igas valdkonnas, ka poliitikas. Rahvuskommunistide pk- olid veendunud et olemas olevat režiimi saab inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. Noorte aktiivsus kasvas( EÜE ja EÕM). Tekkis komsomoliorganisatsiooni kõrgaeg 67-68 (keskus Tartu). EKP mõnevõrra eestistus. Kukutati Hruštšov. Varsti algas stagnariseerimine, kuldsete 60ndate ideaalid sobisid vähem. 60-ndate teisel poolel tekkis dissidentide liikumine, valitseva režiimi vastu. Demo liikumised polnud ainult eestlastel, liitusid ka muulased kes tahtsid NSVL demokratiseerida. Põllumajanduse spetsialiseerimine, majandid läksid kindlale tootmisele( linnu-, piimakarjandus ja seakasvatus). Kolhooside-sovhooside juurde abimajandid nt konservitehased. Tööstus- ja tsiviilehitus, rekonstrueeriti ehitusmaterjalide mitu vana suurettevõtet ja rajati uusi. Tal, Tar majaehituskombi...
POLIITILISED OLUD NLKP peasekretärid: Stalin 1953(surm) / Hrustsov 1953-1964 / Breznev 1964-1982 / Andropov 1982-1984 / Tsernenko 1984-1985 / Gorbatsov 1985-1991 Võitlus kodaniku natsionalismiga -võitluse vabadust põhjendas Gustav Naan: kodanlikud natsionalistid on eesti rahva vaenlased -ilminguid leiti kirjandusest / kunstist / teadusest / majandusest EK(b)P 8 VIII pleenum -Põhisisu: juhtkonna süüdistamine, kes ei pööranud tähelepanu kodanlikule natsionalismile -Etteheited/süüdistused: väärkolhoosipoliitika / puudulik kaadrivalik / nõrk kriitika ja enesekriitika -Tulemus: juhtkonna vahetus / suur puhastus kohalikes võimuorganites / suureneb hirmu õhkkond / juunikommunistid ja juhtpoliitikud arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse Johannes Käbi 1950-1978 -ajas laveerimispoliitikat (püüdis kõike mitte 100%-lt täita) -ei pooldanud uut küüditamist -ENSV-d juhtisid Venemaa eestlased -ENSV-st saab näidis liiduvabariik -sulaaeg-...
Generativistlikud lähenemised: keel tekkis mingi sündmuse tagajärjel äkitselt ja hiljem. Kui inimene ei omanda teatud vanuseks emakeelt, ei omanda ta emakeelt perfektselt ega ka muid keeli. Weinreich 1968 kakskeelsuse liigitus: A) koordinatiivne – tähendused hoitakse lahus, nt koer ≠ dog B) segatüüp – tähendused on ühised, nt koer = dog C) subordinatiivne – üks keel teise kaudu, nt keeleõppimisel õpid, et üks sõna tähendab teist. Weinreich: kakskeelsus tekib eri olukorrast. Koordinatiivne tekib, kui keeli kasutatakse eri keskkondades, nt vene perest pärit laps käib eesti koolis. Samas olukorras/tingimustes, nt kodus kaht keelt läbisegi, tekib pigem segatüüp. Romaine liigitab kakskeelsust selle järgi, mis keelt vanem räägib ja mis kogukonnas domineerib ning mida lapsele õpetatakse. Kakskeelsuse tüübid vanusest lähtuvalt: 1) 0-12a – varane kakskeelsus
Kergetööstus- Tallinnas ja Narvas taastati ning rekonstrueeriti puuvillakombinaadid. Kaasnes ka laialdane ehitustegevus Talupojad pidid riigile müüma põllumajandussaadusi Kõigepealt rahuldati ENSV ja ülejääk suunati liidufondi. 1978- 1988 Karl Vaino Ühiskondlik elu Lisaks vene keele õppimisele ja õpetamisele lisandus erakordselt suur ideoloogilis- poliitilis tähtsus.- Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus. Venestussurve kujundas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele, mis omakorda põhjustas rahulolematuse süvenemist ühiskonnas.-> 1980 noorsoorahutused.Kadrioru staadionil toimunud tele ja raadiotöötajate jalgpallimats, mille ajasid laiali võimud, vastuseks sellele oli noorte protestimarss, millest osavõtjaid korravaldurid hakkasid kinni võtma. Intelligentsi protestivaim., ,,40 kiri".- muu maailma tähelepanu. 1978- põrandaalune Kroonika.
a) 1980. b) Haritlased. 2) Millistele probleemidele osundatakse selles kirjas? a) Eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine. b) Eesti keele kasutamise piiramine. c) Eestikeelse ajakirjanduse jms raskendatud kättesaamine. d) Ülepingutatud ja oskamatu vene keele õpetamise kampaania. e) Tööstuse arengu ületähtsustamine ja arendamine, sellega kaasnevad ökoloogilised probleemid. f) Kakskeelsus. 3) Miilised olid nõukoguliku kultuuripoliitika tagajärjed Eestile? 1) Kultuur. a) Rahvakultuur ahenes ja hääbus. b) Romaane jms ilmus väga vähe. c) Isetegevuse taandumine kõrgkultuuri ees. 2) Haridus. a)
Keeletüpoloogia-keeleteaduse haru, mis tegeleb maailma keelte ühisjoonte kirjeldamise ja süstematiseerimisega. Eesti keel on SVO keel, sest sõnade järjekord lauses on alus(subject), öeldis(verb), sihitis(object). Universaal-tunnusjoon. Üle 2000-de avastatud keeleuniversaali moodustavad inimkeelte tuuma. Neid on otsitud kaua, kuid suur osa omadustest on veel avastamata. Häälikud jagunevad vokaalideks(täishäälikuteks) ja konsonantideks(kaashäälikutest). Keele prosoodilised vahendid võimaldavad häälikujärjendeid erineval viisil hääldada. Vahendid on intonatsioon, rõhk, toonid, väited. Flektiivne keel- sõnavorme saadakse tüve kuju muutmisel (eesti, vene, inglise) vesi-vee-vett Isoleeriv keel- sõnad on sama kujuga, tunnuseid ei liitu, sõnadevahelisi suhteid väljendatakse sõnajärje ja abisõnadega (inglise, hiina) Agultinatiivne keel- sõnavorm moodustab sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel (eesti, türgi) tuba-de-le Polüsünteetiline kee...
Traianuse ajal (98-117 pKr), kui riigi piirid ulatusid Euroopas Britanniast Germaaniani ja Doonau aladelt Armeeniani. Kõigil neil aladel oli ladina keel riigikeeleks. Kreeka vallutamine 146.a. eKr aitas kaasa kreeka keele tähtsuse tõususle ja selle mõju suurenemisele ladina keele arengus. Kreeka kõrge kultuur tõi kaasa selle, et haritud roomlase jaoks oli loomulik osata ladina keele kõrval ka kreeka keelt, seega kultuurilises mõttes oli Rooma riigi õitseajal valitsevaks kakskeelsus. Koolis õpitav ladina keel on klassikaline ja normeeritud variant. Oma arengus tegi ladina keel läbi mitmed staadiumid, mille jooksul muutus ja arenes nii kõnekeel kui ka kirjakeel. Vanimad mälestised kuuluvad 6. sajandisse eKr. Need on raidkirjad, millest vanim on Rooma Foorumist leitud Lapis Niger (´must kivi´) , kus ladina keel esineb oma arhailises vormis. Ladina kirjakeelt saab põhjalikumalt jälgida 3. saj keskpaigast eKr, kui ilmuvad pikemad kirjalikud tekstid.
eripedagoogika AÜ iseseisev töö nr 1 Eripedagoogika kui teadusharu Armen Tõugu, Kerttu Soans. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker OÜ Cordula Neuhaus. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst". Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda. Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli Kirjastus. Leena Kaikkonen, Kai Kukk, Kristi Kõiv. 2000-2003. Õppija ülemineku toetamine. Kool ja töö kõigile. OÜ Vali Press trükikoda. Mary Jo Noonan, Linda McCormick. 2006. Young children with disabilities in Natural Environment. Method and Procedures. Paul H. Brookes Publishing Co., Inc. Mark Selikowitz. 1996. Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus. II trükk. Hansaprint. Philip Williams. 198...
Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel. Kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust. Vaimuliku kirjanduse kõrvale tekkis ilukirjanduse keel. Regilaul asendus riimilise rahvalauluga. 5)Ärkamisaeg(1860-1880)asjaajamis- ja kultuurikeel- saksa keel, eesti keel endiselt alamklassi keel, kuid hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes välja eesti kirjakultuur, kirjaoskus kasvas, raamatukultuur arenes. Kasvas kakskeelsus. Haritud eestlased saksastusid. 6)Venestamisperiood(1880-1920)Asjaajamine, haridus, teadus muudeti venekeelseks. Kujunes välja kolmkeelsus(eesti, vene, saksa). Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt. 7)Eesti aeg(1920-1944)algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutumisega ametlikuks keeleks EV territooriumil. Saksa ja vene keele osatähtsus kahanes. Kasvas linnaelanike arv, murrete
välisraadiojaamad, omad raadiojaamad. Otsekontaktid muu maailmaga- visiidid Eestisse. Komsomol noorte massiorganisatsioon, kuhu kuulumine oli üleüldine- loodeti parandada eesti olukorda. 6. Iseloomusta ENSV'd BREZNEVI e. Stagnatsiooni(seisaku) ajal: venestamine, 40-ne kiri, repressioneerimine, Balti Apell, majanduslik ummik - Algas uus venestamise periood, eestvedajaks sai Karl Vaino.1978. suruti koolides peale vene keelset õppimist, kujunes välja kakskeelsus intelligentne inimene oskab mõlemat keelt perfektselt. Vene keele pidid omandama kõik eestlased, kuid eesti keelt Eestimaal elavad muulased mitte. Algasid noorsoorahutused. ''40 kiri'' tähelepanekud ühiskonnas toimuvale, mis pole aksepteeritavad või on väga suured möödalaskmised. Algasid jälle küüditamised- nimekirjade alusel. 1947 koostasid balti riigid kirja. See sai tuntuks Balti Apelli nime all, selle alusel võttis Euroopa Parlament
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Õpiedukust ja käitumist mõjutavad tegurid. Õpilaste erinev toimetulek koolis lähtuvalt nende soost on aastakümneid suure tähelepanu all. Inimese käitumine sõltuvalt tema soost ei seisne ainult temas endas, vaid ka teda ümbritsevates inimestes, kes oma tegevusega on lastele eeskujuks, kes väljendavad lapsele suunatud oskusi ja annavad tagasisidet lapse käitumisest. Üldiselt on mõlemast soost õpilaste seas väga hea käitumise ja õpitulemustega, aga ka väga nõrkade tulemuste ja käitumisprobleemidega lapsi. Õpetajal, kes tegeleb probleemi ennetamise ja vähendamisega, tuleb pöörata tähelepanu õpilaste laiemale sotsiaalsele keskkonnale. Oluline on vastastikune mõistmine lapsevanematega. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö sobivate põhimõteteleidmisel ja õpilastega tehtava töö koordineerimisel. Mitmekultuurilisus ja sellega toimetulek on seotud õpilaste enesehinnangu, käitumisraskust...
III Omariikluse taastamine 20.aug. kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti iseseisvuse taastatuks. Uue põhiseaduse väljatöötamiseks otsustati moodustada Põhiseaduslik Assamblee, mille liikmed valiti Ülemnõukogust ja Eesti Komiteest. 21. augustil jõudsid vene sõjaväeüksused Eestisse. Osaliselt vallutati teletorn. Õhtuks suruti riigipöördekatse Moskvas maha ja sellega normaliseerus olukord ka Eestis. Esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust, oli Island. Üsna pea tegi seda ka Venemaa (Jeltsin). 6.sept. 1991. tunnustas Balti riikide täielikku iseseisvust NSVL Riiginõukogu. Sept. võeti Eesti vastu ÜRO-sse. 28. juunil 1992. võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus (jõustus 3. juulil). Vastavalt põhiseadusele valiti 20.sept. 1992. Eesti kodanike poolt Riigikogu ja president. Valimistel osales 67,4% kodanikest. Kõige rohkem kohti sai "Isamaa". Presidendikandidaatideks olid: A.Rüütel "Kindel Kodu" ...
Murrete uurimisel oli alguses esiplaanil maalähedus vastandina linnastumisele. Ideaalne informant oli maamees, kes elu jooksul oleks vähe liikunud. Sotsiolingvistika sünd paljud keeleteadlased märkavad, et keeleline suhtlus nõuab muid teadmisi kui grammatika ja sõnavara. Mitmekeelsus tõusis oluliseks uurimisobjektiks ükskeelsuse kõrval. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Hymes kontekstist tema mudel koosnes järgmistest komponentidest-ümbrus, osalejad, eesmärgid, kõneaktide järgnevus, modaalsus, suhtluskanal, normid ja zanr. 23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika Labov on tuntud kui prototüüpanalüüsi alusepanija ja suulise kõne analüüsi (narratiivianalüüsi) alusepanija. mikrosotsiolingvistika on keelenähtuste analüüs vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele. Kui varem leiti
· EKP eestistus mõne võrra 6. Muudatused sisepoliitikas stagnatsiooniperioodil. 1970ndail aastail saabus riigiellu seisak. Sisepoliitilises elus toimus rida tagurlikke ümberkorraldusi: · Johannes Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, kes oli kremlikuulekas käsutäitja, Eesti saatus teda ei huvitanud. · 1978ndal aastal alustati venestamist, propageeriti kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist, kusjuures kakskeelsus tähendas seda, et emakeelt ja vene keelt pidi valdama eestlane, samas venelane eesti keelt õppima ei pidanud. Planeeriti kõrgkoolide õppetöö muutmist osaliselt venekeelseks. · Tugevnes tsensuur, loomevabadust piirati, levis nö ridade vahelt lugemine sagenesid arreteerimised 7. EKP esimeste sekretäride võrdlus: I. Käbin, K. Vaino. TV lk. 43 ül. 5. Ivan (Johannes) Käbin Karl Vaino Ametis oleku
1. Laulev revolutsioon STALINISM 12 2. Aktiivne metsavendlus 3. Karl Vaino saab EKP juhiks 4. “Kuldsed kuuekümnendad” SULAAEG 5. Uus venestuslaine – kakskeelsus 6. Interrinne 7. EK(b)P VIII pleenum STAGNATSIOON 8. “40 kiri” 9. Rahvamajandusnõukogud UUS ÄRKAMISAEG, 10. Sundkollektiviseerimine TAASISESEIVUMINE 4 RIIGIEKSAM
Kakskeelne laps – erivajadustega laps? I.Loeng. Kakskeelse lapse all ei mõtle me ainult kakskeelseid vaid ka mitmekeelseid lapsi. Kakskeelsust nimetame mitmekeelsuse prototüübiks. Siin aines keskendume just keelelisele eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal tulla ette keeltekoodide segistamist. Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt on ka meil palju õppida. Kuna tänasel päeval on meil eestis umbes 211 erinevat emakeelt, siis me peame pöörama tähelepanu nende laste õpetamisele - kelle kodune keel või ühe vanema emakeel on teine. Meie poliitikud tahavad teha eesti koolid eest keelseks just seetõttu, et võimaldada kõigile võrdseid võimalusi. Erinevate keeltega kokkupuude on muutnud ka meie enda keelt. Meie keel ...
elamuehitus, algab teravilja sisseost välismaalt, (Helsingi grupid) edusammud kosmoses, sunnitud lahkumine võimult Välispoliitika: Ungari ülestõusu mahasurumine, visiit USA-sse, Berllini müüri püstitamine, Kuuba kriis L. Breznev 1964-1982 K. Vaino 1978-1988 Kossõgini majandusreform, nomenklatuur, Venestuse algus, kakskeelsus, stagnatsioon, naftadollarid, majanduslikud noorsoorahutused, ,,neljakümne kiri", suurprojektid, varimajandus, gerontokraatia, dissidentlus, majanduslik ummik, sotsiaalsete dissidentlus, kriis probleemide kuhjumine, 1987 Välispoliitika: Praha kevade mahasurumine fosforiidikampaania, MRP-AEG, Hirvepargi Breznevi doktriini kehtestamine, miiting, Muinsuskaitseseltsi loomine,
Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele. terminit sotsiolingvistika hakatakse kasutama keele ja ühiskonna seoste uurimise tähistamiseks.Nii mõnedki keeleteadlased märkavad, et norm on pigem mitmekeelsus kui ükskeelsus ja keeleline suhtlus nõuab muidki teadmisi kui grammatika ja sõnavara Uriel Weinreich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Dell Hymes – kommunikatiivse kompetentsi mõiste (rmt 1971) Hymes’i SPEAKING-mudel • (näit aeg ja ruum) - ümbrus• osalejad• eesmärgid• kõneaktide järgnevus• modaalsus • suhtluskanal• normid• (nt religioosne) - žanr 1960. aastate alguses tekkisid mitmel pool lingvistide rühmad, kes hakkasid reaktsioonina Chomsky generativistlikule teooriale tegelema keelelise variatiivsusega Weinrich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda vaid 1 keelega. Koodivahetus,
Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides: o Tööstus oli natsionaliseeritud o Põllumajandus oli kollektivis...
tekkinud otseste sidemete tekkimine pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumistes osalejate vahel Eestis. 1978. Hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat "Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis" 1978. vahetati parteijuhi kohal välja J.Käbin Ametikohale kinnitati Moskva- meelne K. Vaiono 1978-1982- Uusvenestusaeg 1978. a detsembris võttis EKP Keskkomitee vastava üleliidulise määruse alusel vastu otsuse - algas aktiivne v.k kasulikkuse propaganda. Tekkis kakskeelsus (vene keelt rääkivatel muulastel polnud kohustust eesti keelt osata) ning poolkeelsus (hästi ei osata kumbagi keelt) 1979-Balti Apell. Eesti,Läti,Leedu vabadusvõitlejate avalik kiri NSV Liidu, Saksamaa LV,SaksamaaDV jt riikide valitsusele ning ÜRO peasekretärile. 1980.aasta sügisel toimusid noorsoorahutused (Venestussurve teravdas ohutunnet , et rahvuskultuur on määratud hääbumisele). Elavnes intelligentsi protestivaim 1980 a. oktoobris-novembris koostati grupi haritlaste poolt
II loengu kokkuvõte Mitmekeelseteks võib lugeda ka neid lapsi kes omandavad murret või dialekti . Ka see on kakskeelsus kui laps õpib lisaks emakeelele kõrvale viipekeele. Kakskeelsena peab omandama kõike topelt : erinevate sõnade hääldamine ( kirjutamise puhul ka ortograafia), sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ni...
saj II poolest alates (nt mõiste ,,isogloss"). Murrete uurimises otsiti ,,tõelist"/"vana" keelt (nt maalähedus vastandus linnastumisele) · Ideaalne informant (=keelejuht) oli vana ja vähe ringi liikunud maamees. Terminit ,,sotsiolingvistika" hakati kasutama 20.saj keskel, et tähistada keele ja ühiskonna seoste uurimist. Normiks peetakse pigem mitmekeelsust kui ükskeelsust. Weinrich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda vaid 1 keelega. Koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Hymes: Kommunikatiivne kompetents - sisaldab mudelit lingvistilise kommunikatsiooni osade märgistamiseks. Selleks et rääkida keelt korralikult, ei piisa ainult grammatika ja sõnavara omamisest, peab tundma ka konteksti. Ta moodustas akronüümi SPEAKING: Setting and scene (aeg ja ruum, üldisemalt füüsiline olustik) Participants (osalejad, kõneleja ja kuulaja) Ends (eesmärgid ja tulemused) Act sequence (tegevuse järjestus ja olukorra vorm) Key (toon ja osavõtjate tuju)
KEELE OMANDAMINE, SÜGIS 2008 Kordamisküsimused Lapse keeleline areng 1. Keele omandamise teooriaid: · Biheiviorism-järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3. Keele omandamise perioodid (koogamine, lalin, ühesõnalause, kahesõnalause jms). Lause keskmine pikkus omandamiskriteeriumina Lapse kõne arengu etapid (Elliot; Crain ja Lillo-Martin) elukuu 1. 2. nutt, suhtlemine puudub [?] 3. 4. koogamine, naerat...
20. sajandi keskpaik • terminit sotsiolingvistika hakatakse kasutama keele ja ühiskonna seoste uurimise tähistamiseks • nii mõnedki keeleteadlased märkavad, et norm on pigem mitmekeelsus kui ükskeelsus ja keeleline suhtlus nõuab muidki teadmisi kui grammatika ja sõnavara • Uriel Weinreich Languages in contact 1953: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Tänapäeval selgete tüüpide olemasolus kaheldakse. • 1960. aastate alguses tekkisid mitmel pool lingvistide rühmad, kes hakkasid reaktsioonina Chomsky generativistlikule teooriale tegelema keelelise variatiivsusega 23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika TERMINID: William Labov - Ameerika keeleteadlane mikrosotsiolingvistika - keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele. William Labov • Weinreichi juhendatav
inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Enamik seniseid tippvõimureid jäi paika, kuid siiski tuli lahkuda V.Väljasel, kes asus diplomaatilisele tööle L-Am. Ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan. Võimuvahetus sillutas teed venestamiskampaania käivitamiseks. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes oskab võrdeliselt hästi nii oma emakeelt kui ka vene keelt. 1976 kehtestati üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles. 1980 hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskooli esimeses klassis ning oluliselt suurendati ka kõrgkoolides vastuvõttu nendele erialadele, milles õppetöö toimus vene keeles. Noorsoorahutused ja 40 kiri.
Ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan. Võimuvahetus sillutas teed segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine jne. venestamiskampaania käivitamiseks. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, Võõrsõjaväe kohalolek. mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli oskab võrdeliselt hästi nii oma emakeelt kui ka vene keelt. 1976 kehtestati üleliiduline põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linna elamufondist võeti sõjaväe kasutusse. kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles. 1980 hakati vene keelt
(Religion, 2009) Kanadas elas 2006 aasta seisu järgi 31 612 897 inimest ja 2009 aasta lõpuks ennustatakse juba 33 569 000 inimest. Sellega oleks ta populatsiooni poolest 36 riik maailmas. Kuid siiski on Kanada hõredalt asutatud vaid 3,2 inimest ruutkilomeetri kohalt ning sellega ta on maailmas alles 216 kohal ja isegi Eesti on kõrgemal kohal. (Canada, 2009) 5.2 Keeled Kanada kaks riigikeelt on inglise keel ja prantsuse keel. Kanada ametlik kakskeelsus on seadus, defineeritud Kanada Õiguste ja Vabaduste Põhikirjas, Ametlikus Keelte Aktis ja Ametlikus Keele Eeskirjas; mis on vastu võetud Riigikeelte erivoliniku poolt. Inglise ja prantsuse keelel on võrdsed staatused föderaalkohtus, parlamendis ja kõikides föderaalasutustes. Rahval on õigus piirkondades, kus on piisav nõudlus, saada föderaalvalitsuse teenuseid nii inglise kui ka prantsuse keeles, ja riigikeelsed õpped on
aegagi, et saata oma poegi koolidesse. Noored õpilased alustasid oma õpinguid tahvli ning pillirookepikese valmistamise omandamisest, kust mindi edasi esimeste märkide õppimiseni. Seejärel tuli õpilastel omandada erinevaid teadmisi religiooniõpetuse, geograafia, matemaatika, keeleõpetuse, botaanika ning astronoomia vallas. III aastatuhande teisel poolel eKr. vallutasid Akadi semiidid Sumeri ning tekkis kakskeelsus, mille survel oli vaja sõnastikke. Õppekursus jagunes kaheks põhiprogrammiks, millest esimene pani pearõhu teadusele ja keeletehnikale ning teine kirjandusele ja loomingulise potensiaali arendamisele. Omandanud kirjutamise, lugemise ja arvutamise kunsti, said andekamad õpilased hakata spetsialiseeruma. Ühed süvenesid stilistikasse ja grammatikasse, teised laiendasid oma teadmisi matemaatikas ja pühendusid ehituskunstile, arhitektuurile, laeva- või kanaliehitusele
Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" (homo soveticus) ja kakskeelsuse propaganda. Vene keele kasutamisele ja kasutajatele anti Eestis eelisõigusi, EKP ja ENSV juhtkond vahetati välja Kremlile veelgi kuulekama vastu. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes oskab võrdselt hästi nii oma emakeelt kui ka ,,rahvastevahelise suhtlemise" keelt vene keelt. Juba lasteaias hakati õpetama lastele vene keelt, eesti keele õpetamist mitte-eesti lastele ei peetud aga vajalikuks. Oluliselt suurendati ka kõrgkoolides vastuvõttu nendele erialadele, milles õppetöö toimus vene keeles. Mõistagi tõi see kaasa proteste ja varjatud vastupanu, seda eelkõige
Ld k kadus piirkondades, mis enne olid latiinis nt Baier, Sveits, Austria, Rhaetia, illüüria ja pannoonia- slaavlaste tulek (dalmaatsia keel säilis), britannia- anglosaksid, bretagne- bretoonid, kartaago- ld k kadus täielikult, bütsants, araablased. Ld k säilis piirkondadades; oli madalamas staatuses nt Ibeeria, Ld k võtavad omaks valitsevate klasside gootide, sueebide, burgundide kuningriigid, Pikaajaline kakskeelsus: frangid, langobardid. 20. „Straatide“ teooria: substraadi, adstraadi ja superstraadi mõiste. Sisserännanud rahvaste keelte mõju ladina keelele: superstraat erinevates romaani keeltes Keeleline mõju: superstraat ja adstraat - substraat- keeleline aluskiht (enne lad keelt) - superstraat- vallutajate keele mõju - adstraat- naaberkeelte mõju Superstraat itaalia keeles gooti superstraat mõju on väga väike
o Neuromotoorika puuded närvisüsteemi tasemel o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Erivajaduste liigid (2) Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired autismi spektrile kalduvad häired Kroonilised tervisehäired (diabeet, astma) Liitpuuded nt nägemispuue ja liikumispuue Erivajadustega kujunemise riskiga seisundid: Kakskeelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine... 3 Psüühilised protsessid Arengu käigus toimuvad erinevad muutused. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline. Arengu käigus toimuvad muutused on üksteisest sõltumatud, raske on hallata tervet arengut korraga. Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme erivajadused. Pedagoogikas räägitakse arengust kui uute oskuste omandamisest. Kõigis
Keelemängukoomiksid, reklaamid · Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs · Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad · Viiteahelad, anafoon · Konversatsioon- e vestlusanalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar · Sotsiolingvistika, keele geograafiline jaotumine, variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt); praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika · Psühholingvistika uurimisalad keele omandamine, õppimine, kakskeelsus, eksperimentaalne psühholingvistika · Keeleteaduse meetodid · Keelekorpused Kelle varieerumine · Maailma keelte juurde tagasi keeleteadlased ei ütle kunagi, kui palju keeli täpselt on. · Keel või murre saare murde reetlikkus... · Eliza Doolitle (Pygmalion...Minu veetlev leedi) Sotsiolingvistika · Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. o Variatiivsus o Geograafiline
siiski tehti. Eestist tuli lahkuda V. Väljasel, kes läks diplomaatilisele tööle Ladina- Ameerikas. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai K. Vaino lähedasemaid abilisi. 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus tõi endaga kaasa ulatusliku venestamiskampaania. 1978. aasta detsembris võttis EKP Keskkomitee vastu salastatud otsuse, mis tõi endaga kaasa erakordselt suure vene keele õppimise ja õpetamise tähtsuse. Algas suur propaganda, mille loosungiks kujunes kakskeelsus. Hakati rääkima kahekeelsetest lasteaedadest ja segakoolide rajamistest. Ning kõrgkoolide õppetöö osalisest üleviimisest vene keelde. Eestlased pidid omandama vene keele aga muulased ei pidanud eesti keelt omandama. Vene keele mõttetu ülistamine saavutas haripunkti 1980. aastatel, kui hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades. Venestamissurve tekitas eestlastes tunde, et rahvuskultuur on hääbumas. See põhjustas ühiskonnas noorsoorahutused 1980. aasta sügisel
14. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad. Keskused: TÜ, EKI ja TlnÜ (Võru Instituut 1995; võru keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia) Perioodid: Tegevusvaldkonnad: Eesti keele/kirjakeele ajalugu, murrete jm keelevariantide uurimine, sõnavara ja semantika, foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus, keelekorraldus, teksti- ja diskursuseanalüüs; sotsiolingvistilised uurimused: kakskeelsus ja keelekontaktid, keelepoliitika ja sotsiolingvistika, kvantitatiivne poliitika, suulise kõne uurimine, keele omandamise uurimine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. 15. Uurimissuunad ja suurteosed 1990. aastatel. Eesti kirjakeele grammatika: EKG I ja II (1993; 1995), Eesti keele käsiraamat (1997) Foneetika ja fonoloogia: suurteoseid pole, aga kaks doktoritööd foneetikast ,,Studies on Quantity and Stress in
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria
lapse sünnist alates. Kui ka laps, kes juba rääkida oskab, vastab võib-olla mõnikord vales keeles, siis tänu vanemate järjekindlusele mõistab ta ruttu, kumma vanemaga kummas keeles räägitakse. Nii omandab laps perfektselt mõlemad keeled. Mitmekeelne laps võib hakata teiste lastega võrreldes pisut hiljem rääkima, kuid seda ei tasu karta ja see on loomulik, sest tema peas toimub topelttöö võrreldes ühe keele keskel kasvavate lastega. Kakskeelsus on rikkus – kui lapsel on erineva emakeelega vanemad, siis tasub kindlasti laps mitmekeelseks õpetada, mitte rääkida kodus vägisi ühes keeles, mis sest, et see ei ole ühe vanema emakeel. Küll aga ei soovitata väga väikesele lapsele hakata õpetama teist keelt kui võõrkeelt – sellise keeleõppega võiks oodata seni, kuni laps mõistab, et erinevad inimesed räägivad erinevaid keeli,
Karl Vaino jaoks ei eksisteerunud mingeid kohalikke huvisid, vaid Moskva omad. Temast saigi Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Eesti NSV võimuladvikus erilist suurpuhastust ei toimunud. Vahetati ainult mõned ametimehed. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai Vaino üks lähimaid abilisi venestamisprotsessis. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kanvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes oskab oma emakeelt ja vene keelt. Sihipäraselt hakati propageerima kakskeelsetele lasteaedadele ja segakoolide rajamisele ning õppetöö osalist üleviimist vene keelele. Juba aastast 1976 oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada ja kaitsda vene keeles. Haripunkti saavutas vene keele ülistamine 1980. aastatel, mil vene keelt hakati õpetama juba
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
Laialdast vastukaja see ei leidnud. Stagnatsioon (1968-1987) 1970 võeti tee ühtse nõukogude rahva väljakujundamiseks. Selle 1970 ,,Vabadusraadio" alustab eestikeelsete saadetega elluviimiseks lükati kõrvale Käbin ja asemele pandi umbkeelne Juuli/1972 esimesed ülemaailmsed Eesti päevad Torontos venemeelne Vaino Väljas. Juuli/1978 EKP I sekretäriks saa K. Vaino. Partei keele- ja Sisse viidi ühepoolne kakskeelsus. rahvuspoliitika muutub tunduvalt jäigemaks 1978-1982 uusvenestuse aeg Venestussurve viis noorsoorahutusteni. 1980 sügisel koostati 1979 Balti Apell ,,Avalik kiri Eesti NSV-st" e ,,40 kiri", mis püüdis juhtida 1979-1989 Afganistani sõda
* Mitmed linnad vajasid pärast pikki piirisõdade ja vallutussõjakäikude perioode taaselustamist ja taasasustamist. ( nt Tarragona linn, mille 12. saj kristlased tagasi võitsid). * Ida- Euroopa linnakultuur oli ennekõike saksa kultuur_ Käsikäes käis urbaniseerumine ja germaniseerumine. * keldi aladel oli linnastumise saatjaks angliseerumine. VIII peatükk Rahvussuhted Ladina- Euroopa piiridel (1): keel ja õigus Keel * Levinud oli, eriti äärealadel, kakskeelsus. Kasutati nimesid kahes keeles, kohalikus ja immigrantide keeles. Samuti levisid kaks- ja mitmekeelsetes regioonides ühest keelest teise lingvistilised laenud. * hiliskeskajal võib täheldada üha enam keelelise natsionalismi ilminguid või politiseeritud keeleteadvuse esilekerkimist. Keele ja rahva identifitseerimise üheks tunnuseks on see, kui keele märkimiseks tarvitatavat sõna kasutatakse niisuguses kontekstis, milles see tähendab üsna kindlasti rahvast. Õigus
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
