Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ENSVL sekretärid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
1944- 1950 Nikolai Karotamm.
Ühiskondlik elu.
Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus suurem osa eestlasi pikka aega eitavalt. Vastupanu keskmeks oli metsavendlus, kelle tegevust toetasid kohalikud elanikud- varustati toidu, peavarju ja informatsiooniga. Metsavennad tapsid nõukogude aktiviste, korraldasid diversioone raudteedel. Samal ajal pandi toime röövimisi kauplustes, meiereides ja taludes . Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi.
Oluliselt aga nõrgendas metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine ( eestist siberisse, põhiliselt naised ja lapsed ). ( 50. metsavendlus lõppes)- juba 1944 hakkas massiline nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste arreteerimine ja nende saatmine vangi ja sunnitöölaagritesse.
Majandus
1945 aasta juunis võttis NSVL Kaitsekomtiee vastu määruse, mille lausel hakati Vurumaa Põlevkivi piirkonnas laiendama põlevkivitööstust.
Maa võõrandamine.Maareform viidi lõpuni juba 1945, kuid täiendused lõppesid 1947 suvi.
1947 loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ja alustati üleliiduliste kulakute väljaselgitamist.
1950- 1978 Johannes Käbin
Ühiskondlik elu
Talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused.
1960 aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumise uute fondide esiletulek; tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Üliõpilasmalev.
Majandus
1952 anti käiku Kohtla- Järve- Tallinna gaasijuhe. Põlevkivi rajoonis rajati järjest uusi kaevandusi ja asulaid. Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas.
Masina ja metallitööstuses taastati esialgu vanu ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliseslt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja nafta tööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jne.
Rajati ka Eesti mastaapidele mittevastavaid suurtehased.
Kergetööstus- Tallinnas ja Narvas taastati ning rekonstrueeriti puuvillakombinaadid.
Kaasnes ka laialdane ehitustegevus
Talupojad pidid riigile müüma põllumajandussaadusi
Kõigepealt rahuldati ENSV ja ülejääk suunati liidufondi.
1978- 1988 Karl Vaino
Ühiskondlik elu
Lisaks vene keele õppimisele ja õpetamisele lisandus erakordselt suur ideoloogilis- poliitilis tähtsus.- Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda , mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus.
Venestussurve kujundas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele, mis omakorda põhjustas rahulolematuse süvenemist ühiskonnas.-> 1980 noorsoorahutused.Kadrioru staadionil toimunud tele ja raadiotöötajate jalgpallimats, mille ajasid laiali võimud, vastuseks sellele oli noorte protestimarss, millest osavõtjaid korravaldurid hakkasid kinni võtma.
Intelligentsi protestivaim., „40 kiri“.- muu maailma tähelepanu.
1978- põrandaalune Kroonika.
Mõned Eestimaa piirkonnad – Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseks ja tühjenesid eestlastest.
Majandus
1980 aastateks oli üle 90% tööstustest nii või teisiti allutatud üleliidulistele ametkondadele. Ökoloogilise olukorra tuntav halvenemine- loodusvarade raiskav areng.
ENSVL sekretärid #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-08-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor birgit0 Õppematerjali autor
Nikolai Karotamm.Johannes Käbin.Karl Vaino

Sarnased õppematerjalid

ENSV sõjajärgsed aastad
5
doc

ENSV sõjajärgsed aastad

Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad moodustasid u 5% Eesti territooriumist, seal elasid valdavalt venelased. Jäädi ilma olulistest sõjalis- strateegilistest piirialadest. 1945

Ajalugu
Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine
17
docx

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget. Parteiliigetel oli madal haridustase. EK(b)Pd juhtis põhimõtteliselt 1941. aastast Nikolai Karotamm, aga ametlikult alles 1944. aasta sügisest. *1925 astus Karotamm Hollandis kommunistlikku parteisse, 1926 läks NSVL ja jäi sinna elama. 1940 juunis suunati ta Eestisse ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks ning septembris sai temast EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer.

Ajalugu
Nõukogude Eesti
16
doc

Nõukogude Eesti

kodueestlased(Eestis), väliseestlased(läänes) ja Venemaa eestlased(idas). xxxiv. Välis-Eesti kujunemine Eestlaste rändamine sai alguse 19.-20. sajandi vahetusel. Algul mindi eelkõige Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Peamised väljarännu põhjused olid poliitilised. NSV Liit pidas aga kõiki pagulasi endale kuuluvaks. Nõukogude esindajad läksid ümberasujate laagritesse pagulasi veenma kodumaale vabatahtlikult tagasi pöörduma. Samal ajal avaldas NSVL mitmete valitsustele survet, et nad sunniksid pagulastel kodumaale tagasi pöörduma. Lääneriikides oli lõppkokkuvõtteks 75 000 eestlast. Neid leidus Rootsis, Kanadas, USA-s, Saksamaal ja Austraalias. Väliseestlaste olulistemaks keskusteks said Toronto, Stockholm ja New York. xxxv. Pagulaste kohanemine Alguses arvasid pagulased, et nad suunduvad Eestimaale varsti tagasi. See aitas säilitada väliseestlastel

Ajalugu
Tabel - Eesti NSV
20
xls

Tabel - Eesti NSV

Käbin ning temast sai Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees- sellega oli ta liiduvabariigi tasandil "suurest poliitikast" kõrvale lükatud 4. Iseloomulikud jooned Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega, Rahvameelsem (arvestas ENSV eripära) toetub juunikommunistidele ja laskurkorpusele Kuuletus rohkem Moskvale ( eestlased kes teenisid NL vägedes) laveerimispoliitika taasnõukogustamine venekeelse Parteikaadrile toetuja Karl Vaino 1978-1988 (EKP KK I sekretär) L.Breznev 1947. aastal suunati K.V Eesti NSV parteitööle oli seal kuulekas aparaaditöötaja 1978. saab K.V EKP KK I sekretäriks Tema võimuletuleku järel sunniti Eesti NSV juhtkonnast lahkuma mitmeid rahvus-

Ajalugu
Nõukogude eesti
5
doc

Nõukogude eesti

Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid

Ajalugu
Eesti NSV Liidus
15
doc

Eesti NSV Liidus

Liidu võimu alla ligu pooleks sajandiks. 3 Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Sisse tungisid operatiivgrupid, esimesed NSV taastajad. Kuna Tallinn oli veel sakslaste käes, siis koondusid NSV võimuliikmed Võrru. 1944. aasta sügisel viidi kõrgemad võimuorganid üle Tallinnasse. Vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ ENSV valitsus. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja sealt saadetud käskudele. Võim oli eelkõige muulaste käes aga alates 1950. aastast hakkas sinna ligi pääsema ka kohalike eestlasi. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas partei koosseisu pidev muutumine. Haripunkti tõusis see nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille kinnitas partei keskkomitee.

Ajalugu
EESTI NSV 1945-1985
21
docx

EESTI NSV 1945-1985

Eesti NSV-s mõnevõrra pehmem. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Välispoliitika Pärast 1944. aastal Eesti taasvallutamist ning sovetiorganite taasloomist Eestis, moodustati 17. septembril 1944. aastal Võrus, Eesti NSV Välisasjade Rahvakomissariaat, kuid kuna kogu NSV Liidu välispoliitiline suhtlus toimus endiselt läbi NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadi, siis ENSV VäRK oma välisesindused välismaal puudusid. ENSV VäRK ülesanded piirdusid riigisiseste ülesannetega sõjakeerises Eestist lahkunute, Saksamaale tööle viidute, sõjapõgenike, -vangide, sõjast osavõtnute ja Eestisse tagasi pöörduda soovivate, sunddeporteeritutega jms seotud probleemidega. Harvade eranditena osales ENSV VäRKi esindajad ka NSV Liidu VäRKi poolt teostatavas rahvusvahelises poliitikas. Hans Kruus osales 1947. aastal NSV Liidu ja Soome

Ajalugu
Ajalugu 2- 39-43 ptk
2
doc

Ajalugu 2- 39-43 ptk.

42. Majandus ja rahvastik. ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun