Kaduvus on olemus Kaduvus on aja kõige loomulikum käik. Kaduvusse kaob ajajooksul kõik: majad, autod, kõik asjad ja isegi meie. Kõik mis on meie jaoks loomulik, iseenesest mõistetav võib ühe hetkega kaduda, et ise aru ei saagi. Igapäevane rutiin, tavaline igapäeva elu võib olla tagantjärele mõeldes aeg mida me kõige enam igatsema jääme. Kõige enam saame me aru sellest siis, kui meie kõrvalt kaovad lähedased inimesed, kes on meie elu üks osa, näiteks meie vanemad ja
Kaduvus on olemus Kaduvus on on elus loomulik nähtus. Kaduvusse kaob kõik, mis on minevikus toimunud. Kõik mis meie elus toimunud on jääb mälestustesse, aga siiski paljusid asju ei saa enam uuesti kogeda. Me jääme igatsema vanu aegu, mälestusi ja inimesi. Me saame sellest kõigest aru alles siis kui oleme kaotanud lähedase. Kaduvus ei pruugi meid mõjutada, aga võib mõjutada meie elu. Selleks tuleb elada iga päeva nii, nagu oleks see viimane. Me peame hoidma asju, mis meil on ja inimesi, kes meil on. Elu on lühike. Üks vale samm ja olemus muutub kaduvuseks. Keegi ei tea ette, millal elutee lõpeb ja kõik kaob. Ei ole mõtet raisata aega kellegi vihkamisele. Inimesel on olemas pere, kodu, auto, raha, sõbrad. Kui inimene sureb, on ta pere ja sõprade mälestustes. Aga teda ennast pole, ta on olevikust minevikus
Kaduvus on olemus Mis on kaduvus, see on sündmus millesse kunagi me kaome kõik. Iga on inimene on mõeldud elama korra, me kõik oleme siin selleks et muuta maailma paremaks ja kui me sellega hakkama ei saa, ei ole meie koht siin. Sellepärast tiksubki aeg see tiksub alati meie jaoks kahjumisse, iga päevaga on meil järjest vähem jäänud elada, me tunneme seda, me tunneme kuidas vanus peale pressib, me saame aru et hing tuleb vahetuda. Kui inimene sureb, sureb tema keha, mitte vaim
·''Sampo kaitsmine'' ·H. Simberg ·käsitles rahvaluule tõsisemaid teemased ·''Haavatud ingel'' ·''Surma aed'' Venemaa ·rühmitus ''Mir iskusstva'' juugendstiil ja sümbolism ·liige N. Roerich ·Vana-Vene legendid, varjaagid ·idamaa-aineline sümbolism kuulsus ·''Meretagused külalised'' Rahvusvaheline sümbolism ·norralane E. Munch · sünged lapsepõlvekogemused, boheemliks seltskond eraldus rahvuslikkusest · teemas: inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused, surm 22 sellist maali sari ''Elu friis'' · tööde aluseks mälestus, idee · palju kavandeid ilmeka/sobiva elemendi otsinguil · maastikupildid rahulikumad rahvusromantism · eesmärk avada oma hing teisele inimestele · värvid teenivad kunstniku eneseväljendust · ''Tütarlapsed sillal'' · ''Karje'' · ''Madonna'' · ''Vampiir'' · ''Eluring'' · ''Elutants''
BAROKK · Kirjanduse juhtteema Baroki kirjanduse ja kunsti juhtteema oli maise elu tühisus ja kaduvus. Maailma kujutati absurdse ja mõttetu näitelavana. Kirjanduses valitses pessimistlik elukujutus. · Suhtumine inimesse võrreldes renessansikirjandusega Inimest kujutati barokis moraalituna ja hingelt tasakaalutuna. KLASSITSISM Eeskuju võeti antiikkirjandusest · Kardinal Richelieu' taotlused Võitles individualismi vastu. Püüdis maksma panna riigi huvidele vastavad põhimõtted. · Kunstiteostele esitatavad reeglid 1
Munchi tõlgenduses on inimese olemasolu sünge ja lähedus teistega saavutamatu. Ainult surm on vältimatu. [---] Selliste meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldistatud kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. (Kangilaski, J. Kunsti-Kultuuri Ajalugu. Tallinn Kunst, 29) Sünged lapsepõlvekogemused ja boheemlik seltskond eraldasid teda rahvuslastest ning välisreisid tutvustasid sümbolismi ja süntetismiga. Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. (Kangilaski, J. Üldine Kunstiajalugu. Tallinn Kunst, 244) http://en.wikipedia.org/wiki/The_Scream
väljatöötamiseks. E. Saarinen (1873- Helsingi raudteejaama 1950) hoone. Sümbolism, Põhilised teemad inimese üksindus, armastuse Põhjamaades. Edvard Munch ,,Elu friis", ,,Punane ja 19.saj lõpp kaduvus, hirmud, haigused ja surm. (1863-1944) valge", ,,Tütarlapsed Väljendamiseks visuaalsed kujundid. sillal" Värvid ja vormid ei pidanud jäljendama loodust, vaid teenima kunstniku eneseväljendust.
Suhted kriminaalse maailmaga Oli segatud kaklustesse, röövimistesse. Sattus korduvalt vangi Oli ka surma mõistetud, ent pääses Pagendati Pariisist KIRJUTAS BALLAADE- värssjutustused, Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik. Ent varsti köie kaudu, süld mis pikk. saab teada kael, mis kaalub tagumik. VILLONI LOOMING Luuletused koondas raamatutesse "Väike testament" ja "Suur testament" TEMAATIKA: inimhinge lõhestatus, elu ja surm, kaduvus ja igavik, ilu ja inetus, patt ja usklikkus Vahel tõsine ja pidulik, vahel küüniline ja rõve Surmatantsumotiiv surm kutsub tantsule kõik elavad, tema eest pole kellelgi pääsu, ka mitte neil, kes hiilguses elanud. Iseloomusta Villoni luulet 1. Iseloomusta F. Villoni luulet kui keskaegse linnakirjanduse ilmekat näidet. Väide: Villoni luule on keskaegse linnakirjanduse ilmekas näide. 2. Loo paralleele kaasaegsete luuletuste ja laulutekstidega.
Kas saab olla miski veel iroonilisem kui see, et noored on nii kõrgesti haritud igas muus valdkonnas peale selle, milles peitub ELU MÕTE ja vahest koguni meie ELLUJÄÄMISE VÕTI? Tiibeti vanasõna ütleb: homne päev või järgmine elu - ei või teada, kumb jõuab enne kätte. ...... Võibolla teavad elu hinda üksnes need, kes mõistavad elu haprust. ...... Õnneliku tasakaalu võti tänapäeva elus peitub LIHTSUSES. ...... Tegelikult on kaduvus nagu mõned inimesed: esialgu probleemsed ja häirivad, ent lähemal tuvumisel palju sõbralikumad ja vähem kõhedusttekitavad kui oleksime osanud arvata. ..... PS Kui kellegil on häid mõtteid selle teemaga seoses ja soovi neid jagada, siis võib seda teha www.luulematusetalitus.edicypages.com
30. Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse nissiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. 31. Tallinna Pühavaimu ja Niguliste kirikusse lõid peaaltarid Bernt Notke ja Hermen Rode. 32. Surmatantsude sõnum on elu kaduvus ja kõige surelikkus. Tallinna "Surmatantsu" maalis Bernt Notke. .
ja igapäev pean mõtlema: mind tühi vale pett'! Ja ikka uuest kaebama: Oh Eestimaa! Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Küll olen targaks saanud, mind häda õpetand; küll olen haletanud, ei nuttu lõpetand! Siin laialisel lagedal ei paku tuttav kätt, ma olen üksi taeva all. Oh Eestimaa! Mu kodumaa, kus oled sa? Anna Haava Mu kodumaa, kus oled sa? oh millal saan sind näha ma! Siin eksin, rändan, üksik lind... Mu tiivad, kandke koju mind! Mu kodumaa ei ole siin, kus surm ja kaduvus ja piin, kus nagu vari õnn ja hüüd, kus igaühel palju süüd. Mu kodumaa Marie Heiberg Ma palju armast pean jätma ja palju kannatama ka, kuid suurem minu murelastest küll oled sina, kodumaa! Mu tume tee ja raske rada ja murdev minu elu-töö; ei kuma koit, ei helgi eha, maad matab piiramata öö... Kodumaa Mihkel Veske Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll
Mõned rahvusromantilised kunstnikud (näiteks Akseli GallenKallela) maalisid ka teoseid, mis kuuluvad pigem rahvusvahelise sümbolismi hulka. Põhiliselt sümbolistlik on aga norralase EDVARD MUNCHi (18631944) looming. Sünged lapsepõlvekogemused ja boheemlik seltskond eraldasid teda rahvuslastest ning välisreisid tutvustasid sümbolismi ja süntetismiga. Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sarjale 22st sellise sisuga maalist andis ta nime ,,Elu friis". Tema tööde allikaks polnud niivõrd loodusevaatlus kui mõni mälestus või idee, mille väljendamiseks ta otsis visuaalset kujundit. Nähtust võttis ta üksnes sobivaid elemente. Ilmekaima kujundi otsinguil tegi ta palju kavandeid ja sama süzee üha uusi variante nii maalis kui graafikas. Maastikupildid on rahulikumad ja oma üldistatud sünteetilise vormi poolest meenutavad need
Ellen Niit AUGUST 10 Suvi põgeneb ära ,,Tsirkuse" sokolaad ka ühel hommikul vara ärkadki suveta kajakas järvel lendab vee kohal on udu ja hall ja mõttessevajunult endas sa kõnnid ta tiibade all Priidu Beier SEPTEMBER HAIKUDES 11 Metsapurjus ma Soo, sambla, joovika viin tassid pruulin täis. Sambla pehmuses sügisvürtside kutse. Kaduvus veetleb. Kevade seemne tuul on külvanud mulda! Päev nagu täna täis septembriõitsemist. Süda ei õitse. Ma laulsin laule Kuid kinkisin kõik ära. Tuul, see tänas mind Sookalmides on mu ütlemata sõnad. Tundmatu autor 12 SEE ON INDIAANI SUVI Pilved on mööndavalt maad ligi, ripuvad nagu rasked udarad, nõristades halli sappi. Tuulehurdad tantsivad galoppi, nende vilistav falsett vihiseb taeva all nagu rakett.
paavstist ja keisrist. Surmaga tuleb tantsida ka talunikel ja isegi hällilapsel, sest surma ees on kõik võrdsed. Maalitud on 13 figuuri. Pole teada, kui pikk ja mitu figuuri sellel algselt oli. Bernt Notke maalis varem samasuguse teose Lübecki Maarja kirikusse, kuid see pole säilinud. Tollel teosel oli 49 figuuri, mis algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega. Keskajal Euroopa kultuuris levima hakanud surmatantsu sõnum oli: elu kaduvus, pärast surma kaovad kõik inimeste rikkuse, ea ja võimu erinevused. Surmatants ühendas kõiki seisusest ja vanusest hoolimata. Eesmärgiks oli hirmu peletamine katku ja surma ees ja viimase hetke saabumise mõttega harjumine. 7. Mõned keskaegsed vaatamisväärsused Tallinnas. A. Suurgildi hoone Tallinna Suurgild, mille liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed, asutati umbes 1325. Tavaliselt valiti ka raehärrad Suurgildi liikmete hulgast.
peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (Leminkäise ema, Kullervo needmine, Sampo kaitsmine) loomingule. Talle oli vastandlik HUGO SIMBERG (Haavatud ingel, Surma aed) käsitles tõsiseid teemasi veidravõitu fantaasia ja ja nurka huumoriga. Peterburis kujundes rühmitus ,,Mir iskusstva", mille liige oli NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised). Põhiliselt sümbolistlik oli norralane EDVARD MUNCH (Madonna, Eluring, Tütarlapsed sillal). Teemad: üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sünged lapsepõlvekogemused (ema ja õe surm). Ütles, et tema eesmärgiks on avada oma hing teistele inimestele. Värvid on kunstniku eneseväljenduseks. 4. Post-Impressionistlikeks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud Impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem IMPis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Hollandlane VINCENT van GOGH
kindralkubernerile Menšikovile ning nüüd asub see Peterburi Ermitaažis. 9.Mis seob Tallinnaga ja omavahel Hermen Rodet ja Bernt Notket? Tallinna telliti teoseid kahelt lüübeklaselt – Bernt Notke ja Hermen Rode, kes mõlemad juhtisid mitmete abilistega töökidasid. Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar, mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi. 10.Mis on keskaegsete surmatantsumaalide sõnum? Kes maalis Tallinna “Surmatantsu”? Surmatantsude on elu kaduvus ja kõige surelikkus. “Surmatantsu” maalis Bernt Notke. 11.Kes lõid peaaltari Tallina Pühavaimu ja Niguliste kirikusse? Tallinna Pühavaimu kiriku peaaltari lõi Bernt Notke. Niguliste kiriku peaaltarid lõi Hermen Rode.
Näiteks Kosilased, Allmaa hobune. 3. Norra arhitektid uurisid keskaegseid püstpalkkirikuid ja kasutasid nende tehnikat ja ornamentikat (näiteks viikilaevadele omaseid lohepäid) uusehituses. 5. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika Akseli Gallen-Kallela loomingule. 6. Tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik oli Nikolai Roerich, rühmituse ,,Mir iskusstva" liige. 7. Norralase Edvard Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hind teistele inimestele. Tal olid sünged lapsepõlvekogemused. 8. ,,Karje", ,,Madonna", ,,Eluring", ,,Tütarlapsed sillal" on Munchi teosed. Postimpressionistid I 1. Postimperssionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud imperssionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem
ära tuntev. Hermen Rode suri 1504.aastal ja tema sünniaeg on teadmata. Ta valmistas aastal 1481 Niguliste kiriku altari. Tema maalidel on kujutatud püha Nikolause ja püha Victori elu ning märtri surma. Bernt Notke (1430/1440-1509). Notke isa oli pärit Tallinnast. Bernt Notke ise tuli Lüübekist Tallinnasse. Tema kõige tähtsam töö: " Püha Jüri võitlus lohega" asub Stocholmi suurkirikus. Suurteos on Tallinnas 7.5 m pikkune "Surmatants" teemaks on kaduvus ja inimese surelikkus. See maal näitab et surm ei vali ohvreid. Maal on maalitud peenmaalitehnikas. Inimeste ja surma selja taga on lüüriline maastik. Säilinud on suurnike osa. Tema üks kuulsaid töid on ka Pühavaimu kiriku kappaltar. Tema tehtud on ka Mustpeade vennaskonna majas olev Maarja altar. 6.sajandist on pärit ka kuulus kiviskulpruut Hans Pavelsi kenotaaf, mis asub Oleviste kiriku seinal. Suure rannavärava kohal on dolomiidist Tallinna vapikivi, mis paigaldati 1250. aastal.
10. Kuidas väljendub rahvusromantism kunstis? Rahvusromantism väljendas kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajalugu, rahvaluulet ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsust sümbolina. 11. Nimeta tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik. Nikolai Roerich 12. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Munch? Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm, kuna tal oli sünge lapsepõlv 13. Mis keeltest pärinevad nimetused art nouveau ja juugend? Mida need tähendavad? Art nouveau pärineb prantsuse keelest ning tähendab uut kunsti. Juugend pärineb saksa keelest ning tähendab noorsugu. 14. Millised hooned esindavad Eestis veel juugendstiili? Estonia teater, Taagepera mõis, Holdre mõis, Ammende Villa Hotell ja restoran 15
on valmistatud käepärastest materjalidest Goldsworthy jälgib oma loomingus minimalistlikku eetikat, mille kohaselt esitatakse materjali selle loomulikul kujul Mõned tema peamistest materjalidest on lehed, kivid, lilled, lumi ja oksaraod, mida ta paigutab ja ühendab kooslusteks, mis jäljendavad looduslikke vorme: kerasid, spiraale ja võrestikke Nende skulptuuride lühiajalisus meenutab meile, et surm ja kaduvus on looduse loomulikuks osaks ,,Lehekera" 1988 Goldsworthy ei kasuta looduslikke materjale üksnes vormielementidena vaid ka vahenditena uute vormide koos hoidmiseks, kasutades näiteks selles teoses okkaid kinnitusdetailidena Lehed on tuntud märk kulgevast ajast, muutudes pruuniks ja lagunedes koos aastaaegade vaheldumisega - protsess, mida kunstnik vaatleb oma skulptuuride kaudu Skul pt uur maai l mas 1980- 1990
üksikutes episoodides kasutati proosat) kasutati blankvärssi (korrapärase lõppriimita ) tragöödiate teemad olid enamasti kas ajaloolised või mütoloogilised BAROKK JA KLASSITSISM BAROKK levis Hispaania, Itaalia Baroki märksõnad: äärmuslikkus, emotsionaalsus, üleküllastatus, tasakaalutus, raskepärasus, iseäratsemine, skeptitsism (kahtlemine kõiges), pessimism Peamine teema: maise elu tühisus ja kaduvus (moraalikriis sillutas sellele teed: moraal ja kombed mandusid; ideaalid olid jäänud kättesaamatuks) KLASSITSISM (17.saj) levis Prantsusmaal normeeritus-reeglistatus, mõistusepärasus (tundeid ja neist tulenevaid kirgi peetakse madalamaks tahtest, peamine vastuolu ongi mõistuse ja tunnete vahel), selgus, loogilisus, täpsus, õpetlikkus (kunst pidi olema õpetlik: ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu),
haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. 3) Milliseid teemasid käsitlesid sümbolistid? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 4) Milliseid süzeesid kasutas sümbolistlik kunst? Tahtlikult mitmetähenduslikud, salapärased, irreatsionaalsed - kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. 5) Kes olid (lühike iseloomustus, kokkuvõte) · Pierre Puvis de Chavannes - Pierre Puvis de Chavannes oli prantsuse maalikunstnik, kes sai presidendiks ja kaas- asutajaks Société Nationale des Beaux-Arts ja kelle töö mõjutas paljusid teisi kunstnike. · Gustave Moreau
Mida suurem osakaal on müügihinnas kasumil ja püsikuludel, seda suurem on hinnakujunduse paindlikkus. Nendel teenustel ja toodetel on hea võimalus nende toodete ja teenuste hinda päris palju langetada, millel on suur hinnapaindlikkus. Näiteks hotellitoa hinnakujundus on väga paindlik, sest muutuvkulud moodustvad väga väikese osa 2. Perishability kasutamine hinnakujunduses - jaguneb kaheks: üks on toote puhul (räägime müügivõimaluse riknevusest) ja teenus (müügivõimaluse kaduvus); toote hinna langetamine, kui tähtaeg on läbi, hinda saab langetada isegi alla muutuvkulu määra. Hotellitoa puhul kuni muutuvkulu määrani. 3. Hinnaelastsus kui me hinda muudame, siis kas kogus muutub rohkem või vähem hinnamuutuse tagajärjel. Kui muutub rohkem, siis on tegemist elastsega, kui muutub vähem, siis on tegemist mitteelastsega. Madalhooaeg elastne, kõrghooaeg mitteelastne (kõrghooajal mängida hinnatõusuga, madalhooajal hinnalangusega) 4
Nii vaimne kui materiaalne loome. Tunnetatud side minevikuga. Minevikku tõlgendatakse kaasaja vajadustest lähtuvalt. Väärtustamine on hindamisprotsess, et mida üldse kultuuripärandi alla arvatakse. Oluline on kriitiline vaatepunkt. Kultuuripärand on sotsiaalselt konstrueeritud. Kultuuripärandi määratlus on ideeline, ideoloogiline protsess. Moderniseerumine ja üleilmastumine Kultuurisuhtluse muutunud kontekst. Kultuurinähtuste teisenemine ja kaduvus. Ajaline pinge õilistamine. Mineviku, oleviku ja tuleviku suhe. Muundav kultuuriline toode etteantus ja sotsiaalne konstruktsioon. Kultuurielemendid muutuvad omaette tooteks, mille järgi kehtestatakse see, mis on kultuurpärand. Materiaalse ja vaimse kultuuri vahekord. Vaimse kuvandi praktikate juures on alati ka materiaalne esindatud. Kelle poolt on määratletud, et teatud asju (maju) peetakse väärtuslikuks? Selge euroopalik pratkika, väärtustada arhitektuuri
vastuvõtmine. Mikroettevõte ei jõua finantsjuhti ülal pidada. Siis jaguneb finantsjuhi ülesanded raamatupidaja ja juhi vahel. Finantsjuhi tööülesanded: finantsplaneerimine finantseerimise korraldamine; krediidipoliitika kujundamine; rahavoogude juhtimine; kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6. Teenuste müügivõimaluse kaduvus (perishability). Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2. Omakapitali kasutamise efektiivsus (aktsikapitali kasutamine ja dividendid) 3. Varade kasutamise efektiivsus 4. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi pankadele (nimetada 3) 1
Taotles vormipuhtust nagu parnaslased. Leidub naturalistlikke elemente, ühiskondlik pool on erinevalt teistest sümbolistidest esindatud. 1857 ilmus kogu “Kurja lilled”. Kirjeldab naturalistlik-anatoomilistes üksikasjades rusuvat maist tõelust (tsükkel “Pariisi pildid”). Tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema, kirjutas anonüümsusest ja moraalsest allakäigust. Kirjutas väga julgete kujunditega erootilist luulet. Ideaalide kättesaamatus, surm ja kaduvus – tsükkel “Spliin ja ideaal” (spliin – maailmavalu). Alalhoidlikud süüdistasid teda amoraalsuses, algatati kohtuasi ja ta pidi maksma rahatrahvi. Edaspidi muutus ühiskonnakriitilisemaks, eemaldus teistest prantsuse sümbolistidest, muutudes isiklikumaks ja hakates kasutama luuletustes kõnekeelt. Viimane tähtsam teos oli “Luuletusi proosas”. Baudelaire oma teoses „Üksindus“ („La Solitude“) väga teravalt, aga ka selgelt väljendab oma arvamust üksinduse kohta
1.keiserlik luuleantoloogia "Genji monogatari" - romaan, 11saj, autor Shikibu Autorid: Kakinomoto no Hitomaro Ariwara no Narihira - umb nagu Don Juan.kirjutas ,,Kokinshu"d kirjutas Ono no Komachi - kannatajanaine. Nikki ja monogatari esindaja. Murasaki Shikibu jaapani naiskirjanik, 11 saj. tema nimi on tegelikult pseudonüüm. Tema romaan ,,genji monogatary" armuseiklused üliklikus miljöös: rafineeritud meelelisus, budistlik nukker kaduvus, lähtub mõistest ,,ilu lummus" Sei Shônagon jaapani naiskirjanik 10 -11.saj. zanr zuihitsu (põgus ülestähendus), ,,Padjaraamat" Saigyô - 12.saj. erakukirjandus Kenkô - Jõudeaja võrsed" 13.saj jaapani mõttetark Bashô - 16 saj. jaapani luuletaja, haikustiili välja mõtleja, ,,Viis armastust ihkavat naist". Kawabata Yasunari jaapani kirjanik, ,,Lumine maa", katsetas sürrealismiga. ". Räägib Jaapani 'müstilisest tarkusest' , zenist.
Virgumine algab enda olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. · Sansaara ümbersünniahel, olemasolev maailm, mis on kaduv, muutuv ja kannatav. Ka inimene muutub pidevalt. Puudub isiklik muutumatu mina. Hinge ei ole uude kehasse sünnib ümber surmaeelne teadvuseseisund. · Dharma seadus, kohustus ja õpetus. Iga inimene peab alluma eelmise elu tagajärgedele ja püüda edaspidi halbu tegusid vältida. · Olemise kolm omadust: 1. Kaduvus kõik maailmas muutub, püsiv on ainult muutus. 2. Kannatus kõik, kes maailmas on, kannatavad. Kannatusi saab ületada 8-osalise teega. Selleks peab ise pingutama kõik käib isikliku pingutusega. 3. Oma mina puudumine · Shanga ehk budismi kogudus jaguneb ilmikuteks ja munkadeks. Neil on 3-kordne varjupaiga tõotus + 10 lubadust (5 viimast põhiliselt ainult munkadele rõhutatud). · 3-kordne varjupaiga tõotus:
Tekib ümarlaud, mille taga istujad on kõik Villon (XV saj) on suurim keskaja lüürik, võrdsed. Arthuri laua taga jäeti üks koht kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle tühjaks - inimene, kellele see koht oli keerulise aja suurus ning viletsus. määratud polnud veel sündinud. Selleks Põhimotiivideks olid erinevad vastuolud inimeseks oli sir Lanceloti poeg õilis sir nagu elu ja surm, kaduvus ja igavik, Galahad. Koos sir Percevaliga oli ta keskaegne patutunne ja jamalaema kangelaslikel püha Graali otsingutel. sir ihalemine kõrvuti renessansi-inimese Gauvain, kes oli kuninga õepoeg ning eneseväärikustunde ja ihaga maise elu kelle jõud sõltus otseset looduse täiuse ja vabaduse järele. Villonile pole elutsüklist, paistis silma oma jõu poolest. miski püha. "Nelik","Ballaad kadedaist
Prantsusmaal oli kõige eneseteadlikum luuleuuendus. 7 luuletajat võtsid endale nimetuse „Plejaad“ ja avaldasid manifesti, kus nad kutsusid üles viljelema antiikseid ja itaalia renessansi luulevorme, et täiustada prantsuse luulekeelt ja tõsta prantsuse luule uuele tasemele. See manifest on renessansi tähtsaim poeetika. Du Bellay – põhiliselt sonetid. Ronsard söandas oma hilisluules platoonilisele tundele eelistada meelelist armastust. Carpe diem põhimõte. Maise ilu kaduvus vs luule püsivus. Shakespeare’i XVI saj lõpu sonettides – sama motiiv, väljendus lihtsam ja maisem. Südamlikkus, siirus, avameelsus. 10.Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.): Luigi Pulci, Matteo Boiardo, Ludovico Ariosto, Torquato Tasso, Luís de Camões, Edmund Spenser, Alonso de Ercilla jt. (MKL, RA) Kaks peaaegu ühel ajal ilmunud teost XV saj lõpu Itaalias muutsid eepiline luule eriti viljelduks: Pulci „Morgante“, Boiardo „Armunud Orlando“
Eneseanalüüs: miks? See on mõtlemises vigade leidmine (mille tõttu oled liialt agressiivne). SEMINAR VI (19.03.2012) - Heiki Krips 1) kiire lugemine - halb lugemine 2) pause pidada on väga tähtis 3) siis, nüüd, veel Suhtlemispartnerist lähtuv tehnika. Kuulatakse mida teine ütleb 1) endast lähtuv vestlus 2) tähelepanelik kuulamine - Hoiaku loomine kuulamiseks – tähelepanu. - Neutraalse hoiaku loomine kuulamiseks 3) Seda takistab kuulaja kaduvus teha ennatlikke järeldusi ja otsida teisi kuulust. Sallivuse printsiip kuulamisel: „Kui teine räägib sellist, minule vastuvõetamatut juttu, siis on tal ilmselt selleks põhjus“ Võrdsusprintsiip eneseväljendamisel. Kuulaja ei domineeri kuulamise ajal ei verbaalselt ega mitteverbaalselt. Silmside on väga tähtis!!! Sellele vastandub sund – inimene räägib, sest kardab. KUULAMINE 1) IGNOREERIMINE (ebaefektiivne) a) Mitteverbaalne
variantidena. Mõned rahvusromantilised kunstnikud (näiteks Akseli Gallen-Kallela) maalisid ka teoseid, mis kuuluvad pigem rahvusvahelise sümbolismi hulka. Põhiliselt sümbolistlik on aga norralase EDVARD MUNCHi (1863-1944) looming. Sünged lapsepõlvekogemused ja boheemlik seltskond eraldasid teda rahvuslastest ning välisreisid tutvustasid sümbolismi ja süntetismiga. Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sarjale 22-st sellise sisuga maalist andis ta nime ,,Elu friis". Tema tööde allikaks polnud niivõrd loodusevaatlus kui mõni mälestus või idee, mille väljendamiseks ta otsis visuaalset kujundit. Nähtust võttis ta üksnes sobivaid elemente. Ilmekaima kujundi otsinguil tegi ta palju kavandeid ja sama süzee üha uusi variante nii maalis kui graafikas. Maastikupildid on rahulikumad ja oma üldistatud sünteetilise vormi poolest meenutavad need
,,Laul minu Cidist", sakslaste ,,Nibelungide laul" ja venelaste ,,Lugu Igori sõjaretkest". 7. Nimeta rüütlikirjanduses käsitletud teemasid. Rüütlikirjanduses käsitletavad teemad olid: armastus, daamikultus, rüütlielu ja vooruste idealiseerimine, püha graali otsingud ja kangelaslikkus. 8. Milline oli keskajal Euroopa kultuuris levima hakanud surmatantsu sõnum? Keskajal Euroopa kultuuris levima hakanud surmatantsu sõnum oli: elu kaduvus, pärast surma kaovad kõik inimeste rikkuse, ea ja võimu erinevused. Surmatants ühendas kõiki seisusest ja vanusest hoolimata. Eesmärgiks oli hirmu peletamine katku ja surma ees ja viimase hetke saabumise mõttega harjumine. 9. Mida tähendas mõiste ,,humanism" renessansi ajal? Mõiste ,,humanism" tähendas renessansi ajal ilmalikku haritust, vastandit kiriku teadusele, inimlikkusse ja inimkultuurisse puutuva väärtustamist. 10. Nimeta Dante kuulsaim teos.
Tallinna raekoja projekt, Tartu Pauluse kirik. 5. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kalla oma teoste ainestiku? Too mõni näide ,,Kalevalast" ja rahvaluulekogust ,,Kanteletar". Näiteks ,,Lemminkäise ema", ,,Sampo kaitsmine" 6. Nimeta tuntuim venerahvusromantiline maalikunstnik. Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Munch? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 8. Kelle teosed on ,,Karje", ,,Madonna", ,,eluring", ,,Tütarlapsed sillal"? Edvard Munch 4. Postimpressionistid I 5. Postimpressionistid II 6. Fovism ja ekspressionism 1. Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? Prantsusmaal, 20 saj. Algul, Sügissalongis näitusel. 2. Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid
pilte Vana-Vene legendidega seotud ajaloost, eriti varjaagidest. Hiljem Indiasse siirdunud Roerich sai kuulsaks idamaa-ainelise sümbolismiga. · Edvard Munch (1863-1944), tema looming oli põhiliselt sümbolistlik. Sünged lapsepõlvekogemused ja boheemlik seltskond eraldasid teda rahvuslastest ning välisreisid tutvustasid sümbolismi ja süntetismiga. Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sarjale 22-st sellise sisuga maalist andis ta nime ,,Elu friis". Tema tööde allikaks polnud niivõrd loodusevaatlus kui mõni mälestus või idee, mille väljendamiseks ta otsis visuaalset kujundit. Nähtust võttis ta üksnes sobivad elemente. Ilmekaima kujundi otsinguil tegi ta palju kavandeid ja sama süzee üha uusi variante nii maalis kui graafikas. Maastikupildid on rahulikumad ja oma üldistatud
sõltuvaks) 2) Hirm jääda üksi (olla isoleeritud, üksi, mahajäetud, seotud ka iseendaks saamisega. Mida rohkem on inimene tema ise, seda rohkem vastandab teistele, mida rohkem oma arvamusega arvestada, seda raskem sulanduda massi, mida suurem erinevus, seda suurem vaen, mida rohkem isiksus, seda vähem kuulud massi, loobutakse iseenda arengust, et sulanduda massi) 3) Hirm muudatuste ees( muudatus- ebakindlus, kaduvus) 4) Hirm paratamatuse ees(vabaduse puudumine, millegi lõpliku olemust) Kõikides on need olemas, aga mõni hakkab domineerima ja vastavalt sellele erinevad isiksusetüübid.
.................................................24 KOKKUVÕTE...........................................................................................27 KASUTATUD ALLIKAD..............................................................................31 LISAD SISSEJUHATUS ,,Teater on kaduv kunst, ta kaob kohe ära!" on olnud Rakvere Teatri tunnuslauseks alates 1996. aastast, mil teatri juhtimise võtsid üle peanäitejuht Üllar Saaremäe ning direktor Indrek Saar (Karulin 2013: 8). Teatri kaduvus ja lühiajalisus ongi selle kunstiliigi üheks tunnuslauseks. Etendused ja teatrikunst on looming, millesse panustavad väga paljud inimesed. Etenduste keskmiseks kestvuseks on kaks tundi. Uurimistöö käigus tahan välja selgitada, kas teatrikunsti eesmärgiks ongi saavutada vaid lühiajaline publiku tähelepanu ja aplaus või on etendusi, mis jäävad publiku südamesse pikemas ajaks püsima. Uurimistöö teemaks on ,,Rakvere Teatri publikumagnetid aastatel 2014 - 2016". Kuna
Stantside hulk on selles suurem kui esimeses teoses. Kasutatud on sama poeetilist võtet mis «Väikses testamendiski»: Villon pajatab kord humoorikalt, kord sarkastiliselt, kellele ta pärandab oma surnukeha, kellele raamatud ning kes saab selle au tema hing endale omandada. «Suur testament» hõlmab ka rida muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on Villoni ballaadid. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Villoni loomingut, mis on loodud kahe ajastu piiril, iseloomustavad elu ja surm, kaduvus ja igavik, ilu ja inetus, keskaegne patutunne ja jumalaema ihalemine kõrvuti renessansiinimese eneseväärikustunde ja ihaga maise elu täiuse ja vabaduse järele. Pilet nr 9 1. Renessansikirjandus 2. Petrarca elu ja looming, sonett Pärineb Firenzest, on soneti looja. Tema ja Dante isa olid mõttekaaslased ja sõbrad. 1302.a. saadeti Petrarca perekond Firenzest välja. Elas Avignonis. Paavstide residents viidi siis Avignoni. Petrarca õppis isa soovil
Kreedidipank Tallinnas, Pauluse kirik Tartus, Suur Tallinna projekt 5. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kallela oma teoste ainestiku? Too näiteid Temaatika eeposest „Kalevala“ ja rahvaluule kogust „Kanteletar“ 6. Nimeta tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Much? Nn „igavesed teemad“: inimese üksildus, armastuse kaduvus, hirmud haigused ja surm. Ta tahtis oma hinge teistele avada. 8. Kelle teosed on „Karje“, „Madonna“, „Eluring“, „Tütarlapsed sillal“? Much’i 4. Postimpressionistid I 1.Mis ühendas omavahel postimpressioniste? Postimpressionistid olid kunstnikud, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2.Kust oli pärit Vincent van Gogh
Kutsuvad üles viljelema antiikseid ja Itaalia renessansi vorme ood, eleegia, ekloog, sonett, eepos jt. Et täiustada prantsuse luulekeelt ja et tõsta prantsuse luule esteetiliselt kõrgemale senisest levinud tahumatust rahva-ja linnaluulest. Plejaadis oli Pierre de Ronsard (armastatu oli Cassandra), Joachim Du Bellay. Ronsard elegantse iroonia ja mänglevusega sonetid; maise armastuse eelistamine jumalikule; maise ilu kaduvus ja vaimu püsivus. · Shakespearegi eemaldub petrarkistide platoonilisest õhkamisest südamlikkus, siirus, isiklikkus. Usub ilu püsivust kui mitte maisel kujul siis luulesse ja kunsti jääb see ideaalina ikka püsima. Maise elu mööduvuse nukrusele vastandab õilsad inimtunded truu sõprus need jäädvustavat tema meelest kunsti kui igavikuväärtusi.
Hinnaelastsuse all mõeldakse siin ostjate poolse (klientide) nõudluse elastsust hinna suhtes. Hinnaelastsust arvutatakse jargmise valemi abil. E > 1, siis on tegemist elastse nõudlusega; E = 1, siis on tegemist uhikelastse nõudlusega; E <1, siis on tegemist mitteelastse nõudlusega. Kõrge hinnaelastsusega teenuse puhul kaasneb hinnamuutusega suhteliselt suurem muutus teenuse nõutavas koguses ja vastupidi. Toote või teenuse muumise võimaluse kaduvus või riknevus (perishability) Oletame, et koogitegemise muutuvkulu uhiku kohta on 0,50 ja peale valmimist on muugihind 4. Kui seda kahe paeva jooksul ei muuda, tuleb see ara visata. Samas võiks hinna lasta 0,25 peale tund enne poe sulgemist teisel paeval (ehk isegi alla muutuvkulu uhiku kohta!!!). Mitte lasta hinda siiski alla muutuvkulude uhiku kohta, kui on tegemist inkrementaalkuludega! 54. Täiskuluarvestuse võrdlus osakuluarvestusega
klassitsism Prantsusmaal Môiste portugali keeles - barroco - tähendab ebakorrapärase kujuga pärli, üle vôetud maalikunstist Baroki tunnusjooned: 1. Rohkelt varjatud vôrdlusi (metafoore) ja peidetud môtet 2. Stiililt mitmemôtteline ja mänguline 3. Palju vastandeid ilus ja inetu; ülev ja pilav, sellest siis palju paradokse(lahendamatu vastuolulisus) ja antiteese (vastuseade, kontrast) 4. Vôrreldes renessansi elujaatusega on barokk skeptiline teemaks maise elu tühisus ja kaduvus. 5. teosed on môttetihedad ja filosoofilised Esindajad: inglise John Donne, luuletaja hispaania Pedro Calderon, näidend "Elu on unenägu" lk. 96 vana ôpik MKL J. Donne luulevaatlusi Klassitsism Môiste päritolu loe lk 97 vana ôpik parima valik antiigist klassitsismi tunnusjooned 1.taotleti môistuspärasust, selgust, korrapärasust, tauniti labasust 2.toetuti antiigi esteetikale, eeskujuks rangus 3.eristati kôrget (tragöödia) ja madalat (komöödia) stiili
Tundekultus on 18. sajandi II poolel leviv, tähtis on nende kirjeldamine ja tunnete mehhanismide uurimine. Veel üks väga kuulus kiriromaan, mis on "Clarissa" kuulsuse ületanud - "Noore Wertheri kannatused" 1874. aastal kirjutatud romaan, mille kohta Goethe on öelnud, et kui Werther oleks tema vend, siis ta lööks ta tema maha. Tunnetekultuse varjus tekib inglise kirjanduses veel üks suund - kalmistuluule, alatoonilt eriti kurb, kuivõrd romantismis on väga tähtsaks elemendiks kaduvus ja surm, nt Thomas Gray (seda nime võiks olla kuulnud iga haritud kirjandusteadlane, mänginud 18. saj inglise kultuuris olulist rolli, ta luuletaja ja ajalooline). Esimesi ajaloolasi, oli ülikooli juures tööl, uuris keskaega, kes on võimeline paljastama ka keskaegse võltsingu. Kuna ta on ka poeet-luuletaja, üks eriti kuulus "Eleegia maa kalmistul", kus Gray räägib oma tunnetest kalmistul jalutudes, et maailm on kaduv, et see teeb teda nukraks aga see on paratamatu. Eleegiline
Mensikovile ning nüüd asub see Peterburi Ermitaazis. 9.Mis seob Tallinnaga ja omavahel Hermen Rodet ja Bernt Notket? Tallinna telliti teoseid kahelt lüübeklaselt Bernt Notke ja Hermen Rode, kes mõlemad juhtisid mitmete abilistega töökidasid. Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar, mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi. 10.Mis on keskaegsete surmatantsumaalide sõnum? Kes maalis Tallinna "Surmatantsu"? Surmatantsude on elu kaduvus ja kõige surelikkus. "Surmatantsu" maalis Bernt Notke. 11.Kes lõid peaaltari Tallina Pühavaimu ja Niguliste kirikusse? Tallinna Pühavaimu kiriku peaaltari lõi Bernt Notke. Niguliste kiriku peaaltarid lõi Hermen Rode.
Ta on mineviku, tuleviku ja oleviku tulipunkt. -) Mida aeg endast kujutab, seda võib mõista vaid eksisteeriv inimene. Mis maailm on ja mis aeg on, seda võib mõista üksnes inimesest lähtudes. Aeg on midagi inimlikku. Just aeg on see mille ümber kogu inimelu pöörleb. Aeg on inimeseksolemise mõte. Ajas asub kogu inimeseksolemise saladus. Just ajas on ta visandatud visandaja. * Aja mõte on Heideggerile ajalikkus, kaduvus mitte igavik. Igal inimesel on oma aeg ja ta elab omaenese ajalugu.
Barokk on ka vastandite ja kontrastide kunst: mütoloogia võib põimuda meelelisusega, ilus inetuga, pateetika pilaga. Hispaania barokis kerkis esile Gracian, kelle jaoks kirjandusloomes on tähtis vaimuterav vastandite ja äärmuste seostamine, paradoksid ja antiteesid. Seoste saadused on kontseptid vaimukalt üldistavad kujundid. Barokis levis kontseptism. Ajastu kriis, moraali ja kommete mandumine kõrvuti ideaalide kättesaamatusega tõid kirjandusse uue teema maise elu tühisus ja kaduvus. Vastandati näilist ja tegelikku. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Renessansi elujaatusega võrreldes on barokk skeptiline ja pessimistlik. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid individualismi ja egoistliku kire allutama. Ratsionalism avaldus ka filosoofias. Mõistuspärasus kunstis seostus selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast ja korratut. Toetuti antiigi esteetikale,
säästab aega; viivitamatu tagasiside; vahetu kontakt; saab esitada küsimusi, selgitada ja täpsustada puudulikult või ebaõigesti esitatud mõtteid; võimalik muuta sõnumi saaja suhtumist, arvamust, hinnanguid ja seisukohti; alati pole otstarbekas kasutada suurtes ettevõtetes; suure hulga kokkukutsumisel ei esita kõik osavõtjad täpsustamist või täiendamist nõudvaid küsimusi; suhtlemisvormi kaduvus. Kehakeel: mittesõnaline suhtlemine on teabe edastamine viisil, kus sõnumi saatja ei väljenda oma mõtteid rääkimise teel; mittesõnaline suhtlemine hõlmab näoilmet, silma-, käe- ja kehaliigutusi, hääletooni jms - kehakeel; see selgitab, täiendab ja võimendab räägitavat; kehakeele eesmärk on inimese sisetunde parem esiletoomine, ka mulje jätmine. 9.4. Kirjalik suhtlemine
Taotles vormipuhtust nagu parnaslased. Leidub naturalistlikke elemente, ühiskondlik pool on erinevalt teistest sümbolistidest esindatud. 1857 ilmus kogu "Kurja lilled". Kirjeldab naturalistlik-anatoomilistes üksikasjades rusuvat maist tõelust (tsükkel "Pariisi pildid"). Tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema, kirjutas anonüümsusest ja moraalsest allakäigust. Kirjutas väga julgete kujunditega erootilist luulet. Ideaalide kättesaamatus, surm ja kaduvus tsükkel "Spliin ja ideaal" (spliin maailmavalu). Alalhoidlikud süüdistasid teda a moraalsuses, algatati kohtuasi ja ta pidi maksma rahatrahvi. Edaspidi muutus ühiskonnakriitilisemaks, eemaldus teistest prantsuse sümbolistidest, muutudes isiklikumaks ja hakates kasutama luuletustes kõnekeelt. Viimane tähtsam teos oli "Luuletusi proosas" (1869 postuumselt). Euroopa luulet mõjutasid enim Paul Verlaine (1844-1896), Arthur Rimbaud (1854-1891) ja Stéphane Mallarme (1842- 1898)
annaabi.ee 
