Kunstiliigid - rahvusromatismist - futurismini. (0)

Kunstistiil , aeg
Üldised põhimõtted
Kus levis?
Esindajad
Teosed
Rahvusromantism,
19.saj II pool ja 20.saj algus
Stiili esiletõus oli seotud rahvusliku eneseteadvuse tärkamisega.
Rahvusromantism üritas vastanduda nö vanadele Euroopa rahvustele otsides rahvaluulest , -kunstist ja -pärimustest ainest päris "oma" rahvusliku kunstistiili väljatöötamiseks.
Eriti levis Põhja- ja Ida – Euroopas.
T. Kittelsen (1857-1914)
G. Munthe (1849-1929)
H. Sohlberg (1869-1935)
E. Saarinen (1873-1950)
„Must surm“
„ Kosilased “ , „Allmaa hobune“
„Talveöö Rondanes“
Helsingi raudteejaama hoone.
Sümbolism,
19.saj lõpp
Põhilised teemad inimese üksindus, armastuse kaduvus , hirmud , haigused ja surm.
Väljendamiseks visuaalsed kujundid .
Värvid ja vormid ei pidanud jäljendama loodust, vaid teenima kunstniku eneseväljendust.
Põhjamaades.
Edvard Munch (1863-1944)
„Elu friis “, „Punane ja valge“, „Tütarlapsed sillal“
Postimpressionism ,
19.saj lõpukümnendaed
Kunstnikud leidsid , et polegi vaja täpselt kujutada kõike seda, mida silmad näevad, vaid et hoopis olulisem on leida väljendus oma hingeseisunditele ja ideedele.
Värvid on eredad ja rõõmsad, pintslitõmbed rahutud ja vibreerivad.
Prantsusmaal ja Hollandis.
Vincent van Gogh
( 1853 -1890)
Paul Gauguin
(1843-1903)
Paul Cézanne
(1839-1906)
„Päevalilled“, „Tähisöö“
„Kollane Kristus“, „Ta matete“ („ Turg “)
„Suplevad naised“, „Sinine vaas “
Fovism,
20.saj algus
Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine , objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest.
Lääne-Euroopa (Prantsusmaa)
Henri Matisse
(1869-1954)
Raoul Dufy
(1877-1953)
André Derain
(1880-1954)
„ Vestlus “, „Tants“
„Lipuehtes tänav, Le Havre“
„Westminsteri sild Londonis“
Ekspressionism ,
20.saj
Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme selleks, et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit . Kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega 'poriseid' värve.
Saksamaa (Lääne-Euroopa)
E. L. Kirchner
(1880-1938)
Emil Nolde
(1867-1956)
O. Kokoschka
( 1886 -1980)
Egon Schiele
(1890-1918)
„Marcelle“
„ Prohvet “, „Püha õhtusöömaaeg“
„ Literaat ja publitsist Herwarth Walden “
„Autoportree“
Kubism ,
20.saj algus
Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid- pruunid -tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Siiski, sünteetilist kubismi iseloomustab sageli ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine.
Prantsusmaa
Pablo Picasso
(1881-1973)
Georges Braque
(1882-1963)
„Kaks rändnäitlejat“,
„Vaesed rannal “
„Tütarlaps kitarriga “,“Portugallane“
Futurism ,
19.saj lõpp ja 20.saj algus
Futuristid taotlesid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon .
Veel kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult.
Itaalia, Venemaa
Umberto Boccioni
(1882-1916)
Carlo Carrà
(1881-1966)
Gino Severini
(1883-1966)
Ljubov Popova
(1889-1924)
„ Inimkeha dünamism“
„Isamaaline pidustus “, „Suplejad“
„Sinised tantsijannad“
„Varahommik“