Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Barokk, klassitsism, (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

BAROKK
  • Kirjanduse juhtteema

Baroki
kirjanduse ja kunsti juhtteema oli maise elu tühisus ja kaduvus.
Maailma kujutati absurdse ja mõttetu näitelavana. Kirjanduses
valitses pessimistlik elukujutus.
  • Suhtumine inimesse võrreldes renessansikirjandusega

Inimest
kujutati barokis moraalituna ja hingelt tasakaalutuna.
KLASSITSISM
Eeskuju
võeti antiikkirjandusest


Võitles
individualismi vastu. Püüdis maksma panna riigi huvidele vastavad
põhimõtted.
  • Kunstiteostele esitatavad reeglid

  • Eristati „madalat” ja „kõrget” kunsti.
  • Tragöödias („kõrge”) ei tohtinud olla midagi labast. Tragöödia aine pidi olema kreeka ja rooma ajaloost või mütoloogiast, kangelased kõrged isikud. Tragöödia pidi olema viievaatuseline, keel värsistatud, ülev ja pidulik.
  • Komöödia („madal”) pidi olema õpetliku sisuga.
  • Draamale seati aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte. „Ühes kohas, ühel päeval sooritatud ühtne sündmus täitku näidendit algusest lõpuni”
  • Luules nõuti puhtaid riime ja ranget vormi.
    KLASSITSISTLIK
    KOMÖÖDIA

    MOLIERE (1622-1672)
    • KINDLAD NORMID (ideaalis 5- vaatuseline värssteos)
    • MOLIERE kirjutas ka proosas ja moraalsed taotlusedki olid kohati kahtluse all.
    • Kui tragöödia lähtus muinasaegade süžeest ja piirdus kõrgest soost tegelastega, siis komöödia peegeldas kaasaegset eluolu KÕIKIDES KLASSIDES.
    • MORAALSED TAOTLUSED LÄBI TÜPISEERIMISE:
  • Barokk-klassitsism #1 Barokk-klassitsism #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor paZteet Õppematerjali autor
    Moliere, komöödia. 2lk

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    doc

    Barokk, klassitsism, valgustus

    17. saj jooksul toimusid Lääne-Euroopas poliitikas ja ühiskonnas suured muutused, mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania, kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud.

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    doc

    Klassitsism ja Renessans

    *teglikult on M'i vahekord A'iga u samasugune, nagu Cervantesel don Quijotega : kuigi välja naerdakse äärmuslik elukaugus ja idealism, ei tähenda, see sugugi, et autorile poleksid hingelähedased need üllad vaated, mida tegelane endas kannab. Pigem tehakse vihje sellele, et ideaalid ei peaks varjama igapäevase elunägemist ja et kui tegelikkuses ongi rohkesti halba, siis alati võib selles leida ka midagi head ­ kui sellesse vaid usutakse. *Kui XVIII saj 2poolest klassitsism tervikuna kaotas oma elujõu, siis M'il on suur erand: tema komöödiid on milma lavadel mängitud menukalt kõigil järgnevatel ajajärkudel. Nähtavasti tuleb see sellest, et M oskas oma kaasaja inimeses peensusteni näha ja esile tuua neid olemuslikke jooni, olgu pahesid või voorusi, mis on inimest saatnud kogu tema ajalooolisel teekonnal. 1.LOOMINGULISED EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED BAROKK *vastandite ja kontrastide kunst: mütoloogia võib põimuda jämeda meelisusega, ilus inetuga,

    Kirjandus
    thumbnail
    24
    doc

    Maailmakirjandus II eksamikonspekt

    Maailmakirjandus II ­ Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II ­ Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) · Esimesest perioodist v

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    38
    doc

    Üldine Teatriajalugu I

    Corneille alustas tegevust siis, kui Lope de Vega kuulsus oli hakanud levima mujale Euroopasse. See määras ära Corneille'i orientatsiooni. Tal oli üks sõber, kes soovitas tal ära õppida Hispaania keel, sealt leidvat ta materjali. Orienteerumine Hispaania dramaturgias. Selline Hispaania dramaturgia, mis on kohandatud Prantsuse maitsele. Hispaania lembus põhjustas seda, et Prantsusmaale jõuab Baroki mõju. Barokist saab Prantsusmaa teatri esimene etapp, mille vahetab välja klassitsism. Barokk alati aadliseisuse väljendaja. Iga monarhia üritab end kehtestada, absoluutse vormi poole püüelda. Kuningavõim võidab konflikti, algab aadelkonna kammitsemise protsess (absoluutne monarhia), aadliku muutmine õukondlaseks. Mis nende vahe on? Aadlik alati iseseisev suurus, õukondlane aga kuninga sõltlane. Õukondlane alati etiketiinimene, etiketi rikkumine hullem ku isurm ­ see tema olemuse alus, tema absoluut. Prantsusmaal hakkab kehtima absoluutne monarhia, kunstis peab

    Üldine teatriajalugu
    thumbnail
    21
    doc

    Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

    1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.­6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.­6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati

    Kirjandus
    thumbnail
    19
    doc

    Kirjandus keskajast

    näidendeid (“Richard II”, “Richard III”, “Henry IV”, “Henry V”. Sel perioodil kirjutab ka ühe helgetes toonides tragöödia – “Romeo ja Julia”.  Tema teisel perioodil kirjutab tuntud tragöödiaid (“Hamlet”, “Othello”, “Kuningas Lear”, “Macbeth”.  Kolmandal perioodil kirjutab tragikomöödiaid (“Torm”, “Talvemuinasjutt”). 20. Barokk ja klassitsism Barokk Barokk sai uueks valitsevaks kultuuritüübiks esmalt Itaalias. Sõna „barokk“ päritolu pole teada. Barokki iseloomustavad ornamentaalsus, korrapäratus, peenus, vastandlikkus ja allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Kui renessansis räägiti ideaalsest inimesest, siis nüüd räägitakse inimese lõhestumisest ja allakäigust. Barokk ühendab vastandid, näiteks korraga võisid põimuda ilus ja inetu, pateetika ja pila

    Kirjandus
    thumbnail
    37
    docx

    Kirjanduse lõpueksam 2011

    SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID ­ EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik

    Kirjandus
    thumbnail
    112
    doc

    12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

    Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun