Kunsti kordamine VOL 2 (0)

1. Lääne-Euroopas hakkas kujunema romaani sti l pärast karolingide kunsti, 10. sajandi 
lõpus ja püsis kuni  gooti  sti li tekkimiseni (13. sajandil). 
2. Romaani sti li põhilised tunnused: ​(​kuningate ja kindluste periood) ümarkaar on üks 
romaani sti li kõige tähtsamaid tunnuseid,massi vsus, sest  kirikud pidid olema ka 
kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus, romaani kirikuid kaunistas sageli 
ornamentika, kirikutüüpidest olid levinud basi likad ja kodakirikud. 
3. Romaani kirikute peamine tüüp oli basi lika. 
4. Kasutati silindervõlve, ristvõlve ja hilisromaani kirikutes leidub ka roidvõlve. 
Silindervõlv on poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ja ristvõlv tekib kahe 
silindervõlvi ristuval lõikumisel. 
5. Itaalia  kirikutel  polnud torne, neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud 
kampani l. 
6. Maailma kõige kuulsam kampani l on  Pisa  torn, mis  ehitamisel  vajus  iseenese  
raskuse ja pehme aluspinna tõttu viltuseks. 
7. Veneetsias asub Basilica di San  Marco  (Püha Markuse  kirik ) - segu Ida ja Lääne 
traditsioonidest, sinna on  maetud  evangelist Markuse, linna kaitsepühaku  surnukeha . 
11. sajandil ehitati sel est Bütsantsi sti lis  kuppelkirik , eeskujuks Konstantinoopoli 
Hagia  Sophia  kirik. Kohale kutsuti Kreeka mosai gimeistrid  loomaks  võlve ja kupleid. 
Peaukse kohal on pronkshobused, mis toodi Konstantinoopolist. 
8.  Profaanarhitektuur : ​ilmaliku funktsiooniga  arhitektuur , püstitatud linnuseid ja 
linnakindlustusi, kasutati  looduslikke  olusid enda huvides, näiteks künkad ja 
veekogud. Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid süžeesid, 
kõige rohkem Vi mse kohtupäeva stseeni, reljeefidel ei ole realistlikkusele tähelepanu 
pööratud, inimfiguuridi on kujutatud moonutatuna, moonutatud taime ja looma 
kujutised. 
9. Romaani skulptuur avaldus peamiselt ehitusplastikas, eriti lamreljeefina, kõige enam 
kaunistati portaale, fassaade ja sambakapiteele - skulptuur avaldus arhitektuuris. 
10. ' Vaestepi bliks'  nimetatakse keskaja kirkute kaunistusi (reljeefe), mis piltlikult 
seletasid Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. 
11. Romaani teksti likunsti tähtsaim näide on  Bayeux ' vaip, levis lahingute ja igapäevaelu 
kujutamine ja seinavaibad - vaibakudumise tehnika on üks vanemaid teksti likunsti 
li ke. 
12. Gooti arhitektuuri esikteoseks võib pidada Saint- Denis ' kloostri kiriku ümberehitust. 
13. Gooti sti lis ehitiste oluliseimad tunnused: teravkaar ja roidvõlvid. 
14. Roidvõlv võimaldas võlvida laiu lööve, õhemaid seinu. 
15. Prantusmaa kuulsaimad katedraalid: Pari si  Jumalaema  kirik,  Chartres 'i  katedraal , 
Reimsi  katedraal,  Amiens 'i katedraal. 
16. Londonis asub  Westminster  Abbey kirik, see on traditsiooniline koht  Suurbritannia  
valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks, teiste seas on 
seal kroonitud ka Kuninganna  Elizabeth  II. 
17. Gooti katedraalid Inglismaal: Lincolni katedraal, Salisbury katedraal. 
18. Suursuguseim näide Inglise  gootika  profaanarhitektuurist on Westminster Hal  
Londonis - rikkalikult teostatud sariklaed. 
19. Saksamaal olid eeskujuks kodakirikud. 
20. Itaalias kodunes gootika nõrgalt. Märkimisvääärsemad on toomkirikud Sienas, 
Firenzes ja Milanos. Fassaaditorne püstitati harva, vertikaalset suunda ei rõhutatud. 
21. Gooti kirikud Itaalias: Siena katedraal, Palazzo Vecchio Firenzes,  Milano   toomkirik , 
Orvietto toomkirik, Doodžide palee​ Veneetsias. 
22.  ​Suurim kunstitel ija gootiajastul oli Katoliku kirik. 
23. Amiens'i katedraal, Reimsi katedraal ja Chartres'i katedraal. 
24. Vitraaž (prantsuse sõnast vitrage, mis ladina sõnast vitrum 'klaas') on värvilistest või 
värvitutest klaasitükkidest tehtud kunstiteos, mis on pandud näiteks aknaavasse 
(aknavitraaž). 
25. Tal inna vanalinnas asuvad gooti kirikud: Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Toomkirik, 
Oleviste  kirik. 
26. Tartu Jaani kirik on gooti sti lis, Eesti üks vanemaid ja ainulaande kogu Euroopas, 
omanäoliste ning suure hulga terrakotaskulptuuride tõttu. 
27. Pirital asuvad  Pirita  kloostri varemed - asutati  1407 . aastal, ​ klooster  oli mõeldud 
elamiseks 60 nunnale, kel e  eluruumid  pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja 
tööliste ruumidest. Kloostri kirik oli vahevõrega jaotatud kaheks, mil est üks osa oli 
mõeldud nunnadele ja teine pool ilmikele, kes  soovisid  kirikus jumalateenistusel käia. 
28. Kõige paremini säilinud  konvendihoone  eestis on Kuressaares (Kuressaare linnus). 
29. Kõige tuntum gooti ühiskondlik hoone Tal innas on raekoda. 
30.  Elamute  fassaade kaunistati kõrge teravkaarse niššiga ( petik ). Kui maja ukseni vi s 
trepp,  seisid  sel e kõrval nn. etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, 
mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid ol a ka mõned majasisesed 
ukseavad. 
31. Tal inna Pühavaimu ja Niguliste kirikusse lõid peaaltarid  Bernt  Notke ja Hermen 
Rode . 
32. Surmatantsude sõnum on elu  kaduvus  ja kõige surelikkus. Tal inna “ Surmatantsu ” 
maalis Bernt Notke. 
.