Eriti kuulsad on tema ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid. · Nikolai Roerich ja ,,Mir Iskusstva" 19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus ,,Mir Iskusstva" seostus juugendstiili ja sümbolismiga. Selle kunstnikerühmituse liige Nikolai Roerich (1874-1947) maalis Põhjamaade rahvusromantikutega sarnases stiilis pilte Vana-Vene legendidega seotud ajaloost, eriti varjaagidest. Hiljem Indiasse siirdunud Roerich sai kuulsaks idamaa-ainelise sümbolismiga. · Edvard Munch (1863-1944), tema looming oli põhiliselt sümbolistlik. Sünged lapsepõlvekogemused ja boheemlik seltskond eraldasid teda rahvuslastest ning välisreisid tutvustasid sümbolismi ja süntetismiga. Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sarjale 22-st sellise sisuga maalist andis ta nime ,,Elu friis". Tema tööde allikaks polnud niivõrd loodusevaatlus kui mõni mälestus
legendidega segatud ajaloost, eriti varjaagidest. Hiljem Indiasse siirdunud Roerich sai kuulsaks idamaa-ainelise sümbolismiga. Munthe ja Gallen-Kallela stiile käsitleti omal ajal puhtrahvuslikena, kuid tänapäeval tunnustatakse neid üleeuroopalise juugendstiili omapäraste variantidena. Mõned rahvusromantilised kunstnikud (näiteks Akseli Gallen-Kallela) maalisid ka teoseid, mis kuuluvad pigem rahvusvahelise sümbolismi hulka. Põhiliselt sümbolistlik on aga norralase EDVARD MUNCHi (1863-1944) looming. Sünged lapsepõlvekogemused ja boheemlik seltskond eraldasid teda rahvuslastest ning välisreisid tutvustasid sümbolismi ja süntetismiga. Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sarjale 22-st sellise sisuga maalist andis ta nime ,,Elu friis". Tema tööde allikaks polnud niivõrd loodusevaatlus kui mõni mälestus või idee, mille väljendamiseks ta otsis visuaalset kujundit
daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega – kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD ● GUSTAV KLIMT (1862-1918) ● EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige võimalus väljendada kunstnikule tähtsaid mõtteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel
daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige võimalus väljendada kunstnikule tähtsaid mõtteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel
tõlgendusi ning teisi tolle aja moeteemasid, nagu suudlust, inimelu üldistust (noorus, keskiga, vanadus, surm). Tema teosed eemaldusid üha enam naturalismist ja kuigi kujutatavate inimeste pead on modelleeritud ümarplastiliselt, sulavad kehad, draperiid ja tagapõhi tasapinnalises värvilises mosaiigis, joonte ja spiraalide keerises. Klimt kaitses otsustavalt kunstniku väljendusvabadust tagurlikus ühiskonnas, mis aitas kaasa Austria ekspressionismi tekkele. EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige võimalus väljendada kunstnikule tähtsaid mõtteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel
EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k.
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix ?
Surma aed.(läbi humoristliku prisma veidi veider, naeruväärne sümbolismi temaatika transformeerumine rahvuslikku) Nikolai Roerich. (Rahvuse enese ehitamine toimub isegi rohkem opositsioonis, vene rahvuslik enesemääratlus tugevnes NSVLi ajal) Roerich.Iidolid Roerich Edvard Munch (norra; mitte rahvusromantik vaid sümbolist, kuid ekspressionistlik vorm üsna paralleelselt van gogh'iga). Sünged lapsepõlvekogemused kaotas nii ema kui õe Munch. Surm Haigetoas (A-N stiliseering, kuid kunstniku eesmärk pole olnud luua kunstlikku kompositsiooni täiust vaid anda edasi toimuvat, süngust, muljet) Kunsti eesmärk siiras hinge väljendus. Munch. Haige laps (2
Kõik kommentaarid