12. klassi kunstiajalugu - gooti küsimuste vastused (0)

GOOTIKA EUROOPAS JA EESTIS.
1.Tundke ära pildil kujutatud ehitis. Millised detailid osutavad siin gooti stiilile ?
Doodžide palee Veneetsias.
Gooti stiilile viitavad teravkaared, dekoorirohkus, lahtised sammaskäigud, tiibfassaadid, esiletungivad tornid. Rikkalikult kivinikerdustega kaunistatud värav.
2.Märkige Chartres' i katedraali läbilõikel kesk- ja külglöövid, valgmik , akende kohad, tugikaared.
3. Nimetage kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Kirjutage siia ka nende nimede hääldus. (Nimede õige hääldus on eriti oluline, et sind mõistetaks ega peetaks harimatuks.)
1) Saint-Denis (sedeni) abtkonna kirik
2) Notre-Dame (notr-dam) Jumalaema kirik
3) Chartes´i (šar´ tr) katedraal
4. Kas teate, kes olid Esmeralda ja Quasimodo ? Millise prantsuse kirikuga oli nende saatus seotud?
Esmeralda- mustlasneiu ja Quasimodo- kellalööja Victor Hugo romaanis “ Jumalaema kirik Pariisis”. Tegevus on seotud Pariisi Notre-Dame kirikuga.
5. See on Vana Tallinna pilt. Pildi keskel asub kõrge kirikutorn. Mis kirik see on? Mis legend on sellega seotud?
Oleviste kirik.
Oleviste kirik oli omal ajal Euroopa kõrgeim ehitus. Rajama hakati seda imelist taevasse sirutuvat jumalakoda 1267 . aastal ning ehitus vältas tervelt sada aastat. Kaasaegsetele tundus, otsekui oleks töid takistanud Vana Kuri ise. Lootusrikkalt kirikule nurgakivi pannud ehitusmeister kukkus tellingutelt surnuks . Ei läinud paremini ka järgmisel kuuel mehel, kes end suursuguse hoone rajamisega sidusid. Alles kaheksas ehitusmeister, kelle nimi oli Olev, suutis tööd lõpule viia. Ent ei jätkunud elupäevi pikemalt ka temal. Ehituse lõpetamist tähistavat pärga kirikutorni viies kuulis Olev, kuidas keegi teda alt hõikab, kummardus vaatama ja kukkus surnuks nagu tema eelkäijadki.
6. Kus asub praegu B. Notke tuntud maal surmatants? Keda näeme maalil? Mis on selle maali sõnum?
Maal asub Tallinnas Niguliste kirikus.
Maali keskne tegelane  Surm tantsib vaheldumisi surelikega, tuletades meelde kõige maise kaduvust. Maalil kujutatud inimesed on reastatud tähtsuse järjekorras, alustades paavstist ja keisrist. Surmaga tuleb tantsida ka talunikel ja isegi hällilapsel, sest surma ees on kõik võrdsed.
Maalitud on 13 figuuri. Pole teada, kui pikk ja mitu figuuri sellel algselt oli.
  Bernt Notke maalis varem samasuguse teose Lübecki Maarja kirikusse, kuid see pole säilinud. Tollel teosel oli 49 figuuri, mis algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega.
Keskajal Euroopa kultuuris levima hakanud surmatantsu sõnum oli: elu kaduvus , pärast 
surma kaovad kõik inimeste rikkuse, ea ja võimu erinevused. Surmatants ühendas kõiki 
seisusest ja vanusest hoolimata. Eesmärgiks oli hirmu peletamine katku ja surma ees ja 
viimase hetke saabumise mõttega harjumine.
7. Mõned keskaegsed vaatamisväärsused Tallinnas.

Suurgildi hoone
Tallinna Suurgild, mille liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed , asutati umbes 1325. Tavaliselt valiti ka raehärrad Suurgildi liikmete hulgast.
Suurgild ostis oma seni puudunud hoone ehitamiseks  1406  raekoja läheduses asuval  krundil . Ehitus kestis  1407 – 1410 , siseviimistlus lõpetati 1417.
Suurgildi hoone on hilisgooti stiilis Hoonel on kõrge  viilkatus mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks  portaal  ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist  koputid, mis valmistati 1430. aastal. Neid peetakse keskaegse Tallinna pronksivalu parimateks näideteks.

Tallinna raekoda
Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. See on pärit 13. sajandist ning seega vanim raekoda Baltimaades ja Skandinaavias. Kultuurimälestis nr 1199  . Kunagise turuväljaku lõunaküljel paiknev hoone on 36,8 meetrit pikk, laius läänes on 14,5 ja idas 15,2 meetrit. Hoone on kahekorruseline ja avara keldrikorrusega. Tallinna raekoja torni tipus   1530 . aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit.
Raekoda on ehitatud hallist  paekivist, katus aga  savist  katusekividest. Hoone ehitati kahekorruseliseks. See on piklik kellerdatud paekiviehitis . Kõrge sadulkatuse ja teravnurksete otsaviiludega hoone idafassaadist kerkiv, ülaosas mašikuliitaoliseks friisiks laienev sale kaheksatahuline konsooltorn lõpeb kolmeosalise hilisrenessanss-stiilis lahtiste rõdudega tornikiivriga (1627–1628, G. Graff , taastatud 1952, arhitekt  Albert Kukkur). 1433. aastal parandati tornikiivrit, 1439 seati üles kell. Tornikiivri tipus on tuulelipp Vana Toomas.

Tallinna Jaani kirik
Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul. Kirik on pühendatud  Evangelist Johannesele. Tegemist on Eestiühe varaseima uusgooti stiilis kirikuga.
Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas  1862 , kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil.
Kolmelööviline  basiilika , millega läänes liitub nelinurkne telkkiivriga torn, idas väiksem polügonaalne kooriruum, põhjas ja lõunas sümmeetriliselt käärkamber ja eeskoda.  Pikihoone  seinad on liigendatud tugipiilarite ja teravkaarakendega. Teravkaarsed  portaalid  on Tallinna hilisgootikale tüüpiliste talumiplaatidega. Akendel on puidust leekestiilis ehisraamistikud. Kesklööv on kõrge; ristvõlvide vööndkaared toetuvad rippkonsoolidele, külglöövidel on tähekujulised servjoonvõlvid. Sees on eklektiline oreliväär ja uusgooti stiilis altarisein.
8. Leidke mõned keskaegse rõivaste pildid.