12. klassi kunstiajalugu - gooti küsimuste vastused (0)

Arhitektuuriajaloo referaat

Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik gooti sakraal

Arhitektuuri ajalugu

Eesti arhitektuuri näited

avatud võlvkaaristu näol Tallinna ehituskunsti täiesti uus arhitektuuriline motiiv. Välisarhitektuuri efektselt täiendavana püstiti hoone ida viilule kõikjalt nähtava kõrge torn. Sündinud kohalike ehitustraditsioonide ja neid rikastanud mujalt pärinevate arhitektuurivormide loov ümbertöötluse tulemusena, on raekoda Tallinna ehitusmeistrite võimekuse üheks kunstiküpsemaks näiteks. 1483 remonditi põhjalikumalt tolleaegset gooti telkkiivrit ja 1530 paigutati torni nüüd vana toomana tuntud sõjasulase figuuriga tuulelipp. Õhuliste galeriidega 3-osalise hilisrenessanss-stiilis tornikiivri, lääne viilule paigutatud harjakivilt kerkiva pitsilise tuulelipu ja loehepeakujulised veesülitid põhja fassaadil sai raekoda 1627-28. Muudatusi siseplaneeringusse tõi 17.sajandi keskpaik, mil kodanikesaali püstitati esimesed vaheseinad. 1667 sisustati raesaal selle üldilmet tänaseni määravate kunstiteostega. 18-19

arhitektuuriajalugu

Romaani stiilist Flandria kunstini

Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid · Matkiti Bütsansti · Pariisi koolkond juhtiv selles Saint-Severe´i apokalüpsis · Palveränduritele Bayeux vaip · Hastingi lahingut kujutav · Inglismaa vallutamine normannide poolt · 70x 0.5 m Kullasepakunst · Relikviaaride valmistamine · Nt Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1144 Saint-Denis´ klooster · Abt Sugar tahtis muuta kloostrit valgusküllasemaks · Sellepärast teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt · Traveede raskus vajus ülalt alla · Travee kohal ristuvaid võlve nimetatigi roieteks · Roiete vahel võlvisiilud, need õhukesed seega vähenes surve · Surve hoopis võlvi 4 nurgas, millelt edasi piilaritele (vertikaalne surve)

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövitatud ja uuesti lakitud

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Kunsti ajalugu

............................................................................47 ROMAANI ARHITEKTUUR ITAALIAS.........................................................................................................49 ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS........................................................................................51 GOOTI ARHITEKTUUR.......................................................................................................................................53 GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL..................................................................................................55 GOOTI ARHITEKTUUR INGLISMAAL.........................................................................................................57 GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL.........................................................................................................58 GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS........................................................................

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

inimeste isikupäraseid näojooni. Kreeklased hindasid väga kõrgelt on maalikunsti, paraku pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Mõni hiljem loodud koopia 4 annab sellest siiski mingisuguse ettekujutuse. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellel tehtud maalinguid vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. saj e.Kr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat, maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, nt kolmnurki, rombe aga ka meandreid. Sajandi lõpus hakkas kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi. 6. saj e.Kr tekkis mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Geomeetriline ornamentika kaduv või leidis kasutust vaid piltkujutiste äärel

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud või kraabitud ja kiri on kadunud

Kirjandus

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (