EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS 2. seminari kodutöö Helena Ilves (AJ-11) I Euroopa Komisjoni olemus ja tegevus Komisjoni kuulub kitsamas tähenduses 27 volinikku (üks igast liikmesriigist).Euroopa Komisjon koosneb Euroopa Liidu ametnikest, kes vähemalt teoorias on erapooletud ja oma ala asjatundjad. Liikmed e volinikud ei esinda mitte oma riiki, vaid peavad olema täiesti sõltumatud (praktikas aga teatud määral esindavad!). Iga volinik vastutab talle eraldatud poliitikavaldkonna eest. Komisjon on kui EL täidesaatev võim: tegeleb poliitika rakendamisega, reeglite kehtestamisega, liikmesriikide poliitika kontrollimisega, eelarve täitmise jälgimisega. Euroopa Komisjoni tasandid: Peadirektoraadid ja horisontaalsed struktuurid (töökond). Alumine tasand ehk bürokraatia ehk administratsioon: Seal töötavad EL ametnikud, kes jagunevad kategooriatesse: 1. alalised (konkursi teel) 2. ajutised (lepinguga, tähtajal...
Euroopa Liidu kordamisküsimused ja vastused. Euroopa Liidu ajalooline kujunemine ja lepingud 1. Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele? Mis oli Ühtse Euroopa loomise motiiv? Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolise rivaliteedi elimineerimine, Marshalli plaan 1947 (abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks), Euroopa/Haagi kongress, Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni asutamine, Euroopa Nõukogu asutamine. Loomise motiiv: rahu, Euroopa solidaarsus ning majanduslik ja sotsiaalne progress. 2. Millised olid kaks peamist suundumust/ ideed Euroopa ühendamiseks? a) Spinelli Vaba ja Ühtne Euroopa – eesmärgiks on tekitada selline sõltuvus riikide vahel, et neil ei oleks võimalust enam sõda alustada. Tõeline ühendus, st mitte pelgalt ühe valdkonna lõimumine. b) Monnet' ja Schumani pragmaatilisem lähenemine – nägid ette...
Euroopa Liidu juhtorganid Euroopa Liidule on omased nii valitsusevahelised kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse iga liige loovutab osa isesvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon seadusandlik ministrite Nõukogu tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur täidesaatev Euroopa Komisjon kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesande...
KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse EL tekkimise eeldused (vajadused): põhimõttel. *II maailmasõja järgne majanduslik ülesehtustöö 9. Euroopa Majandusühendu...
2. EESISTUJARIIGI ÜLESANDED Kuna nõukogu eesistujariigist oleneb suures osas nõukogu töökorraldus, siis eesistujariigi pädevusse kuulub eri istungite (välja arvatud välisasjade nõukogu) ning nõukogu ettevalmistavate organite, sh alaliste komiteede, nt. alaliste esindajate komitee (COREPER), ning väga spetsiifiliste teemadega tegelevate töörühmade ja komiteede koosolekute planeerimine ja juhatamine ning päevakordade kujundamine. (Riigikantselei, 2017) Eesistujariik tagab, et arutelud toimuvad nõuetekohaselt ning et nõukogu kodukorda ja töömeetodeid kohaldatakse õigesti. Eesistujariik korraldab ka erinevaid ametlikke ja mitteametlikke kohtumisi Brüsselis ja roteeruvat eesistumist teostavas liikmesriigis. Eesistujariigi teiseks ülesandeks on püüda jõuda seadusandlikes aktides kokkuleppele kolmepoolsetel kohtumistel, mitteametlikel läbirääkimistel ja lepituskomitee koosolekutel. Teha tihedat koostööd järgnevate Euroopa Liidu institutsio...
Euroopa Liidu institutsioonid MILLIST ROLLI MÄNGIVAD EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID EUROOPA LIIDU INTEGRATSIOONIS? Kolm peamist ELi seadusloomes osalevat institutsiooni on: · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille kodanikud valivad vahetult; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriikide valitsusi. Nõukogu eesistumine toimub liikmesriikide hulgas roteeruvalt; · Euroopa Komisjon, mis esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. Koos töötavad kolm nimetatud institutsiooni välja kogu ELis rakendatava poliitika ja kohaldatavad õigusaktid. Seda tehakse seadusandliku tavamenetluse raames (varasem kasotsustamismenetlus). Komisjon esitab õigusakti ettepanekud Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks. Seejärel rakendavad õigusakte komisjon ja liikmesriigid. Komisjoni ülesanne on kindlustada õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ja rakendamine. Veel kaks institutsiooni, mi...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava Erle Neeme EUROOPA KONTROLLIKODA Referaat RIE6006 Euroopa Liidu põhikursus Catlyn Kirna Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Olemus.............................................................................................................................................3 Koosseis...........................................................................................................................................3 Roll...................................................................................................................................................4 Õigusraamistik.............
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine. Eesmärgiks kindlustada rahu võitjate ja kaotajate vahel. Ühendada neid koostöös. Luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu. Rahu taga...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) o Vajadu...
I EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused (Nugent) Sisemised: Hoida terase tootmist kontrolli all. kellel teras, see on sõjaliselt võimekam. Ruhr'i piirkond Saksamaal. Terase abil sai hoida kontrolli all tervet Saksamaad. Saksamaa oli nõus, sest see oli viis, kuidas ta saaks enda mainet taastada. Saksamaa poliitiline ambitsioon Berliini blokaad Välised: Rahvasteliidu näide - esimene suurejooneline rahvusvaheline organisatsioon. Sõjaline kogemus aitas luua ÜRO, mis jällegi tekitas huvi uute rahvusvahelistele organisatsioonidele ja riikidevahelisele koostööle. Loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD). Väljatoodud organisatsioonid hakkasid mõjutama majandust, kuid koostöö takistuseks peeti kinnist turgu. NSV liidu ja USA vastukaaluks - eraldi riigid ei suudaks konkureerida n...
Euroopa Liit Küsimused: 1. Mis on Euroopa Parlamendi põhiülesanded? 1. osalemine ELi õigusloomeprotsessis; 2. ELi eelarve vastuvõtmine; 3. demokraatliku kontrolli teostamine ELi täidesaatva võimu üle. 2. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Liidu Nõukogu? Euroopa Liidu Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on vastavalt aluslepingutega sätestatud tingimustele poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid. Euroopa Liidu Nõukogule viidatakse sageli kui "ministrite nõukogule" või lihtsalt "nõukogule". Nõukogusse kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, tavaliselt minister. Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täida...
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähi...
Tarbimisühiskond-ühiskond,kus elatustase ei piira elanikkonna tarbimist ja kaubavalikul lähtutakse hinnast Reklaamiroll- 1.müüa kaupa 2.anda ostjale infot 3.teenida kasumit Tarbijakaitse eesmärk-tutvustada inimesele tarbija põhiõigusi ja teadvustada tarbijakohustusi Tarbijakaitse ülesanded- 1.Levitada tarbijaõigustealast teavet 2.Jälgida et müüjad täidaks kehtivaid reegeleid Tarbija õigused-1.nõuda ja saada kaupa ja teenust, mis vastab nõuetele 2.saada kaupade kohta vajalikku infot 3.saada tarbimisõigusalast teavet 4.saada abi kui õigusi on rikutud Tarbija kohustused-1.lugeda läbi kasutusjuhend 2.jälgida hoolikalt hooldustingmärke 3.säilitada ostutsekk 4.enne ostulepingu allkirjastamist lugema läbi ja tutvuma tingimustega Müüja kohustused-1.vastutada müüdava kauba eest 2. Anda tõest infot müüdava kauba kohta 3. Andma tseki koos kaubaga ÜRO(1945)-1.tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek,2. arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid Ees...
Vanalinna Hariduskolleegium Carmen Suurkivi Euroopa Liidu mõju Eesti Majandusele Referaat Juhendaja: Mattias Mustonen Tallinn 2019 1 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Euroopa Liidu loomine............................................................................................ 4 ELi aluslepingud............................................................................................... 4 Poliitikad................................................................................................................. 5 Euroopa Liidu transpordipoliitika...................................................................... 5 Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika....................................
Eesti roll maailmapoliitika kujundamisel Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 1991. Aastal 2004 võeti Eesti NATO ja Euroopa Liidu koosseisu. Kui suur roll on Eestil maailmapoliitika kujundamisel? Eesti on ÜRO liige alates 17. septembrist 1991. ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tagab Eestile rahvusvahelise rahu ja julgeoleku. ÜRO eesmärgiks on rahvusvaheline koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus,- sotsiaal,- kultuuriliste- ja huminitaarprobleemide lahendamine ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas. Tänu sellele sai Eesti sõbralikud suhted teisete riikidega. Eesti on osalenud ka rahu ja julgeoleku tagamisel. Eesti on NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liige alates 29. märtsist 2004. Eesti liitumine NATO ja EL-iga kindlustas oluliselt Eesti julgeolekut, samal ajal lülitas Eesti end nende organisatsioonide koordineeritud julgeoleku- ja kaitsekoostöösse eesmärgiga...
EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu ...
Eesti kui väikeriigi roll Euroopa Liidus Eesti liitumine Euroopa Liiduga 1. mail 2004 on paljuski muutnud Eesti välispoliitika ja teiste valdkondade riikliku poliitika kujundamise lähtekohti. Maailmas mõjuvõimsa riikide liidu liikmena on Eesti võimalused oma eesmärkide saavutamiseks märgatavalt avardunud. Eesti rahvuslike huvide edendamisel mängivad suurt rolli teiste liikmesriikide toetus ning liikmesriikide huvide koosmõju. Meie muutunud staatusest tuleneb aga ka vajadus arvestada kõikide liikmesriikide huvidega oma poliitiliste otsuste kujundamisel. Seetõttu on oluline, et igal liikmesriigil oleks oma kindel roll ning määratletud, eesmärgipärane suunatlus Euroopa Liidus. Keskne roll riigi huvide esindamisel Euroopa Liidus on täitevvõimul. Eesti esindajail on võimalik osaleda Euroopa Komisjoni komiteede ning Euroopa Liidu Nõukogu töös. Edukas osalemine eeldab aktiivsust euroliidu küsimustes ning kiiret...
1. EUROOPA LIIDU INSTITUTSIONAALNE ERILISUS Kaasaja globaliseeruvas maailmamajanduses on riikidevahelise koostöö edendamine ning regionaalse iseloomuga kokkulepete levik ulatuslikum kui kunagi varem. Kogu maailmas on registreeritud ligikaudu 3000 rahvusvahelist organisatsiooni, mille puhul riikidevahelist koostööd ei juhi ja kontrolli üksnes rahvusriikide valitsused, vaid ka rahvusülesed institutsioonid. Eriti 1990. aastatel on tihenenud ka riikidevaheliste majanduslepingute sõlmimine kui näiteks 1990. aastal oli jõus üksnes 45 regionaalset kaubanduskokkulepet, siis praeguseks on Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO World Trade Organisation) registreeritud üle 100 kaubanduskokkuleppe. Eelneva taustal peaksime Euroopa Liitu suhtuma kui ühesse paljudest riikidevahelise koostöö vormidest. Samas teevad aga mitmed asjaolud 27 Euroopa riigi vahelise koostöö väga eriliseks nähtuseks maailma poliitilises ja majanduslikus süsteemis. E...
MILLEGA TEGELEB EUROOPA KESKPANK? Euroopa Keskpank(EKP) on üks Euroopa Liidu institutsioonidest, mis vastutab Euroopa Liidu majandus- ja rahapoliitika eest. Euroopa Keskpank loodi 1.juunil 1998, samal ajal loodi ka Euroopa Keskpankade süsteem(EKPS), kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad. Euroopa Keskpank asub Maini-äärses Frankfurdis. Eurosüsteemi moodustavad Euroopa Keskpank ning euro kasutusele võtnud riikide keskpangad, selles ühises euroalas teostab rahanduspoliitikat Euroopa Keskpank, lisaks toimivad ka riikide endi keskpangad, kes omavad paremat informatsiooni riigis toimuva kohta ning võimaldavad krediidiasutustele lähemat kontakti keskpangasüsteemiga. Ühtse rahapoliitika õiguslikuks aluseks on Euroopa Ühenduse asutamisleping ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri. Euroopa Keskpank moodustab eurosüsteemi ja EKPSi tuumiku. Neile m...
TEST 1 1. Millal moodustati Euroopa Nõukogu? 1949 2. Kes oli Euroopa komisjoni 1 President? Walter Hallstein 3. Mis on Lääne-Euroopa Liit? Euroopa Kaitseühenduse Liit 4. Miks tähistatakse 9.mail Euroopa päeva? 9. mail 1950 R Schuman tegi ettepaneku asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa 5. Millised riigid olid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutajad? Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg 6. Millal esmakordselt mainitakse Euroopa Liidu ideed? 14.saj. 7. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ülemameti esimene juht oli? Jean Monnet 8. Mis oli Pan-Euroopa liikumise eesmärk? Moodustada Euroopa Ühendriigid 9. Milles seisnes Prantsusmaa ,,tühja tooli poliitika" 1965 aastal? Prantsusmaa keeldus 6 kuud osalemist ministrite nõukogu istungitel 10. Milles seisnes Marshalli plaan? USA algatus Euroopa üles ehitamiseks TEST 2 1. Mis on ,,Valge raama...
M aria Metsa HM09 Lühiülevaade Euroopa Liidust Euroopa ühtsuse idee otsingud ulatuvad kaugesse minevikku. Üks esimesi Euroopa ideele alusepanijaid oli inglise filosoof William Penn, kes juba 1693. aastal nõudis üldist tolerantsust ja Euroopa Parlamenti. 1751. aastal kirjeldas Voltaire Euroopat kui ühte suurt vabariiki, mis on jagatud provintsideks, milledest mõnedel on monarhia ja mõned segasüsteemiga kuid kõikidel neil on ühtne religioosne vundament (Euroopa Liidu portaal) Ning 20 aastat hiljem kuulutas Rousseau, et ei ole enam prantslasi, inglasi, sakslasi, hispaanlasi vaid on eurooplased. Euroopat on tihti peetud harmoonia ja ühtsuse sümboliks, olles saavutamatuks ideaaliks, mille poole kõik eurooplased Atlandi ookeanist kuni Uuraliteni peaksid püüdlema. Poliitilise Euroopa mõiste arenes edasi Prantsusmaa ja Habsburgide dünastia v...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Rainer Uukkivi Kommunistlikud riigid. Teine Maailm. Referaat Tallinn 2011 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. Sotsialismileeri kujunemine.................................................................3 2. Poliitiline süsteem.............................................................................4 3. Majandus..............................................................................................................4 4. Varssavi Lepingu Organisatsioon.........................................................5 KOKKUVÕTE................................................................................... ...... ..5 KASUTATUD KIRJANDUS....
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL m...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut KUIDAS ON AJALOOLISELT KUJUNENUD EUROOPA KOMISJONI ROLL JA PÄDEVUSED? MILLISELT ON ARENENUD TEMA FUNKTSIOONID JA KUIDAS ON NEED MÕJUTANUD EUROOPA LIIDU ARENGUT? Analüüs Õppeaine: Euroopa Liit Tallinn 2014 Sissejuhatus Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täitevvõimu organ ja seotud otsustetegemise protsessiga kõikidel tasanditel (Nugent 2006, 149). Komisjon on sõltumatu ja kohustatud esindama kõikide liikmesriikide kui Euroopa Liidu terviku huve (Nicoll, Salmon 1990, 52). Antud analüüsis keskendub autor Euroopa Komisjoni rolli, pädevuste ning funktsioonide kujunemisele ja analüüsib, kuidas on need mõjutanud Euroopa Liidu arengut üldiselt. E...
Euroopa Liidu Põhikursus Kordamine Euroopa Põhiväärtused: Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus, Multilateralism juhtimises, Solidaarsus Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine, Uue maailma loomine Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel: Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö I sammas...
Kersti Kaljulaidi elulugu Kersti Kaljulaid on Eesti poliitik, alates 10. oktoobrist 2016 Eesti Vabariigi president. Ta on olnud ärijuht ning Eesti ja Euroopa Liidu ametnik. Aastatel 20042016 oli ta Euroopa Kontrollikoja liige. Kaljulaid lõpetas aastal 1987 Tallinna 44. keskkooli inglise keele eriklassi, kuuludes keskkooli ajal Õpilaste teaduslikku ühendusse. Aastal 1992 lõpetas ta cum laude Tartu ülikooli bioloogina. ...
Millist mõju avaldab euro Eesti majandusele? Eesti astus 2011. Aasta 1. Jaanuaril eurotsooni, kuid see ei tulnud probleemideta. Eesti on näinud vaeva, et astuda eurotsooni juba aastast 2004, kui me astusime Euroopa Liitu. Eesti rahvas on pidanud vastu eelarve kärbetele ja kunstlikule inflatsioonile, et hoida meie hinnataseme tõus stabiilsena. Kuid mis tagajärgi on see endaga kaasa toonud eestlaste seas? Viimane TNS Emori uuring 2010. Aastal näitas, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ning vastu oli 44% mis näitab, milliseks on kujunenud meie ohverdused euroalaga liitumisel. Kuid millist mõju avaldab euro Eesti majandusele? Euroala liikmeks saamisel suureneb Eesti roll Euroopa Liidu majanduspoliitikas ning Eesti hakkab osalema Euroopa Liidu rahapoliitiliste otsuste tegemisel, sealhulgas euroalal kehtivate rahapoliitiliste intresside määramisel. Seni on Eesti läbi krooni fikseeritud vahetuskursi võtnu...
EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID Loengukonspekt Euroakadeemia rakenduskõrgharidusõppele (autor Juhan Värk, PhD) I loengupaar ----------------- Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid. 1. mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Seega jõudis Eestile juriidiliselt lõpule palju aastaid väldanud integreerumisprotsess riigiülesesse ühtsesse Euroopasse. Tolle kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi toimemehanisme ja institutsioone ning vastavaid õiguslikke aluseid. Kõike seda käsitlebki õppeaine nimega "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid". Aastatega on sa...
EL institutsioonid ja poliitika kujundamine I-II LOENG Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga) Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud- Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised teemad vabakaubandus, tolliliit, ühisturg, poliitiline- ja majandusliit. Majandusintergatsioon ja poliitiline intergatsioon: M: Suurepärane! Ca 15 a edukat integratsiooni. Ühistollid, kaubanduse suurenemine....
Euroopa Liidu ajalugu: Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimes...
4. Teema - Valitsemine ja avalik haldus Ühiskonnaõpetus (õpik, lk 95 137) Valitsemine KOLM KÜSIMUST Kes valitseb? Kuidas valitsetakse? Mida otsustatakse? - Vastus esimesele võib olla erinev, sest erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised ...
Rahvusvaheline kokkulepe - Kokkulepe, mis on sõlmitud rohkem kui kahe riigi vahel. 19.sajandi algul, peale Napoleoni sõdasid, loodi peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit. Esimene teadaolev rahvusvahelie lepe loodi 1269a. eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga vahel Rahvusvahelise poliitika osapooled - Sõltumatud riigid, Rahvuvahelised organisatsioonid, Valitsusvälised organisatsioonid (Greenpeace) Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda) Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord) Rahvusvaheline Leping – Lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkrijastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine. Nt: Tartu rahuleping De fa...
I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta 28 liikmesriiki Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõu...
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. · Valitsus moodustud valimistulemuste põhjal. · Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Eesti Seadusandliku võimu ülesehitus ...
Euroopa liit. II maailmasõja ajal said aru, et kui erinevaid riike siduda, kõige targem on siduda majandusega ja selliste majandusharudega mis on strateegilised. Euroopas leiti, Saksa ja Prantsusmaa vahel seoti, söe ja terasevedu, selle kaudu oleks ka turvalisus tagatud. 1950 loodi, 51 6 riiki loovad söe ja teraseühenduse. Kõike korraga ei saa, kõik riigid on erinevad ja sõjapurustused alles andsid ennast tunda. esites 57 kirjutati alla rooma lepinule, aastal 2007 tehti euroopa liidu tippkohtumine. Euroopa aaotimi ühendus ja majandus ühendus loodi Rooma lepinguga. 1967 euroopa ühendused, erinevad insitutsioonid ühinevad, loodi e parlament, nõukogu ja komisjon. 89ndal aastal jõuti nii kaugele, et euroopa liidu lepingu vajadus on suur, 1992 Maastrichi lepinguga loodi Euroopa Liit, 12 liikmesriikide parlamendis ratifitseeriti ELi asjad. 2002 võetakse vastu euroopa raha ja mündid. 2003 rahaliit, 2004 10 riiki liituvad eesti kaasaarvatud. ...
1.E Parlament Martin Schulz president 751 liikmeid/üles:1.näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud 2. E Ülemkogu(Brüssel) Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega tagatakse nõukogu enda poolt vastu võetud õigusaktide läbiviimine-rakendamine. 4. COREPER (alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaa...
Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikm...
1. Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. ...
Institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Parlament Euroopa Parlament koosneb 732 saadikust, kes valitud otsestel ja üldistel valimistel esindavad liikmesriikide kodanikke valimisperiood kestab 5 aastat (EÜL art 190 lg 1 ja 3). Parlamendikohtade arv on liikmesriikide vahel vastavalt kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele ära jagatud, seejuures ei ole ükski riik esindatud vähem kui 5 liikmega ning ükski rohkem kui 99 liikmega. Parlament valib oma liikmete hulgast presidendi ja juhatuse . Euroopa Parlament Riik Kohtade arv Malta 5 Eesti, Küpros, Luksenburg 6 Sloveenia 7 Läti 9 Leedu, Iirimaa 13 Taani, Slovakkia, Soome...
EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGU...
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenu...
Nüüdisühiskond · Nüüdisühiskonda iseloomustavad: o Tööstuslik kaubatootmine (konveierid) o Rahva osalemine ühiskonna valitsemises o Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus o Kapitalism ja demokraatia o Teenindusühiskond o "kitsenev ja paisuv" maailm · Algas Inglismaal 18. saj. lõpus · Nüüdisühiskonna aluseks loetakse: o Protestantlust (eelkõige kalvinism) o Majandusliku huvi tekkimist (time is money) o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh. Postindustriaalüh. Infoja teadusüh. Ajavahemik U~3000eKr. 19.saj I pool1950ndad 1950ndad1990 1990... Euroopas 19.saj II...
Tähtsamad julgeolekuorganisatsioonid Tallinn 2009 Sisukord: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.......................................lk 3-4 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon....................................lk 5-7 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon..........................lk 8 2 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on ing...
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
TEST 1: Euroopa Liidu kujunemine Question 1 Punktid: 1/1 Miks tähistatakse 9.mail Euroopa päeva? Vali üks vastus. a. Lõppes II maailmasõda Väär b. Võeti vastu Euroopa Inimõiguste Deklaratsioon Väär c. 9.mail 1950 R.Schuman tegi ettepaneku asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa Õige d. Asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus Väär Question 2 Punktid: 1/1 Millal moodustati Euroopa Nõukogu? Vali üks vastus. a. 1952 Väär b. 1990 Väär c. 1940 Väär d. 1949 Õige Question 3 Punktid: 1/1 Millal esmakordselt mainitakse Euroopa Liidu ideed? Vali üks vastus. a. 14.sajandil Õige b. 18.sajandil Väär c. 20.sajandil Väär d. 16.sajandil Väär Question 4 Punktid: 1/1 Mis on Lääne-Euroopa Liit? Vali üks vastus. a. Euroopa Ühendus Väär b. Euroopa Kaitseühenduse Liit Õige c. Euroopa Rahaliit Väär d. Eur...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõigusli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
