......3 2.Tegevuspõhimõtted .........................................................................4 2.1. Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava.....................................5 3. Ajalugu............................................................................................6 4.Volitused ja funktsioonid..................................................................9 5. Koosseis.........................................................................................10 5.1. Eesistuja......................................................................................12 5.2. Eesistuja kabinet.........................................................................13 5.3. Liikmed.......................................................................................14 6. Erakonnad......................................................................................20 7. Asukoht ja kohtumised...................................................................21 7
Euroopa Komisjoni tasandid: Peadirektoraadid ja horisontaalsed struktuurid (töökond). Alumine tasand ehk bürokraatia ehk administratsioon: Seal töötavad EL ametnikud, kes jagunevad kategooriatesse: 1. alalised (konkursi teel) 2. ajutised (lepinguga, tähtajalised) 3. liikmesriigiametnik (saadetakse nö ,,praktikaks") 4. konsultandid Jaotatakse erinevatesse kategooriatesse. Ning neil on erinevad ülesanded, kas siis tõlketöö, sekretäritöö, nõustamine jm. Euroopa Komisjoni põhiülesanne on edendada Euroopa üldhuve. Euroopa Komisjoni roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: * Poliitika kujundamine algatusfunktsioon. Komisjon saab ainsana algatada eelnõu. * Seadusandlus teatud õigusaktide, otsuste ja reeglite kehtestamine (pms tehnilised või kiireloomulised) Komisjoni peetakse üldiselt EL täidesaatvaks võimuks, ehkki tegelikult jagab ta seda
(mis on liikmesriikidele siduvad), suuniseid ja deklaratsioone. • Lissaboni lepinguga saab ülemkogust Euroopa Liidu põhiinstitutsioon. • Ülemkogu tuleb kokku neli korda aastas. • Ülemkogu on Euroopa Liidu kõrgeim poliitiline otsustaja, see määrab ühenduse kaugemad eesmärgid. • Ülemkogul arutatakse ka maailmapoliitika olulisi sündmusi. • Lissaboni lepinguga luuakse Euroopa Ülemkogu eesistuja koht. – Eesistujat hakatakse ülemkogu poolt valima kaheks ja pooleks aastaks. – Uus ametikoht peab tagama Euroopa Ülemkogu kui terviku tõhusa toimimise ning parema koostöö tema liikmete vahel. – Varem juhtis Euroopa Ülemkogu tööd Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi riigipea või valitsusjuht, kes tegi seda oma põhitöö kõrvalt. Herman Van Rompuyon oli Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 1. detsembrist 2009
juhtimine).Konkreetsete EU poliitikate rahastamine. Täidesaatev võim-rahastamises, välissuhetes. Järelvaataja funktsioon.ELL17 komisjon teostab järelvalvet liidu õiguse kohaldamise üle EU kohtu kontrolli all. Komisjon algatab vajadusel kohtuasju liikmesriikide vastu. . 2. Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu koosneb kõikide riikide esindajatest ministri tasandil, vastavalt teemale. kohtumised leiavad aset Brüsselis ja Luksemburgis. Nõukogu juhib eesistujariigi minister va välisasjade nõukogu Eesti on eesistuja 2018 I poolel Välisminsitr tööd juhib Federica Mohgerini Esindab EU huve eraldi, üksikult ÜL. Võtab vastu koos Parlamendiga õigusakte. Nõukogu poolt peetavad seadusandlikud arutelud on avalikud, muud arutelud ei ole avalikud. Praegu on 10 nõukogu formatsiooni (näiteks konkurentsivõime jne). Teemad, mis ühtegi nõukogu formatsiooni ei mahu käsitletakse üldasjade nõukogus
kaitse vahendid, aatomi ühine turg. 1986 Ühtse Euroopa Akt 1992 Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 2001 Nizza leping 2004 Euroopa Liidu põhiseaduslik leping (ei jõustunud!) 2007 Lissaboni leping e. Reformileping 4. Euroopa Liidu institutsionaalse süsteemi skeem 6 5. Euroopa Komisjoni ülesanded ja struktuur Euroopa Komisjoni loodi 1950ndatel aastatel aluslepingutega. Komisjon on Euroopa Liidu mõistes täidesaatev organ vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest (ELi igapäevaelu korraldamine). Komisjon on oma otsustes riiklikest valitsustest sõltumatu. Tema ülesandeks on esindada ELi kui terviku huve. Komisjoni koosseis (koosneb liikmesriikide ametnikest, tavaliselt tuntud poliitikud ja ministrid) valitakse iga viie aasta tagant. Liikmeteks on 27 volinikku, igast
Konstitutsioon, mida rahva käest ei küsitud. Tavaline rahvusvaheline leping 2009 Lissaboni leping Algselt volinikud oleks olnud 2/3 riikidel. 1/3 oleks ilma voliniketa olnud. Konstitutsioonilise leppe terootika jäeti välja(et on hümn jalipp jne riigile omased asjad). Institutsioonilised muudatused tehti ära. Reformiti EU institutsioonide toimimine, asutati Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikoht, asutati Euroopa välisteenistus ja Kõrge Esindaja ametikoht. Reformiti Euroopa Liidu kohtute toimimist.EU lepingud koondati kokku seitsmesse artiklisse kus on EU leping (ELL)ja Euroopa Liidu toimimise leping(ELTP). Justiits ja siseasjad viidi üle kvalifitseeritud häälteenamusel(otsustamisel seadusandlik tavamenetlus). 2018 i poolaasta Eesti eesistumine EU-s. Uue aluslepingu väljatöötamine.
Euroopa kontrollikoda European Court of Auditors Euroopa Liidu kohus Court of Justice of the European Union Euroopa kohus European Court of Justice Euroopa Üldkohus General Court Euroopa Avaliku Teenistuse Kohus Civil Service Tribunal Kvalifitseeritud häälteenamus Qualified majority voting (QMV) Eesistumine Presidency of the Council of the European Union Eesistuja President of the European Council 3 Euroopa Parlament: Ainuke valitav organ, esindab Euroopa rahvast. Hetkel 751 esindajat, esindajate arv oleneb riigi suurusest (Maksimaalselt 96 liiget ühest riigist (Saksamaa). Veel suuri: Prantsusmaa (74), Itaalia (73), UK (73), Hispaania (54), Poola (51), Rumeenia (32), teised alla 30. Minimaalselt 6 (Malta,
nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste Poliitilistel gruppidel on parlamendis väga oluline vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, roll. Grupid otsustavad parlamendi juhatuse ja eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate komiteede juhtkonna, parlamendi päevakorra, asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või peaettekandja ja kõneaja, neil on suur ametnikkond Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla ning nad saavad olulist rahalist toetust parlamendilt. rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. Komisjonid 49. Euroopa Ülemkogu: koosseis ja põhiülesanded Parlamendi komisjone on 20. Komisjonid koosnevad 2476 parlamendiliikmest
Kõik kommentaarid