Maailm kahe maailmasõja vahel (5)

Maailm kahe maailmasõja vahel 1919-1939
Maailm Esimese maailmasõja järel

• Pinged suurriikide vahel säilivad
  
• Tulemused rahuldasid väheseid (ainuke otsene võitja oli USA)
  
• Suurim pettumus oli Saksamaal (ebaõiglased Versailles ´ rahulepingu tingimused)
  
• Sõjatulemustega polnud rahul ka Jaapan ja Itaalia
  
• Venemaa ja Saksamaa alustavad sõjatööstuse arendamist
  

Sõjajärgne majanduskriis

• Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs ( inflatsioon -tööpuudus-sotsiaalsete probleemide kasv-äärmusliikumiste teke-vajadus „kõva käega“ valitseja järele)
  
• 1920. aastate keskel algas maailmas suur majandusbuus, mis kestis aga vaid lühiajaliselt
  

Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel

• 1925 Lacarno konverents (Saksamaa osales võrdõigusliku partnerina), sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri
  
• 1928 Briand’i- Kellogi pakt: sõjavastasuse pakt, mis kohustas loobuma sõjast kui poliitika vahendist ja lahendama konflikte rahumeelselt
  

Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933

• PÕHJUSED: a) ületootmine
  

b) vale majandamine :liigne laenude võtmine ja suutmatud neid hiljem tagasi maksta laostas kogu panganduse
c) valitsuse vead kriisi ajal: loobuti vabakaubandusest, kehtestati kõrged tollimaksud

• TAGAJÄRJED: aktsiate langus-pankrotilained-töötus-ostujõu langus-tootmise vähenemine-miljonid inimesed kaotasid töö-vaesumine-rahulolematused-diktatuuride teke
  

Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja järel

• Demokraatia võidukäik-demokraatlike vabaduste laienemine
  
• Konservatiivid : vaba turg, riik ei sekku majandusellu, üksikisiku vabadus ja traditsioonide hoidmine (Inglise konservatiivid ja USA Vabariiklik partei eesotsas Herbert Hooveriga)
  
• Sotsiaaldemokraadid :pahempoolne liikumine, kaitsesid tööliskonna huve, kõrgemad maksud , abivajajate aitamine , ainelise ebavõrdsuse puudumine, suurem sekkumine majandusellu (Tööpartei ehk Leiboristlik Partei Suurbritannias, uue kursi rajaja F.D. Roosevelt )
  
• INGLISMAA: kaotas juhtiva positsiooni maailmas, osa majanduses kahanes, aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega, 1937 kuulutas Iirimaa end iseseisvaks
  
• PRANTSUSMAA: edukas tööstusriik, kiire majanduslik areng, poliitiliselt ebastabiilne, kiire valitsuste vahetumine
  

Diktatuurid Euroopas

• Natsionaalsotsialistlik ja fašistlik liikumine tähtsustasid rahvuse ühtsust (võimule tuldi dem. valimiste teel)
  
• Esimesene kujunes välja kommunistlik liikumine (1919 loodi Venemaal Komitern ehk maailma kommunistlikke parteisid ühendav organisatsioon , mis üritas läbi viia maailmarevolutsiooni ), mis tähtsustas tööliklassi (võim haarati vägivalla abil)
  
• Diktatuuri tekkel aitasid kaasa: a) uute, kergemini manipuleritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu
  

b) pettumine Versailles’ süsteemis
c) pettumine demokraatlikus riigikorralduses
d) majanduslikud raskused
Fašistlik diktatuur Itaalias

• Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias
  
• Fašism tekkis vastukaaluks kommunismile
  
• 1922 määrati Mussolini demokraatlike valimiste tulemusel peaministriks
  
• 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem
  
• Agressiivne välispoliitika
  

Natsionaalsotsialism Saksamaal

• Rahulolematud Weimari vabariigiga (1919-1933)
  
• Suurenes Kommunistliku Partei toetajaskond
  
• Vastuliikumisena tekkis Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NSDAP eesotsas Adolf Hitleriga
  
• Õllekeldriputš-1923 üritas Hitler mÜnnchenis riigipööret korraldada, mäss suruti kiiresti maha ja Hitler saadeti vangi
  
• Rasked majanduslikud olud suurendasid natside poolehoidu
  
• 1933 sai Hitler valitsuse eesotsa kantsleriks
  
• Kommunise rünnati ja piirati demokraatlikke vabadusi
  
• 1933 kehtestati üheparteisüsteem
  
• Totalitaarne valitsemine
  
• Rassipuhtus: juutide tagakiusamine
  
• SS ehk kaitsemalev
  
• Gestapo ehk riiklik salapolitsei
  
• Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles’ rahulepingu „köidikutest“ vabastamine
  
• Agressiivne välispoliitika
  

Kommunistlik diktatuur Venemaal

• Venemaal kehtis 1918. aastast üheparteisüsteem
  
• 1918-1922 Venemaa Nõukogude Föderatiivne Vabariik ehk Nõukogude Venemaa
  
• 1922(-1991) võeti kasutusele nimetus Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit NSVL
  
• Uus majanduspoliitika 1921-1929: kindlad maksud, rahareform, ettevõtete tegevusvabadus , segamajandus
  
• 1929 tuli võimule Stalin ( isikukultus )
  
• Uue majanduspoliitika lõpp 1929: likvideeriti igasugune eraettevõtlus, industrialiseerimine e suurtööstuse eelisarendamine
  
• Viisaastaku plaanid, NSVL muutus tööstusriigiks
  
• 1932-1933 suur nälg
  
• Sundkollektiviseerimine
  
• 1934 suur terror (Stalin hävitas oma konkurente, et oma võimu kindlustada)
  
• GULAG ehk ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem
  
• Agressiivne välispoliitika
  

Läänemere maad
ROOTSI: võimule tulid sotsiaaldemokraadid, 1920ndatel hakkas kujunema heaoluriik
SOOME: 1919 kuulutati välja vabariik ja kokku tuli Eduskunna, rahvuslik-parempoolse Lapua liikumise tagajärjel suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale
POOLA: Pilsudski riigipööre 1926, kehtestati autoritaarne režiim, et taastada kehval järjel olev majandus ja parandada riigi üldist heaolu; liiduleping Saksamaaga 1934
EESTI: majanduskriisist tingitud rasked ajad, krooni devalveerimine , vapside ehk vabadussõdalste liikumine hakkas nõudma kindla käega juhti, Päts kehtestas 1934. aastal autoritaarse režiimi, majanduslikult edukad aastad
LÄTI: 1934 kehtestas president Ulmanis autoritaarse režiimi
LEEDU: 1926 tuli võimule Smetona ja kehtestas autoritaarse režiimi, head suhted NSV Liiduga
Eluolu ja kultuur

• Kergemeelsed kahekümnendad
  
• Naiste õiguste ja võimaluste laienemine
  
• Kolme keisrikoja kadumine
  
• Autod
  
• Džässmuusika laialdane levik
  
• Raadio
  
• - ismid kirjanduses ja kunstis
  
• Dadaism -paroodiline kunstivool, mis pilkas nii konservatiivset kodanlust kui ka originaalitsevaid kunstnikke
  
• Eksistentsialism
  
• NSV Liidus kuulutati ainumõeldavaks kunsti ja kirjanduse meetodiks sotsilistlik realism ja teadus pidi olema marksistlik
  
• Range tsensuur
  
• Natsidele sobimatud loomeinimesed emigreerusid Saksamaalt
  
• 1930ndatel tekkisid muusikal ja dokumentaalfilm
  
• Värvifilm, helifilm
  
• Elektri jätkuv võidukäik