Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "8. klassi ajaloo eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
esti, suse, revo, revolutsioon, napoleon, prantsusma, talupoegad, absolutismodusõda, deklaratsioon, iseseisvus, maroko, parlament, valgustusehte, serbia, tsaar, aadlikoosseisus, tusedong, sotsialism, ärkamisaeg, jannsen, hurtolmikliit, stuartite, monarhia, reduktsioon, liivimaaolooniadolooniaid, armee, valitsemisaegindlus, terrorvõimukalt ning rahva seas oli tal seetõttu vähene toetus, rahvas pigem vihkas kui austas teda. Ta oli iirlaste ja sotlaste vastu karm. Cromwell, kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka, kehtestas armees kindla korra. Näiteks olid sõdurid hästi varustatud ja neile maksti regulaarselt palka. Kui Cromwell ootamatult suri tantsis rahvas Londoni tänavatel. Enne kui ta suri, taastati Cromwelli valitsenud Stuarti suguvõsa võim, mida nimetatakse Stuartite restauratsiooniks. Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Kuningale andis parlament täitevõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus nagu iga teinegi kodanik õigustele ja seadustele. Kuningas määras ministrid, kes käisid aru andmas parlamendile. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuninga jagab oma võimus parlamendiga. 3.EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS
Paljud eurooplased tahtsid ka leida või alustada uut elu. Inglismaal oli kõie rohkem kolooniaid Põhja-Ameerikas. Koloonia on asumaa, mis asub emamaast kaugemal. Algul olid head suhted, vahetati kaupa jne. Pärast tahtsid eurooplased indiaanlastelt osta maad. See viis sõjani, mille võitsid eurooplased. Inglaste ja ameeriklaste vahel tekkisid probleemid- maksuprobleemid, tollipoliitika. Iseseisvusdeklaratsioon kuulutati 4. juulil 1776. aastal. Iseseisvus sõda toimus 1775-1781 aastatel, mille võitsis Ameerika. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON (lk 76-84, 87) Prantsuse revolutsioon toimus 1789-1799 aastatel. Prantsusmaal oli kriis, maksuprobleemid, riigikassa oli tühi, kõik pidid makse maksma, ikaldus tekkis, riigis ei püsinud rahu, vähe õigusi. Pastille kindluse vallutamine rahva poolt andisgi alguse revolutsiooniks. Tekkis põhiseadus, monarhia kukutati, seisuste õigused kaotati ehk siis kõik olid võrdsed, kaotati vanad
Ta oli iirlaste ja sotlaste vastu karm. Kui ta suri, taastati enne Cromwelli valitsenud Stuarti suguvõsa võim (Stuartite restauratsioon). Cromwell, kes kuulus äärmusilke puritaanide (Inglismaa kalvinistid; kalvinistid Jean Calvini õpetuste toetajad) hulka, kehtestas armees kindla korra. Näiteks olid sõdurid hästi varustatud ja neile maksti regulaarselt palka. Tänu sellele saidki kuninga väed mitmes lahingus lüüa. Õiguste deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Kuningas oli nagu tavainimene, kes määras ministrid. Need käisid aru andmas parlamendile, kes andis välja seadusi ja kehtestas makse. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. 3. EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS Poola ja Rootsi sõdisid Baltikumi pärast ning peale jäid rootslased, kes said endale kogu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Saaremaa omastamisega 1645. aastal oli kogu Eesti rootslaste käes
Ta oli iirlaste ja sotlaste vastu karm. Kui ta suri, taastati enne Cromwelli valitsenud Stuarti suguvõsa võim (Stuartite restauratsioon). Cromwell, kes kuulus äärmusilke puritaanide (Inglismaa kalvinistid; kalvinistid Jean Calvini õpetuste toetajad) hulka, kehtestas armees kindla korra. Näiteks olid sõdurid hästi varustatud ja neile maksti regulaarselt palka. Tänu sellele saidki kuninga väed mitmes lahingus lüüa. Õiguste deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Kuningas oli nagu tavainimene, kes määras ministrid. Need käisid aru andmas parlamendile, kes andis välja seadusi ja kehtestas makse. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. 3. EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS Poola ja Rootsi sõdisid Baltikumi pärast ning peale jäid rootslased, kes said endale kogu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Saaremaa omastamisega 1645. aastal oli kogu Eesti rootslaste käes
13. Teadus varasel uusajal Uusaja algus tõi kaasa inimese ja maailma avardusmise. Galileo Galilei leidis, et teadus peaks tuginema uutele katsetele, mitte varasemate põlvkondade avastustele. Barokk oli kunstivool, mida kasutati ennekõike kuningate ning õukonna arhitektuuris. Versailles'i loss oli paljudele kuningate hiilguse kehastus. Louis XIV ajal muutus Prantsusmaa õukonna mood ning käitumismallid eeskujuks teistele riikidele. 14. Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Louis XVI kutsus kokku generaalstaadid mida poldud tehtud 175 aastat. Revolutsioon algas Bastille kindluse vallutamise Pariisis ja rahva kaardiväe moodustamisega. USA eeskujul võeti vastu veel ,, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" . Neid, kes pooldasid revolutsiooni süvendamist hakati kutsuma jakobiinideks, kuningavõimu üpooldajaid aga monarhistideks. Tekkis parlamentaarne monarhia ehk kuningas valitses koos Austava Koguga. 15. Prantsuse revolutsiooniline vabariik
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige
Kõige rohkem kasu lõikas sellest sõjas Inglismaa, millest sai Euroopa juhtivaks riigiks. Otsese kasuna sai Inglismaa enda kätte Gibraltari. Seda eelkõige selleks, et kontrollida sisse-välja vedu. 8 9 06.03.08 XIX sajand pikk aastasada 1789-1914 Prantsuse revolutsioonist kuni Esimese maailmsõjani. Toimus palju muutusi. Suur Prantsuse Revolutsioon Põhjused: 1. Absolutismi vastasus 2. Majanduskriis, mida põhjustasid erinevad aspektid · 1788. aasta ikaldus nälg, leivahinna tõus · Prantsusmaa ei suutnud konkureerida odavate Inglismaa vabrikutekaupadega · Sõjad, mida oli peetud, olid kulukad eelarve oli miinustes (välispoliitika, kuninga õukonna ülalpidamine maksis palju) 3. Valgustusideede levik eeskujuks oli 4
See hõlmas kõike, isegi valitsejad muutuvad valgustatuks. Valgustatud absolutism. Valitsejad tundsid riigi ja rahva eest kohusetunnet, kohustus oli riigi ja rahva hea käekäik, majanduslik edenemine. Rõhutati usuvabadust, paljud valitsejad andisid oma rahvale usuvabaduse. Filosoofid rõhutasid, et absoluutne võim on kuritegelik ja nõuti võimude lahusust. Seadusandlik ja täidesaatev võim pidi olema erineva inimese käes. Nõuti ka seisuslikku võrdsust. Rokokookunst. Suur-Prantsuse revolutsioon 1789-1799 hävitab vana korra, kaotatakse seisused ja seisuslikud privileegid, tsunftikord. Linnavõim muudetakse rahva poolt valitavaks. Lõppeb ka absolutismiajastu. Kuninga kõrval hakkas tööle rahvaesindusorgan. Seadusandlik lahutatakse täidesaatvast. Võimude lahutamine toimus põhiseaduse alusel. Valitsejad jäid täidesaatva võimu etteotsa. Viimane piiramatu võimuga riik oli Venemaa. Sai alguse uusaeg, mis puudutab 19.sajandit. Sajand jaotatakse erinevatesse perioodidesse
2) linnadesse elama asumine - linnastumine ehk urbaniseerumine 3) 18. sajand, tähtsaks peeti inimeste harimist - valgustusajastu 4)Enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses - agraagühiskond 5)Alalhoidlikkus - konservatism 6)Pattude andeksandmise kiri - indulgents 7)Uuendus, ümberkorraldus - reform 8)Vabameelne suund poliitikas, pooldab isikuvabadusi - liberalism 9Iseseisvuse kaotanud territoorium, asumaa - koloonia 10) Suur ja põhjalik ümberkorraldus - revolutsioon 11) Palgatööliste klass- proletariaat 12)Vasakpoolsed Prantsuse revolutsioonis- jakobiinid 20. Õige või vale. Paranda väärad väited 1.Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus valitses Medicite pankurisuguvõsa. + 2.Dante „Jumalik komöödia“ andis ülevaate paradiisist, põrgust ja puhastustulest. 3. Michelangelo maalis Sixtuse kabeli laemaale aastaid. 4. 3. augustil 1492.a suundus Kolumbus kolme karavelliga India poole teele. 5
a, USA I president oli– G. Washington 3)4. juuli on USA-s iseseisvuspäev 4)USA seadusandliku võimuasutuse nimi - kongress 5)III USA president,Iseseisvusdeklaratsiooni autor – Thomas Jefferson 6)Iseseisvussõja lõpp - 1783 7)Seisuste esinduskogu Prantsusmaal - generaalstaadid 8)Päikesekuninga loss – Versaille’s loss 9)Seisus, mis maksab makse - lihtrahvas 10Prantsuse revolutsiooni algus -1789 11) Selle dokumendiga kehtestati parlamentarism 1689 Inglismaal – õiguste deklaratsioon 12) Piiramatu kuninga võim - absolutism 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest - ühendkuningriik 14) Päikesekuningas – Louiss XIV 15) Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603-1714 – Stuartide dünastia 16) Filosoofiline suund, teadmiste allikas on kogemus - empirism 17)Valitsema peab valgustatud monarh, absoluutse võimuga – valgustatud absolutsim 18)Valgustusajastuks nimetatakse perioodi – 18.saj 19)USA-le panid aluse – 13 inglise kolooniat
Hispaania satub personaaluniooni Habsburgidega, mille tagajärjel mood maailma võimsaim riik. Habsburgid olid ühtlasi ka Saksa-Rooma keisrid. Selle ühenduse valitsejaks saab Karl V, kes on ema poolt Hispaania troonipärija ja isa poolt Saksamaa valitseja. Karl V pärib veel Madalmaad, Ladina-Ameerika ning Itaalia. Karl V võitles uute rahvusriikide vastu, teda toetas paavst ning Karl toetas omakorda vastureformatsiooni. Habsburgide käes püsis Hispaania a-ni 1700. Vastu Hispaania tahtmist iseseisvus Holland 1581. Habsburgidele jääb Saksamaa a-ni 1806 ja Austria 1918 a-ni. Peale Karl V devalveerub Hispaania suurriigi staatus. Hispaania valitsejaks saab tema poeg Felipe I (1556 1598) Kängub Hispaania majandus. Sõjad tühjendavad riigikassat oluliselt. Kat usu fanatismi taustal kängub vaimsus. Esimeseks tagasilöögiks oli Madalmaade vabadussõda, kus kuningas proovis välja juurida protestantismi. Mäss algas 1568
Konvendis said ülekaali jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline e. valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direktoorium ja võim läks kolmele konsumile, kellest üks oli Napoleon. §16 Lk. 85 Neid jälgiti kõikides maades. Sellel ajal hukati lahingus Louis XVI ja kehtestati jakobiinide terrorireiim. Prantsusmaa sündmustes hakati nägema otsest ohtu feodaalkorrale. Tekitas õudust revolutsiooni loosung :"Vabadus, võrdsus, vendlus!" Feodaalkorra kaitsmise eesmärgil otsustasid Euroopa riigid sekkuda Prantsusmaa sündmustesse. Eriti aktiivne oli sellel alal Austria, kaasates ka Prantsusmaa. Prantsusmaa kaitseks kuulutas 1792 Seadusandlik kogu Austriale sõja
Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised. Rahulolematus kuningavõimuga. Louis XVI absolutistlik valitsemine. Õukonna pillav eluviis. Marie-Antoinette. Seisuste vahelised vastuolud: võim aadlike + vaimulike käes. I ja II seisus 2% ühiskonnast, maksudest vabastatud. III seisus 98% puudus poliitiline võim, kandsid maksude näol riigikulud, talupojad - teotöö Majanduslikud Riik pankroti äärel sõjad, õukond. Maksude tõstmise vajadus Hindade tõus Vaimsed Valgustusideoloogia mõju
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a
kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid, kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused. Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marx’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus
Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele Prantsusmaal on iseloomulik aadlivõimu vähenemine ja keskvõimu tugevnemine, Inglismaal levis puritaanide maailmavaade ning käis võitlus parlamentarismi eest, Venemaal pandi alus Romanovite dünastiale, Rootsi sai
Rahvusriigid: Itaalia, Portugal, Sveits Poliitiliselt killustatud: Saksamaa Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Holland, Hispaania 2. Loetle absolutismi tunnused! (4) riigivõim on jagamatu valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja kogu võimu koondumine ühe isiku kätte merkantilistlik majanduspoliitika alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? " Õiguste deklaratsioon " määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi järgima ja alluma seadustele ning ta valis ministreid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. Nõnda kehtestati esimese riigina Euroopas parlamentaalne monarhia, mis püsib tänaseni. 2. Millised sarnasused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides? Riigivõim oli sõltumatu kirikust
· Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. · Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. · Manufaktuuride rajamine, palgatöölised.
Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur, mis võis olla nii tsentraliseeritud, kus töölised töötasid ühtses tootmishoones, või hajamanufaktuur, mille töötajad töötasid kodus. Oluline oli väliskaubandus, millega võisid tegeleda vaid osad kaubakompaniid. Kalvinismis oli keskseks predestinatsioonide ettemääratuse õpetus. Edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida. Inglise revolutsioon - 1642: puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Tekkisid lahkhelid ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teiste meelest peaks olema sõltumatu (indipendent). Presbüterlased ja sõltumatud (indipendetid) muutusid parteideks. (kolonel) Pride'i puhastusega kõrvaldati presbüterlased, võim - Oliver Cromwell'ile Sõltumatute juht; Sõltumatusi
3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3. Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Enamik Euroopa riike sõltus Prantsusmaast. Osad alad olid Prantsusmaaga liidetud (nt Madalmaad, Saksamaa läänealad, mõned Itaalia alad), teised alad olid sõltlased (Hispaania, Saksa alad Reini liit, Itaalia jne) või liitlassuhetes (s.t. sunnitud prantslaste tahtele alluma, nt Austria, lühikest aega ka Venemaa). Allutatud aladele pani Napoleon valitsema oma sugulased ja sõbrad/ustavad kaaslased. Napoleon oli loonud Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, millest väljaspoole jäid vaid vähesed täieliku sõltumatuse säilitanud riigid (Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal). 4. Iseloomusta Prantsuse Vene suhteid Napoleoni ajal! (lk 95-96) Tilsitis sõlmitud sõprus Venemaa ja Prantsusmaa vahel oli ajutine. Venemaal hinnati Tilsiti leppeid kui lüüasaamist ja rahvuslikku alandust
Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. kehtestati trükivabadus. Seevastu usuvabadus puudus veel aastakümneid . Riigiteenistuse võeti ainult anglikaani kiriku liikmeid, katoliiklased ja puritaanid riigiametnikeks ei saanud
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed:
TEEMA NR. 5 -- 14. juuli 1789 - 9. november 1799 -- Tolleaegne ühiskond oli väga ebavõrdne, ainult talupojad pidi makse maksa ja nad ei tohtinud kuuluda riigiametitesse. Nad nõudsid uut valimiskorda, kuid valitsus polnud sellega nõus ja viha rahva poolt kasvas ja rahvas vallutas Bastille kindluse. -- 1789 kaotati seisuslikud eesõigused, võdrlustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigivalitsusse kuuluda ja talupojad vabastati teotöölt. võeti vastu inimese ja kodaniku deklaratsioon. Kaotati sise tollidja tsunfid, ning muudeti senist haldusjaotust. -- Jakobiinide diktatuuri ajal kuhukutati üle 40000 inimese, suremosa lihtrahvast. Ning lõpuks tapeti ka kuninganna Marie Antoinette. Jakobiinide juht tembeldas temaga mittenõusolevad kaaslased revolatsiooni vaenlasteks, ning saatis giljotiini alla. -- Algul olid Euroopa riigid rahulikud, kuid peale kuninga hukkutamist hakkasid riigipead asja tõsiselt võtma
1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11
Kehtivad kiriklikud normid ja kirikuskäimise Kirikus käimine on vabatahtlik kohstus Väärtused, kombed, hoiakud on püsivad ja pühad Kõigil on oma arvamus ja hoiak Elukorraldust määravad tavad ja otsesed käsud Elukorraldust määravad riigi seadused Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim
II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914)
Lääne suunas purjetades kavatses Indiasse jõuda Christoph Kolumbus. Tema avastuste tulemusena laienesid eurooplaste geograafilised kujutlused, toimus keskaegse maailmavaate ümberhindamine ja algas koloniaalimpeeriumide kujunemine. 7.Milliseid uuendusi majanduselus tõid kaasa maadeavastused? Maadeavastuste tagajärjel vähenes Vahemere-äärsete kaubalinnade osatähtsus, kaubanduskeskusteks muutusid Atlandi ookeani äärsed linnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs, toimus hindade revolutsioon (väärismetallid odavnesid, tarbekaupade hinnad tõusid). Feodaalsuhted hakkasid lagunema ja algas kapitalistlike suhete kujunemine. Kiiresti hakkasid arenema geograafia, zooloogia ja botaanika, tekkisid eeldused etnoloogia kujunemiseks. Tõusis laevaehituse ja navigatsiooni tase, avardus eurooplaste maailmapilt, kujunesid uued filosoofilised, poliitilised ja majandusalased õpetused. 8.Mis on reformatsioon?Nimeta selle põhjused. Reformatsioon on usupuhastus
inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglil-toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaeffektiivsust. Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide ) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid. Marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Pilet 5 1) inglise revolutsioon Revolutsioon tekkis kuninga ja parmlamendi vastaseisust Charles I ajal. Charles I üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Charles I saatis parlamendi laiali kuid absolutistlikku võimu tal kehtestada ei õnnestunud. 1640. aastal kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris esinduskogu laialisaatmisega. 1642- 1648 Kodusõja algus Charles I põgenes Londonist. Sõjaline ülekall läks parlamendi toetajatele. Edu saati Oliver Cromwelli
vabakaubanduse põhimõtet, liberaalid). Parlamentarismiks muutub poliitiline süsteem siis, kui riigi juhtpositsioonide jagunemine sõltub jõudude vahekorrast parlamendis. Peaminister peab omandama parlamendi enamuse toetust. Majoritaarne valimissüsteem – maa on jagatud valimisringkondadeks ning igast ringkonnast valitakse parlamenti vaid üks rahvaesindaja („võitja võtab kõik“) Ülemkoda ja alamkoda 2) Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad (lk 210-225) võimulolek ja langus, Viini kongress Valgustussajand: 18.saj. valgustusfilosoofia – oli renessansiajastu ja humanismi loomulikuks jätkuks, taotles ühiskonna korraldamist ning arendamist mõistuspäraselt ja ratsionaalselt. Valgustusideed said alguse Inglismaalt, oluline oli ka Rene Descartes´i ratsionalistliku (teadus)filosoofia mõju Kõige rohkem Prantsusmaal: Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Charles-Lois de S.
1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3
· Põhjused ameerklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, sõjapidamis tavadest loobumine ja teiste riikide toetused 25. Kes oli George Washington? Ameerika esimene president 26. Kuidas mõjutas USA iseseisvumine maailma ajalugu? Suurim esimene koloonia kes saavutas vabariikluse iseseisvalt. 27. Ameerika iseseisvusdeklaratsioon mis see oli, millest seal kirjutati? Deglaratsioon, mis kuulutas 13 kolooniat iseseivateks riikideks. 28. Prantsuse revolutsioon miks toimus, millal? Kirjelda, mis põhjustas Prantsuse revolutsiooni tekke? Toimus 1789, kuna rahvale ei meeldinud Louise XVI võim, ainuke valitseja. Teket põhjustas näljahäda ja rahapuudus. 29. Kes olid Louis XVI ja Marie Antoinette? Kuidas nad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooni tekkele? Kuidas nad surid? Abikaasad. Nad kulutasid lõpmatuseni raha, võtsid laenu ja tekitasid Prantsusmaal kriisi. Nad hukati rahva poolt. 30. Mis olid generaalstaadid
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess)
annaabi.ee 
