Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks. Ülikute järeltulijad Vabatalupojad maata või vähese maaga, palgatööst elatuvad talupojad Sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks Trääl ori Raad linnavalitsus (sakslased)
Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad. Seisused: Vaimulikud, Aadlikud e. feodaalid, Linlased, Talupojad- pärisorjus + tunnused: 1)kogu maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2)talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuninga maavaldused, investituur- vasallisuhte sõlmimise akt, tulevane vasall vandus isandale ustavust ja senjöör andis lääni.Rendihäärus- kogu feodaali maa oli välja jagatud
Vana-Vene riik oli Bütsantsi mõju all ning tihedates kontaktides Miks püsis Ida-Rooma 1000 a kauem kui Lääne-Rooma? kaubandushuvide tõttu, see lähendas neid ka kultuuriliselt. Lääne-Rooma sisemine nõrkus (sõjaväe kooseis, orjade ja Bütsantsilt võeti üle kirikuarhitektuur (basiilika) ja ikoonide talupoegad arvline suhe, keisrite võitlus võimu pärast, suhtumine maalimine, slaavitähestik, kunstireeglid töötegemisse), halvad suhted naabritega (germaanlaste ja hunnide
maa+katolik; 1524- pildirüüste liikumine Tln-Tartu (juhib Hoffmann rae vastu) Haridus/Kultuur: Koolid: toomkool, kloostrikool, linnakool; 1739- Anton thor Helle-tõlkis piibli est k; 1525- esimene teadaolev trükis jumalateenistuse käsiraamat (Lübecki rae otsus-raamat põletati); 1535- Wandradt(kirj) ja Koelli(tõlkis est) katekismus. Haritlased: J. Pulck-Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitel; H. Carvel- kloostri ülem; J. Koell- Pühavaimu kiriku jutustaja. Hinnus-talupoegad koormis, kindlaksmääratud naturaalandam, kümmnis-talupoegade koormis, kümnendiku talu saagist, teotöö-talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema, hinnus-naturaalmaks, maomanikule maa kasutamise eest, gild-tsunftide ühendus, tsunft-käsitööliste ühendus, bürgermeister-rae juhatuse liikme nimetus, linnafoogt-esindas maahärrat rae juures, skraa-tsunfti põhikiri, missa-jumalateenistus,
sajand) Adratalup Üksjala Vabatalup Maavabad Vabadikud Sulas ojad d ojad , saunikud ed, teenij ad Kes Suurim kiht Ametimehe Kõrgeim Vähese Sulase kuulusid d, talupoegad maaga või d, ? käsitöölised, e kiht maata teenij kõrtsmikud talupojad ad Kohustu Kõik Mõisate Sõjateenistu Kõige Koormised Teotöö sed, koormised gu 1 ses rohkem puudusid, tegija koormis jalapäev osalemine, õigusi, hooajatööli d
nimepanekul saadud nime nt Mattias Ylmewalde, Merten Meme, Jacob Iggedow (Roos 1961: 342). Samahästi võis sellise nime üks osis olla isiku isanimi, nt Villilem Vampe, Lembitte Lembe. Talu võis saada nime peremehe lisanimest kui ka peremees lisanime saada talunimest. Perekonnanimede üleüldine sundpanek Eesti- ja Liivimaa talurahvale XIX sajandil 1816. a kingiti Eestimaal, 1819. a Liivimaal talurahvale priius. Alguses said talupoegad liikumusvabaduse oma kubermangu, siis aga kogu Vene impeeriumi ulatuses seega oligi vaja panna inimestele ,,püsivad, pärandatavad, ametlikult fikseeritud perekonnanimed" (Saareste I: 140). Neid ametlikke nimesid hakkas rahavas Rõhja- ja Kesk-Eestis nimetama liiginimedeks, Liivimaal aga väärnimedeks. Liivimaal nimetati äsjaantud perekonnanimesid tihti ka priinimedeks, sest see saadi koos pärisorjusest vabastamisega või priiklaskmisega. Perekonnanimede panek Liivimaa kubermangus
kogu Lõuna- ja Põhja-Eesti Rootsile. Varsti sai Rootsi endale ka Taanile kuuluva Saaremaa. Eestis oli rootsi aeg 17. sajandil. Talupoegadel oli teokohustus, et tööjõud kaotsi ei läheks muudeti nad sunnimaiseks. Talupojad elasid vaeselt, maja oli korstnata, vähe mööblit, elati koos loomadega; toit oli üksluine. Oli ka palju näljahädasid. Reduktsioon on aadlile annetatud maade taasriigistamine. Reduktsioon parandas veidi talupoegad eolukroda. Peale seda seati koormised vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Rootsi võimud jälgisid, et talupoegadelt ei nõutaks kirjapandust suuremaid koormisi. Talurahval oli õigus pöörduda Rootsi kohtu poole. Talurahvast hakati õpetama lugema kuna see soodustas luteri usu levikut. Õpetamiseks loodi rahvakoolide võrk. Forselius algatas Eestis koolielu. 17.saj algul alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus, asutati
annaabi.ee 
