sündmused: II maailmasõda, baaside ajastu (Vene vägede sissetoomine), ENSV loomine, küüditamine (1941, 1949, umbes 30000 inimest), Saksa (1941 -1944) ja Nõukogude (1940 1941; 1944 - 1991) okupatsioonid, pommitamised, pagulusse suundumine (1943/1944 ligi 70000 inimest, lahkus 2/3 haritlastest), kirjandus: pagulus kirjandus (piiri taga kirjutatud, enamik teoseid anti välja välismaal ja sealsetes kirjastustes, ilmus rohkem teoseid), tagala kirjandus (sõdivate riikide rahulikus piirkonnas kirjutatud, NSVL tagalas loodi kunstiansambleid ning anti välja raamatuid), Eesti kirjandus (Eestis kirjutatud, kaasaminek ideoloogiaga ja korraga, kirjutama pidi seda, mida kord tahtis, kes ei teinud visati Liidust välja (Friedebert Tuglas), trükiti nende teoseid, kes olid Eesti Kirjanike Liidu liige, paljud ei jätkanud kirjutamist, kirjandus muudeti riikliku propaganda vahendiks, suured tiraazid, raamatud ning ka tõlkekirjandus odavad, riiklik kontroll...
Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline areng • kolhoosid Kirjanduselu 1940ndatel • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: • pagulaskirjandus • tagalakirjandus • Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus • 1942-43 – loodi ENSV Riiklikud Kunstiansamblid (sinna koondusid näitlejad, kirjanikud, jt). Direktoriks oli Johannes Semper. Kokku anti umbes 1500 kontserti. • 1943 – Moskvas asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. • Tagalas anti välja umbes 240 eestikeelset raamatut. • Moskvast eestikeelsed raadiosaated Eestis ilumunud kirjandus
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarna...
allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur 1.Välis-Eesti kirjandus: *u 70 000rändas välja *Põlvkonnad: · Eestis tuntuks saanud kirjanikud(keskealised) Miks oli lahkumine raske
· 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism NSVL ainulaadne loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Eestis viljeles sots.realismi Jakobson, Smuul, Leberecht. Kultuuriajakirjandus: - endise nime all jäi ilmuma ,,Looming" - ,,Varamu" ,,Viisnurk", mis tutvustas NSVL rahvaste kirjandust - ,,Sirp ja Vasar" hakkas ilmuma 1945 Eesti kirjanikud: Eestisse jäid need, kes
Elektrikitarr · Elektrikitarr on kitarr, mis kasutab helipäid, et muuta keelte poolt tekitatud heli elektivooluks, mis on tehtud valjemaks võimendi või kõlari abil. (suuline seletus) · Elektrikitarridel on enamasti 6 keelt (vahest 7 ja 12) Ajalugu · Nõudlus võimendatud kitarri järgi tuli 1930-1940ndatel, kui dzassiorkestrid suurenesid. · Algselt olid need tavalised aukustilised kitarrid, millel olid kinnitatud elektromagnetilised muundurid. Vahel prooviti ka mikrofone heli tugevdamiseks. · Esimeseks disainijaks oli Harry Watson, kes ehitas elektrikitarri ,,Rickenbacker" 1932ndal aastal. (praepann) · Tänapäevale iseloomuliku täiskerega(kõlakastita) kitarr on disainitud ja ehitatud
Eesti kunst pärast II maailmasõda Kunstielu 1940ndatel · 1940ndad olid Eesti kunstiajaloos kaugeleulatuva pöördelise tähendusega. · Kõik senised kunstiorganisatsioonid likvideeriti 15. novembril 1940 kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatud. · Tartu kõrgeima kunstihariduse jäänused liideti Tallinna kõrgkooliga Eesti NSV · Sel perioodil hakati enamikku paremaid kusntnikke süüdistama natsionalismis ja formalismis. · 1940ndatel pidi maalikunst tuginema jutustavale sisule, selle vorm pidi olema väiklaselt ja täpselt loodust jäljendav, värvikäsitlus tuhm ja arglik. · Arhitektuuris püüti juurustada nõukogulikku eklektilist tornide ja sammastega stiili. Evald Okas · (28. november 1915 30. aprill 2011) · oli eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. · Firenze Kunstiakadeemia auliige. · Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika,
Hubble'i Tema kosmoseteleskoop on Euroopa kosmoseagentuuri ja USA kosmoseagentuuri ühisprojekt pikaajalise kosmoses paikneva teleskoobi loomiseks. Esimesed ideed sellisesest kosmoseteleskoobist sündisid 1940ndatel aastatel, kuid teleskoop ehitati valmis aastatel 1970-1980. Orbiidile lennutati 1990. Teleskoobil on 2,4m reflektorteleskoop, mis paigaldati maalähedasele orbiidile.Oma nime sai teleskoop Ameerika astronoomi järgi. Lisaks teleskoobile kuuluvad varustusse 3 kaamerat ja 2 valguselainepikkuse määrajat ning mitmeid muid aparaate. Lainepikkuse määrajad lahutavad kosmoseteleskoopi jõudva valguse laiali. Sellised
Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis Westholmi eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub muidugi ka tembutamist ja esimesi armulugusid. Minategelases Jaak Sirklis võib aimata Krossi ennast. 1994. aastal otsustas ETV teha tuntud romaani järgi ka teleseriaali. Olukord koolis ja noorte elu 1940ndatel võrreldes tänapäevaga pole tegelikult absoluutselt muutunud. Endiselt teevad õpilased koerustükke, uurivad elu ja otsivad seiklusi, ehk katsetavad. Wikmani koolis olev kosmograafia õpetaja töötas ka lähedal asuvas tütarlaste koolis. Õpilastel oli juba ammu teada, et tööd on neil kahel koolil samad. Niisis vahetasidki need kaks kooli omavahel arvestuste küsimusi. Praegusel ajal käib asi samamoodi, kuid õpilased on mugavad, kaasaegsemad
Üldine majandus Birma majanduses domineerib põhiliselt põllumajandus,mis moodustab üle 59% sisemajandusekogutoodangust ja annab tööd ligemale kahele kolmandikule tööjõus inimestele.Põhiliselt kasvatakse Birmas riisi.Riisi kasvatamine langes peale iseseisvumist 1940ndatel aastatel, kuid suurenes taas 1970-80ndatel, kui võeti kasutusele sordid, mis on suurema saagikusega, erinevad väetised ja niisustussüsteemid.Sellest ajast peale tootmine vaevalt suutnud sammu pidada rahvastiku kasvuga ning Birma kui üks juhtiv riisi eksportija näeb vaeva, et vaevalt ära toita oma riigi elanikkond.Kuid vaatamata raskustele jätkab Birma riisi eksportimist, et teenida välisvaluutat.Samuti kasvatatakse Birma põhja-osas väga
Thomas Alva Edisson esitles 1895 aparaati kinetofon sellega sai vaadata pilti ja kuulata muusikat üheaegselt Filmimuusikat tehti ka klaveri ja orkestri abil tummfilmide saateks Esimene helifilm kus kasutati juba sünkroniseeritud teksti oli Ameerikas ,,The Jazz Singer" 1927 Eestis valmis esimene helifilm 1932 ,,Päikese lapsed" 1928 linastus esimene Walt Disney animafilm ,,Steamboat Willie" millele tehti esimene järelhelindamine 1940ndatel kasutati esimest korda mitmerealist helisalvestus tehnikat, mida kasutati esimest korda filmis ,,King-Kong" 1929 aastal algas Oscari Gala 1934 aastal hakati Oscareid andma ka filmimuusikale Tuntumaid filmimuusika kirjutajaid Eestis: · Olav Ehala · Arvo Pärt · Veljo Tormis · Uno Naissoo · Lepo Sumera · Sven Grünberg
Kuulsaimad action filmide näitlejad on näitkeks Sylvester Stallone, Arnold Schwarzenegger ja Bruce Willis Katastrooffilmid Katastrooffilm räägib tavaliselt erinevatest katastroofidest, nagu näiteks suured lennukiõnnetused, linnade välja suremised jne. Katastrooffilmid olid samuti laineid löövad 1970ndatel, nimelt siis filmid "Airport"(1970), "Earthquake"(1974) ja "The Towering Inferno"(1974) Seiklusfilmid Seiklusfilm on filmi zanr, mis oli kuulus 1930 ndatel ja 1940ndatel Hollywoodis. Seiklusfilmid on seotud action ja komöödia filmidega, sest seiklusfilmides on segunenud kõik need zanrid. Kuulsaimad filmid vanasti olid "Captain Blood", "Robin Hood" ja "Zorro" Õudusfilm Õudusfilmi eesmärk on tekitada vaatajas hirmu, õudust, kartust, sageli ka jälestust. Õudusfilmid said algus 19. saj. lõpus, esimene õudusfilm tuli välja 1896. Tavalisemateks karakteriteks on zombid, vampiirid, sarimõrvarid ja koletised.
• Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1943. aastal Moskvas) Eestis ilmunud kirjandus
põhineb traditsioonilisel muusikal. Sellest tulnud zanrite hulka kuuluvad näiteks folk rock, electric folk, folk metal, progressive folk, psychedelic folk, freak folk ja neofolk. 1950ndatel leidis aset folkmuusika taaselustumine ning sellest sai popmuusika osa. Üks rahvalugude kogujatest ja kirjutajatest oli Pete Seeger. Ta on sündinud 1919. aastal New Yorgis. Mõlemad ta vanemad olid muusikud. Harvardist välja kukkudes liitus ta rändnukuteatriga. 1940ndatel hakkas ta ameerika rahvalaule lindistama. Ta on esinenud paljudele tähtsatele isikutele, näiteks Eleanor Roosevelt. Seegeri iseloomulikemaks pillideks on bandzo ja 12 keelega kitarr. Tal on palju plaate, enamusel neist on ameerika ballaadid ja rahvalaulud. Oma muusikaliste saavutuste eest on ta saanud paju auhindu. Praegu on ta 91aastane ja veel mõni aasta tagasi andis kontserte. < 12 keelega kitarr < bandzo http://www.youtube.com/watch
modernist- sürrealist "Ankruketi lõpp on luule algus" (1946) "Rroosi Selaviste" paguluses hariduse saanud noored: Ivar Ivask (1927-1992) identiteeditunde väljendamine Ilona Laaman (1934) Urve Karuks (1936) Pagulasproosa Eestist lahkunud juba küpsed kirjanikud: August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi Eestis juba avaldanud, kuid veel laiemalt tundmata kirjanikud: Bernhard Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe 1940ndatel debüteerijad: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum 1950ndatel debüteerijad: Ilmar Talve, Ilmar Jaks, Herbert Salu, Raimond Kolk, Harri Asi, Asta Willmann 1940.-50. aastad: sõja- ja põgenemisromaanide laine Arved Viirlaid "Ristideta hauad" (1952) Ilmar Talve "Juhansoni reisid" (1959), "Maja lumes" (1952) nostalgiaromaanid Karl Ristikivi: "Kõik, mis kunagi oli" (1946), "Ei juhtunud midagi" (1947) August Mälk "Tee kaevule" I-II (1952-1953) Valev Uibopuu
Saart aga ei saa käsitleda kui mandri miniversiooni. · Liikide säilitamine saarel ja mandril pole võimalik päris samade vahendite ja meetoditega, kuna ökosüsteemid on erinevad ja samuti ka ala ise. Ajaloost Kui Darwin Galapagose saari külastas, leidis ta sealt 14 (13) muust maailmast erinevat vindiliiki, keda hakati nimetama Darwini vintideks. Mujal selliseid polnud. Darwini teooria: isolatsioonis tekivad olemasolevatest uued liigid. 1940ndatel avastas Lack, et erinevat toitu söövad linnud on kehasuuruselt ja nokakujult erinevad ja seetõttu saavad väiksel alal kõrvuti eksisteerida. 1960ndatel avastasid MacArthur ja Wilson seosed, mis tulenevad saare suurusest ja kaugusest mandrist. Tänu sellele avastusele vaadeldakse nüüd saari loodushoiu seisukohalt kui elupaiga väikesi osasid, kus on võimalik uusi teooriaid katsetada. Üks põhiprobleeme
............................................3 Ilon Wikland........................................................................................................4 - Astrid Lindgren Astrid Lindgren sündis 14. novembril 1907. aastal Näsi talus Smålandi väikelinna Vimmerby lähedal. Ta neiupõlve nimi oli Astrid Ericssonist. Astrid Lindgren on osake meie elust. Mitu põlvkonda on ammutanud temalt rõõmu ja jõudu. Need, kes lugesid «Pipi Pikksukka»1940ndatel Rootsis ja 1960ndatel Eestis, loevad seda nüüd oma lastele ja lastelastele. 1977. aastal avaldas Margareta Strömstedt nüüdseks Rootsis juba klassikaks saanud Astrid Lindgreni eluloo. Kuid pärast seda toimus kirjaniku elus väga palju muutusi. 1981.aastal ilmus tal suur lasteromaan «Röövlitütar Ronja» (eesti keeles 1996). Ühtlasi hülgas ta neil aastakümnetel oma tagasitõmbunud eluhoiaku ja kujunes Rootsi ühiskonnas üheks kaalukamaks avaliku arvamuse kujundajaks
• Pole vaja traditsioonilisi instrumente • „Credo in Us“ 1939 • Viie-osaline „Imaginary Landscapes“ Peformance’id ja häppeningid • Üks esimesi harrastajaid • „Water music“ • Kuulamine: John Cage – Water Music • „4´33´´” • https://www.youtube.com/watch?v=h_ik4VMcLkA • „Seventy four“ Pierre Boulez 1925 ● Prantsusmaa helilooja ● Üks mõjukamaid heliloojaid 20.sajandil ● 1940ndatel alustas õpinguid Pariisi Konservatooriumis ● Olivier Messiaeni, Andreé Vauraborg, René Leibowitz ● IRCAM ● „Le Marteau sans maître“ (1955) ● 1960ndate aastate keskel algas hiilgav dirigendikarjäär ● „Pli selon pli“ (1957-1962)
Mis viis Lähis-Ida kriisini? Teise maailmasõja käigus (1939-1945) kujunesid üle maailma mitmed kriisikolded, millest üks on jäänud püsima tänapäevani. Lähis-Idas toimunud sõjad, relvastatud kokkupõrked, ülestõusud ning mässud pole leidnud lahendust. Pidev pingestatus riikidevahelistes suhetes viis Palestiina ja tema naabermaad juba 1940ndatel aastatel kriisini. Mis muutis selle kriisi niivõrd tugevaks, et juutide ja araablaste vastasseisu on tunda veel tänagi? Kindlasti mõjutas kriisi kujunemist ajalugu: 15 sajandit olid Palestiinat asustanud juudid ehk heebrealased (13.saj. eKr - 2.saj. Pkr), pärast mida kuulus piirkond semiidi päritolu araablastele kuni keskaja lõpuni (15. saj.). Seega on mõlemad sõdivad pooled olnud seal pikka aega alalised asukad
4 21.02.2015 I 20. sajandi maailmakirjanduse teos 1. Teose pealkiri Teose pealkiri on „Katk“. 2. Teose autor Teose autor on Albert Camus. 3. Tegevusaeg ja -koht/kohad Tegevuskoht on Orani linn Alžeeria rannikul ja tegevus toimub 1940ndatel. 4. Peamised tegelased, ühe tegelase põhjalikum iseloomustus Peamised tegelased on doktor Bernard Rieux, Jean Tarrou, kantseleiametnik Joseph Grand, härra Cottard, ajakirjanik Raymond Rambert, kohtu-uurija Othon, kirikuõpetaja Paneloux. Raymond Rambert oli Orani külastav ajakirjanik, kelle eesmärgiks oli Rieux’lt saada oma reportaaži jaoks andmeid araablaste sanitaarse olukorra kohta. Raamatus kirjeldati teda kui lühikest, laiaõlgset, tahtekindla näoga ja arukate silmadega meest
Abstraktne e. nonfiguratiivne e. esemetu Abstraktsionismi teoste loomiseni jõudsid ~1910, kolm üksteisest sõltumatut kunstniku (Vassili Kandinsky, Piet Mondrain ja Kazimir Malevits). Teoste loomisel ei lähtuta reaalsetest objektiest, konkreetse vormiga seotud tegelikus kadus. Kunstnikud püüdsid end väljendada värvikombinatsioonide, joonte ning ebamääraste vormide kombineerimise kaudu. Eesmärgiks oli senise kunsti lammutamine. Levis Euroopas 1920- 30ndatel, USAs 1940ndatel. Pani aluse erinevatele kunstinähtustele ja vooludele nt. minimalism, optiline kunst, informalism, action- painting. Abstraktsionism jaguneb kaheks suunaks: 1. emotsionaalne e. ekspressiivne abstraktsionism. Kunstnik püüab väljendada oma lõhestatud sisemaailma ja meeleolusid värvide kaudu. (V. Kandinsky) 2. geomeetriline e. konstruktiivne abstraktsionism, mille loojaks peetakse F. Kupkat Piet Mondrian kasutas ainult jooni, mille abil lõi erineva suurusega ristkülikuid
Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt
Lugu, tegelased: Romaani peategelane on Lääne-Eestis elav kuuekümnendates eesti naine, Aliide Truu, kes on ühteaegu pealekaebaja, äraandja, nuhk, kommunist, abielureetur ja mitmekordne mõrtsukas. Aliide, korraliku talu tütar, himustab oma õemeest Hansu ja see ohjeldamatu tunne paneb liikuma romaani süzee. Hans on mehine ja aus noor eesti talumees, keda on kujutatud läbinisti positiivse tegelasena nagu ka tema naist Inglit. Hans on jäänud jalgu poliitilisele keerisele 1940ndatel aastatel ning seetõttu saab temast metsavend. Hansu naine Ingel ja tema õde Aliide ehitavad mehele peidiku oma tallu. Nad teevad talle kambri kahe ruumi vahele, kust ei puudu ka voodi, riiul, millel küünal ning pilt seinal. Tütre Linda eest varjasid õed Hansu ning rääkisid kõigile, et ta suri metsarajal. Nõukogude ajale kohaselt algavad halastamatud ülekuulamised, kus nii Aliide, Ingel kui ka tema tütar Linda saavad kannatuste ja raske alanduse
silmad. Härra Hellmann oli autoriteet. Mitte ainult nelja põlve kösterkoolmeistrite järglane ja endine Mauruse inspektor, vaid ühtlasi poolte keskoolide lõpuklassides pruugitavate füüsikaõpikute autor. Hüüdnime Tolmuahv päris ta kuna enums ajast kattis tema riideid kriiditolm. Härraga ei tulnud laisklemisest midagi välja. Tal ei tarvitsenud klassi poolegi vaadata, et näha mis seal sünnib. Võrdle Wikmani kooli tänapäeva kooliga Olukord koolis ja noorte elu 1940ndatel võrreldes tänapäevaga pole väga palju muutunud. Endiselt teevad õpilased rumalusi, püüavad töid ja tunde vältida ning keeravad õpetajate elu pea peale. Saadakse pärast kooli kokku ja käiakse Maria kiosk-kõrtsi sarnastes kohtades või piljardisaalides ning võetakse midagi, ka alkohoolset, juua. Õpetajad oli tol ajal väga karmid, tänapäeval on õpilastel igasugused õigused ja õpetajatel kõik keelatud. Peaaegu nii , et õpetaja ei tohi enam häält ka tõsta
Kujutab ballaadides väga hästi peategelase hingeelu ja mõtteid. Põhiteema on õnnetu armastus ja selle mõju inimese elule. Kujutab õnne otsinguid, millele saavad takistuseks inimeste eksimused või iseloomuvead. Nt ballad "Lapsehukkaja" räägib vallasemast, kes hukkab oma vastsündinud lapse uputamise läbi ning süümepiinade tulemusel uputab ja iseend. See teos näitab, kui ohtlik on vallasemade põlu all olek. Need ballaadid ilmusid kogus "Õnnevarjutus". 1940ndatel kirjutas ta julge luuletuse "Jõulutervitus" ( 1941 14. juunil toimus küüditamine), milles ta tunneb kaasa kodumaale karmi saatuse tõttu ja meenutab küüditamist. Ka Rootsis ilmusid temalt eestikeelsed luulekogud. August Gailit 1861-1960 Sündis Valgamaal, isa poolt on temas ka läti verd. Õppis Tartu Ülikoolis, töötas ajakirjanikuna. Oli abielus, tema hea sober oli Visnapuu
a. kahekordistus Coca-Cola't villivate maade arv. Sõjajärgne Ameerika oli optimistlik ja õitsenguline. Coca-Cola oli osa lõbusast, stressivabast Ameerika elustiilist ning selle reklaamikeel õnnelikud paarid drive-in restoranides, muretud emad sõitmas suurte kollaste kabriolettidega jne peegeldas ajastu vaimu. Globaalne äri 1960-1981 Pärast 70 edukat ühele brändile keskendumise aastat, otsustas The Coca-Cola Company laiendada tooteportfelli uute brändidega: Fanta loodi 1940ndatel ning seda tutvustati tarbijatele 1950ndatel, 1961.a. järgnes Sprite, 1963.a. TAB ja 1966.a. Fresca. 1960. a. omandas The Coca-Cola Company The Minute Maid Company, lisades niiviisi enda tootevalikusse täiesti uue kategooria mahlad. Diet coke ja New coke 1982-1989 80ndad olid sääriste, peapaelte ja aeroobika võidukäigu ajastu, mil toimus palju muudatusi ka The Coca-Cola Company's. 1981. a. sai The Coca-Cola Company juhatuse esimeheks ning tegevjuhiks Roberto C
oli alguses marurahvuslane, kuid II MS'i ajal tuli välja, et ta on kollaborant, kes jookseb kaasa okupantidega ?Tekkis vastupanuliikumine sakslaste ja kollaborantide vastu. ?Ainukesena jäi Sakslaste vastu võitlema Inglismaa ?Saksamaa plaan ,,Seelöwe" ?hakatakse süstemaatiliselt pommitama inglise linnu ?kuna Inglismaa vallutamine osutub keeruliseks, siis ta muudab oma taktikat ?1940 Kolmikpakt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan. Liituvad Unagri, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Horvaata ?1940ndatel käib sõjategevus ka Põhja-Aafrikas ?Itaaliale kuuluvad Liibüa ja Etioopia, Inglismaa ?Itaalia palub abi Saksamaalt ning 1941 algab sõjategevus Inglise vägede vastu 1941 ?Euroopa on Hitleri kontrolli alla. Neutraalsed on Sveits, Hispaania ja Rootsi. ?Teljeriigid olid süstemaatiliselt valmistunud sõjaks. ?Stalini plaan: Las Hitler kurnab end ära ja tema surub kommunismi läbi terves Euroopas. ?Põhja-Aafrikas võitlus jätkub
aastat. Pärast seda teenis ta Ameerika Ühendriikide kaubalaevastikus Teise maailma sõja käigus. Teenis seal 2 aastat, tema kohustuseks oli teha pilte meremeestest. Pärast seda läks ta õppima fotograafiat Alexey Brodovitch´i käe all. Nad said väga lähedaseks ning Brodovitch palkas Avedoni Harpers Bazaari ajakirja fotograafiks. Mõne aasta möödudes paluti tal teha fotod kevade ning sügise kollektsioonidest Pariisis. 1940ndatel ja varastel 50ndatel lõi ta elegantsed mustvalged moefotod pariisi tänavatel, autodes ning kohvikutes. Ta oli juba tuntud ning hinnatud noor moefotograaf, kuid ajalukku läks ta oma ikoonilise fotoga tsirkuses: ,,Dovima with elephants", kus kujutas ühte väga tuntud modelli mustvalges Diori kleidis (Lisa 9).Avedon oli Harpers Bazaari fotograaf 20 aastat. Eriti on ta aga kuulsust kogunud oma mustvalgete portreefotodega, nende hulgas väga tuntud inimesed,
Visnapuu minevikumälestuste, kodu ja ajaloo poole. Tema 20. saj eesti isamaalüürika väljapaistvamaid kogusid on ,,Maarjamaa laulud" (1927). see on 1920ndate kõrgsaavutusi. Kodumaaluuletused. Visnapuu Eesti on uusaegne, tsivilisatsiooni hädade all kannatav maa. Selles olev luuletus ,,Talvine teekond" on Visnapuu armastusluule kauneim saavutus. Visnapuu luule areng kulmineerus 1920ndail lüürikakogus ,,Puuslikud" (1929) loodus, saatus, otsiva inimese traagika. 1940ndatel uus tõus tema loomingus pagulaskirjandus. 4. Marie Underi luule. Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende piiridega, mis loob omapäraseid kombinatsioone. Noore Underi looming ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918), ,,Sinine puri" (1918). Viimast saab nim siurulikuks Underiks. Sonettidega avab Under kirjutava naise stiili.
Kokkuvõte Esimene peatükk · 1940ndatel Oranis-harrilik linn, inetu, kaubalinn, moodne linn, raha tähtsus, hoolimatus, kõledalt tühi ümbrus, puudub rohedus, maalilisus,varjutab mere, - Prantsuse prefektuur Alzeeria rannikul · rotid hakkasid surema · kojamees Michel hakkas tundma ennast halvasti · rottide laipade arv aina suurenes iga päevaga · infdok raadio teatas, et 25.kuupäevaks on 6231 rotilaipa põletatud · 28.aprill 8000 rotilaipa · linnas tõusis ärevus, teadmatus lakke · 29.aprill laipade arv kahanes märgatavalt tühiseks · Michel oli väga haige käis vaevaliselt, pea longus, käed-jalad laiali · Grandi naaber poos ennast ülesse, mis ebaõnnestus, sest Grand jõudis õigel ajal · Kui Rieux Michelit haiglaravile pani ja nad sinnapoole teel olid lämbus kojamees mingi nähtamatu raskuse all ta suri. · Kojamehe surmaga kaasnes linnas kabuhirm · on juba rohkem ohvreid alguses palavik, mis...
Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, siis loodi see. Hiina kodusõda. Kommunistid alustasid sõda Guomindangi vastu. Kommunistid võidavad, 1949. 1. oktoobril kuulutas Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 1945. USAl tuumapomm(Robert Oppenheimeri juhtimisel), 1949. NSVLil ka. 1952. USAl termotuumapomm. 1953.NSVLil ka. Makartism. Jopseph McCarthy algatatud kampaania 1950ndatel kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannias 1940ndatel hakkasid iseseisvuma Briti Asumaad Aasias, 1950ndatel Aafrikas. Prantsusmaal Charles de Gaulle. Saksamaal majandusime, põhiseadus jõustus seal 1949. Konrad Adenauer. Sotsiaalne turumajandus Ludwig Erhard. Riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida etevõtjad peavad järgima. Avatud turg, eraomand, stabiilne raha. India iseseisvus 15. august 1947. Idablokki iseloomustavad jooned: 1) Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei käes
1950ndad: stiletod vs Marlon Brando 1940ndatel alguse saanud ,,New Look" stiil jätkub jõudsalt ka 50ndatel kuigi Christian Diori jaoks oli teema ennast ammendanud. Sellele stiilile omane liivakella vorm ilmutas ennast kõikjal: arhitektuuris, sisekujunduses, tarbeesemetes. Dior tabas täpselt ajastu närvisõlme. Peale sõjaaastate poolt pealesunnitud minimalistlikku ja rohmakat rõivamoodi unistasid naised pehmetest vormidest. Samuti ihkasid nad kulutada oma isiklikku raha poodlemisele. Teisest küljest võimaldas sõjajärgne majanduslik tõus soetada kodumasinaid, mis pakkus pääsemist raskest majapidamistööst. Naised lasid end meelitada sellesse lõksu kus sõja-aastatel kättevõidetud vabadus vahetatakse taas koduperenaise rollil vastu. Mood propageerib naiselikkust, peenetundelisust ja luksust. Peene tooniga oli kooskõlas ka väike koketinoot. Päeva edenedes oli ette nähtud mitu erinevat paari kingi. Loomulikult pidi arsenalis olema esindat...
Lk 107-109 8 Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. Lk 37 9 Baugh, Brenda, 2005. Biography [veebis] 10 Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Lk 4 4 Juba 1946 naasis Rouch koos sõpradega Aafrikasse, võttes enesega kaasa kasutatud 16-millimeetrise Belli ja Howelli kaamera11, mille abil ülesvõetud mustvalgest materjalist sai tema esimene film, prantsuskeelse pealkirjaga Au pays des mages noirs (1946-1947)12. Rouch'i 1940ndatel alanud filmitegija karjäär kestis üle poole sajandi kuni tema surmani 2004.aastal Nigeris13. Viljaka autorina valmis nende viie aastakümne jooksul üle saja filmi14. Aafrikast alguse saanud huvi antropoloogia vastu jääb iseloomustama ka Rouch'i ülejäänud karjääri. Filmimise algusaastatel olid tema huviorbiidis songhai religioossed traditsioonid, sealt edasi jäigi Lääne-Aafrikas (1950ndate ja 1960ndate iseseisvusliikumiste taustal) toimuv
1. Kulmud teha pikkadeks ja kitsasteks ning kulmuvahe kitkuda laiemaks. 2. Varjutada sarnaaluseid. 3. Ripsmetele kleepida kunstripsmeid. 4. Huulevärviks valida tumedam huulepulk, veini- ja marjapunased toonid, ploomi, musta kohvi värv. 5. Huuled kujundada väiksemateks ning huuletipud teha teravamaks. 6. Rõhutada tugevalt kulmuluud. Joonis 8. MarleneDietrich (1901-1992) Joonis 9. GretaGarbo (1905-1990) 3.3 1940ndad Sõja-aastad mõjutasid tugevalt 1940ndatel kosmeetikavahendite tootmist. Kuna nende tootmine katkes, siis ei olnud enam midagi saada. Valitsused otsustasid jätkata tootmist, sest nõudlus oli niivõrd suur. Vahendite kvaliteet ja värvivalik andsid aga soovida. 1940ndate popimad jumestusvahendid olid Max Factori jumestuskreemid. Ajakirjas Vogue anti nõu nende jumestusvahendite kasutamiseks. Max Factor valmistas sel ajal esimese petepliiatsi EraseStick, mille abil kõrvaldati tumedad silmaalused ja muud nahadefektid
Jaapani naaberriigi Lõuna-Korea rahvastiku tihedus on 505,4 in/km2, Hiinal 139,6 in/km2 ja Venemaal ainult 8,5 in/km2. Joonis 2. Jaapani rahvastik 1870-2100aastatel Praegustel aastatel on Jaapani rahvastiku arv üks kõrgemaid alates 1875aastast. Kuid rahvastik hakkab juba vaikselt langema ning arvatakse, et 2095aastaks on Jaapani rahvastik 70 miljonit, praegu on aga natukene alla 130 miljoni. Joonis 3. Registreeritud korealaste arv Jaapanis 1940ndatel aastatel oli korealaste arv Jaapanis kõige suurem 2 000 000, nüüdseks on nende arv tunduvalt vähenenud, 600 000ni. Joonis 4. Jaapani rahvastikupüramiid soolise-vanuselise koosseisu kohta. Joonis 5. Jaapani rahvastiku struktuur soolise-vanuselise koosseisu kohta. Joonis 6. Jaapani rahvuse ennustus 1995-2050aastal Lapsed moodustavad Jaapani rahvastikust natukene üle 13%, tööealised ligikaudu 64% ning vanemaealised inimesed 23%. Joonis 7
voodid, kapid, lauad ja toolid. Talupoegade lihtne käsitöö hakkas asenduma tisleritööga. Ühtlasi tõi see kaasa rändava eluviisiga tislerite asendumise paiksete tisleritöökodadega. Riidekirstud asendusid tasapisi riidekappidega, lavatsid vooditega, pingid toolidega. 20. sajandi algus tõi kaasa keskkonna Eesti rahvusmööbli tekkimiseks. Lutheri vabriku toodang oli kindlasti üks, mida hinnati tol ajal kõrgelt nii Eestis kui ka piiri taga. Paraku jäi rahvusliku mööbli areng 1940ndatel pooleli, sest sõda ja okupatsioon panid sellele piiri. Tänapäeval on tolleaegne talumööbel kõrges hinnas nii antiigipoodides kui ka internetioksjonitel. 14 KASUTATUD MATERJALID 1. Esemekogu: Eesti ja eestlased. Eesti Rahva Muuserum. http://www.erm.ee/et/Teadus-ja- kogud/Kogud/Esemekogu/Eesti-ja-eestlased 2. Estonica. Entsüklopeedia Eestist. Elektrooniliselt kättesaadav:
endis, mis näitab, et nad ei suuda suhkrut seedida. Sõltuvus ebanormaalselt suurest suhkrukogusest toidus nendelsamadel lastel, kelle organism ei suuda seda taluda." "Uurides skisofreenikute dieeti, märkame, et nende dieet koosneb rikkalikust kogusest maiustustest, kommidest, kookidest, kohvist, kofeiinirikkastest jookidest ja suhkruga valmistatud toitudest. Peaks elimineerima või oluliselt piirama toitusid, mis stimuleerivad neerupealseid." SUHKUR JA NEERUPEALSED 1940ndatel taasavastas John Tintera endokriinsüsteemi elulise tähtsuse ja eriti tema tähtsuse "patoloogilises mentaalsuses" ehk "[brain boggling]". Uurides 200 hüpoadenokortitsismi (adekvaatse neerupealse kortisoolhormooni [adrenal cortical hormone] loomise puudulikkus või nende hormoonide ebasobiv kogus) juhtumit, leidis ta oma patsientide põhilisteks kaebusteks olevat samad, mis inimestel, kelle organism ei suuda omastada suhkrut: väsimus, närvilisus, depressioon, kartus, iha magusa järele,
Majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989)- 40ndate maareformiga kuulutati maa riigi omanduseks, mis pidi tähendama maa muutumist rahva omandiks. Tegelikult sai see maa ja vara sunniviisilise võõrandamise aluseks. Maa ja inventari äravõtmine nõrgendas suuremate talude tootmisvõimet. ; küüditamised (1940, 1949) ja kollektiviseerimine 1940ndatel, mis hävitas E talukultuuri. 50ndatel- esimene puisniitude kadumise põhjus, kuna suurtootmisele üleminekuga kaasnes käsitööst loobumine; nõuk piiritsooni moodustamine, põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine- kui 30ndatel olid haritava maa hulgas suure kaldega nõlvad, mida tollel ajal oli võimalik harida hobusega, siis hiljem maaharimistehnika arenes ja oli mõeldud üha suuremate ja tasasemate põldude harimiseks.
4. Proosalähedase modernismi katsed Sütiste, teatava modernistliku lahenduse II variant. 5. Rahvusromantika Haava 14. Juhan Sütiste luule. Ebatraditsiooniline autor tegi sporti. Arhetüüpses spordi ja kultuuri vastanduses pole see tüüpiline kombinatsioon. 1920ndatel aastatel üks parimaid odaviskajaid. Ta on pärit proletaarsest kodust ja see identiteet mängib hilisemas loomingus kaasa. Sütiste toob 1920ndate lõpu luules teatava alternatiivi, läheb 1940ndatel Nõukogude võimuga kaasa. Looming: 1928 Rahutus selles luulekogus ja edasi tuleb Sütistel suurel määral retooriliselt kõlavat vabavärssi. Selles luules, mis selgelt proosast eristub, võib rääkida proosale lähenemist, ka temaatika poolest. Sütiste luules on inimest määratletud sotsiaalse ümbruse kaudu. Klassikalised näited: ''Läbi töötavate tänavate'' Tartu temaatika. Teatud muutused tulevad 1930ndate keskpaigas, aga alus ei muutu. Läheb mõnevõrra üle
Mida aeg edasi, seda enam inimesi elas samasuguse ruumilahendusega väikeses korteris, mida sisustasid samasugused mööblitükid. Rahvusromantilise suuna viljelejana püstitas ta ühena esimestest küsimuse eesti arhitektuuri rahvuslikkusest. Karl Burmani(vanem) projekteeritud Kalevi seltsimaja Pirital, mis ilmekalt sünteesis moodsust ja rahvuslikkust, on jäänud Eesti arhitektuuri sümbolehitiseks. 19. Mis sai Eesti kunstist 1940ndatel ja 1950ndate algul? Kuidas seda ametlikku joont nimetatakse? Mida ametlikult ülistati, milline oli vormikeel? Tornid! Näited (Stalinism) Esimene Nõukogude okupatsiooni aasta põhjustas eesti kunstis väiksemaid muutusi kui Eesti ühiskonnas. Uue valitsuse eesmärk oli kunstnikke näiliselt olukorraga lepitada ning seeläbi rahvastki rahustada. Riigi rahaga telliti võimudele meelepärase temaatikaga kunsti ja igasuguste
Kui nt esimese raamatu puhul räägitakse metalsest intellektuaalsusest, siis ei ole see nii väga Puskiniga seotud. Aga see, kuidas jutustada lugusid värsis, on mingil moel Puskini toel õpitud. Ka elegantne värsikasutus ja iroonilised nõksud sobivad ka Puskini taustale. + Nietzsche mõjud Alveri metalne värss muutub pehmemaks, tuleb sisse rohkem laulvust ja helilisust. Sisse tuleb ka rahvalikke motiive ja otsest haakumist Eesti rahvusklassikaga. Eriti paistavad 1940ndatel silma seosed Juhan Liiviga, mida varem ei olnud, aga mis nüüd muutunud oludes tuleb. Lühipoeem "Lein". Muutus jääb pooleli, mis kestab peaaegu 20 aastat. Ta katsetab kirjutamist pärast II MS, aga sellest ei tule midagi välja. Oludega kohanemiseks pole Alver võimeline või ta ei proovigi seda. 1950-1960ndatel hakkavad tulema juhuslikud tekstid, kirjutamise juurde tõsisemas mõttes jõuab alles 1960ndatel aastatel Alveri
välja tuua ka diskursuses kõnelevaid ,,hääli". (Nt: Eesti elanike klassifitseerimine eestlasteks ja mitte-eestlasteks iseloomustab teatud määral enamusrahvuse domineerivat positsiooni ühiskonnas. See tuleb selgemini ilmsiks võrdluses varasema aja diskursustega, mil Eesti elanikke liigitati sakslasteks ja mittesakslasteks.) Kas esineb sõnu, mille eest või vastu ideoloogiliselt võideldakse mis on ideoloogilise võitluse fookuses? (Nt: 1940ndatel aastatel ilmunud Johannes Käisi aabitsas ,,Esimesed vaod" kasutati kuni aastani 1944 mõisteid ,,isamaa" ja ,,kodumaa" paralleelselt, sünonüümidena: ,,Ilusa elu eest tahan ma / tänada sind, mu kodumaa. /---/ Tõnu kaitseb oma isamaad" (Käis, 1944: 38). Seevastu 1945. ja 1946. aasta väljaannetes samades tekstides sõna ,,isamaa" enam ei esine ilmselt peeti seda liiga patriootiliseks, võib-olla isegi natsionalistlikuks ajal, mil Eestist oli saanud
kasutusprotsessis, folkloristikas kasutatakse mõistet arhiivtekstide süstematiseerimisel Soome koolkonnas kasutati mõistet ,,laul" ja ,,jutt" + need, mida sai kirja panna e teisendid. Samamoodi oli Hurdal: küsimus algtekstist ja eeldus, et kõik 19. sajandil kogutud jutud pärinevad ühest algtekstist. Anderson uurib algteksti muutumist edasi jutustamisel. Tüpoloogiline koolklond 1940ndatel Eestis, tugines Soome koolkonnale. Ei eelda algteksti olemasolu, vaid arhetüübi olemasolu. Algtekst rekonstrueerimise idee kaudu. Kõik olemasolevad teisendid põlvnevad samast tekstist, mis on arhetüüp. Tekstide võrdlemine võimaldab iga teksti arhetüübini taandada. Teisend = variant laul = tüüp (kõik laulud pärit ühest tekstist, mida ei saa taastada). NSVL ajal olid kõik tekstid tüpoloogiliselt kategoriseeritud.
30 Kübaraid kanti 1940.aastatel igal võimalikul juhul. Viimased sobisid suurepäraselt uute moodsate ranges stiilis õmmeldud kostüümide juurde väljapeetud peen välimus poleks olnud täiuslik ilma uhke kübara või sõrmkinnasteta, mis pidid lisama naiselikku sära; siinjuures andis viimase lihvi huulepulga rohke kasutamine. Pärast sõda langesid kübarad kokku, muutusid väikesteks ja taldrikukujulisteks. 1940ndatel jätkus naiste hulgas Veronica Lake` i loodud peek-a-boo-soengu jäljendamine. Samuti muutusid populaarseks rullidesse keeratud- või ülespandud juuksed. Nagu eelpool mainitud, võitis töötavate naiste ja moekate keskealiste daamide seas suure populaarsuse ka ülespandud soeng, mille puhul kammiti juuksed juurtest alates hästi peadligi üles ja kuhjati lokkidena otsmiku kohale kokku. Tulemus nägi välja väga
Keskajal olid lapsed väikesed täiskasvanud. ,,Teenager" leiutati 1940ndate USAs. 1900 - I maailmasõda olid subkultuurid pigem sõpruskonnad, boheemlased, loodusearmastajad, nudistid jne. Peale I maailmasõda alkoholi ja jazzi ümber tekkivad subkultuurid. Saksamaal ,,Swing kids", kes vastandusid Hitlerjugendile ja käsid swingiklubides. Amerikaniseerumine. USAs seoses depressiooniga tänavalaste jõugud, alkoholi ärakeelamisega gängsterid. 1940ndatel ,,teenager", zoot suiterid (mässud sõja tõttu keelatud riidekasutuse pärast), bebop hipster ja beat (Kerouac), Hell's Angels Esialgu olid küll subkultuurid klassipõhised, kuid see muutus. Subkultuuride teke on märk traditsiooniliste klassipiiride lagunemisest tarbimise abil, sest ,,töö ja kodu" identiteedi kõrvale (ja riietuse kõrvale) tuli ka vaba aja riietus ja identiteet, sotsiaalne kuuluvustunne. Loovusest sai igapäevastiili osa, mis vastandus
Suhted, kommunikatsiooniteooriad Suhete väliseks väljenduseks on see, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. Kommunikatsioon on suhete ilming, ilma selleta suhet ei teki. See kommunikatsioon on väga mitmekülgne ja ei piirdu ainult rääkimisega (mitte ainult, kas räägitakse või mitte). Kommunikatsiooniteooriaid on mitmeid. Neil on erinevad eesmärgid (kirjeldavad erisuguseid nähtusi inimeste vahel). See, millist mudelit uurija kasutab, sõltub tema uurimisülesandest. - 1940ndatel Shannoni mudel. Lõi suhteliselt lihtviisilise mudeli, kus ühes otsas on teate saatja, teises otsas teate vastuvõtja ja nende vahel mingisugune (info)kanal (sarnaneb telefonidega omavahelisele suhtlusele). Saadetud teade ei võrdu kunagi vastuvõetud teatega. Seda modifitseerib kanal, mida mööda kommunikatsioon toimub/levib. Pani tähele, et vastuvõetud teade muutub vastavalt kanali sumbumusele.
Selleks ei pea sa olema täiuslik ja veatu. Parim, mis sa teha saad, on olla sina ise. Fantastiline on olla iseendaga kontaktis, tunda et sa oled iseenda juures kodus ja elad just sellist elu, mis on su olemusega kooskõlas. http://www.holistiline.ee/kuidas.htm 11 5 GESTALTTERAAPIA Gestaltteraapia on üks paljudest psühhoteraapia meetoditest mis on alguse saanud 1940ndatel aastatel ning tema alusepanijaiks on Frederick (Fritz) ja Laura Perls. 5.1 Gestaltteraapia põhineb kahel mõtteviisil: Fenomenoloogia- õpetus, mis aitab inimestel astuda hetkeks kõrvale oma tavapärasest mõtlemise viisist nägemaks erinevust tegelikult hetkes toimuva ja selle vahel, kuidas toimuvat tajutakse läbi mineviku kogemuse prisma. Eksistentsialism - kus fookus on inimeste eksistentsil, omavahelistel suhetel, rõõmudel ja kannatustel jms nii nagu seda vahetult kogetakse
- Koosnevad segmentidest ja sugulusliinidest, mis võivad ühineda ja jaguneda Pealikkonnad - Formaalne võimustruktuur - Poliitilised institutsioonid - Juhiroll päritav ja püsiv Riigid - Kindlate piiride ja liikmeskonnaga - Keerukate institutsioonidega - Võimulolijad koguvad alamatelt makse ja jagavad need ümber - Võim võib olla nii sugulasega päranduv kui seadusega omandatav positsioon Poliitilise antropoloogia algus 1940ndatel Manchesteri koolkond - E.E. Evans-Pritchard - A.R. Radcliffe-Brown - M. Gluckman Tähelepanu võimuprotsessile, -dünaamikale E.E. Evans-Pritcahrd. The Nuer. (1940) Briti koloniaalvõimu poolt tellitud etnograafia, et leida viisi, kuidas nuere paremini valitseda. Nuerid - poolnomaadsed karjakasvatajad Sudaanis. Puudus selge poliitiline süsteem. Võidelnud erinevate naabrite ja kolonialistidega. Frederick Bailey. Stratagems and spoils. (1969)
- Uute alevite ja linnade moodustamine (ka olemasolevate linnade administratiivpiiride laiendamine - Narva ja Kohtla-Järve), - Külanõukogude arvu kärpimine (641-lt 320-le), - Rajoonidevõrgu vähendamine, - Kirde-Eesti põlevkivipiirkonnaks väljakujundamine, - Haldusjaotuse-alase seadusandluse väljatöötamine. Külanõukogude arvu hakati oluliselt kärpima, sest hakati mõtlema halduskulude kärpimisele, ent olulisim põhjus oli ühismajandite ühendamine. 1940ndatel hakati kolhoose rajama ühe küla baasil, 1950ndatel hakati kolhoose ühendame suuremateks ja ka haldusjaotus tuli protsessiga kaasa. Kui nt 5 kolhoosi olid suureks ühismajandiks liitunud, siis selle osad olid eri külanõukogude territooriumitel, mis tegi asja keeruliseks. Hiljem langesid ühismajandi ja külanõukogu piirid suuresti kokku. 1957. aastal kaotati Loksa ja Pärnu rajoonid, millega sai rajoonide likvideerimise protsess alguse. 1959. aastal likvideeriti 13 rajooni
peab kandma. Kuulsa näitleja Ingrid Bergmani soeng - tukk ja lühike bob soeng filmis „Jeanne d Arc“ - muutus ülemaailmselt nii kuulsaks, et püsis ühe trendina kuni 50ndateni. Peale bob soengu kanti valetukkasid ja –palmikuid ning keemilised püsilokid kogusid kiiresti kuulsust. Endiselt olid aukohal ülespandud soengud, kus juuksed kammiti pea ligi otsmiku kohale kokku ja siis valmistati lopsakas lokikogum, ülejäänud pead kattis turban (Merino 2009: 41). 1940ndatel aastatel oli lõpuks saabunud aeg, mil iga naine sai ise otsustada praktilise või konservatiivse soengu kasuks. Nõuded soengutele pidid järgima ühiskonnas kehtivat mentaliteeti: tõepoolest, new look eeldas korralikku ülespandud juustega soengut (Mulvey, Richards 1998: 108). Viiekümendate juuksed olid lahti, üles pandud või žiletiga ära aetud, peaasi, et mitte loomulik. Kuid aga et ajast aega džentelmenid eelistasid blonde naisterahvaid, oli üks
annaabi.ee 
