Eesti kunst pärast II
maailmasõda
Kunstielu 1940ndatel
· 1940ndad olid Eesti kunstiajaloos kaugeleulatuva pöördelise
tähendusega.
· Kõik senised kunstiorganisatsioonid likvideeriti 15. novembril 1940
kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatud.
· Tartu kõrgeima kunstihariduse jäänused liideti Tallinna kõrgkooliga Eesti
NSV
· Sel perioodil hakati enamikku paremaid kusntnikke süüdistama
natsionalismis ja formalismis.
· 1940ndatel pidi maalikunst tuginema jutustavale sisule, selle vorm
pidi olema väiklaselt ja täpselt loodust jäljendav, värvikäsitlus tuhm
ja arglik.
· Arhitektuuris püüti juurustada nõukogulikku eklektilist tornide ja
sammastega stiili.
Evald Okas
· (28. november 1915 30. aprill 2011)
· oli eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu.
· Firenze Kunstiakadeemia auliige.
teoseid. Kunstnikud muutsid ainult teoste temaatikat kuid mitte kunsti ega enda stiili. Enamasti oli vaid teoste pealkirjadest poliitilist maiku tunda. Mõned kunstnikud töötasid meelsasti riigi kasuks. Peale sõja puhkemist ja küüditamisi sattus kunstnike ka Venemaale, paljud surid. Mõningaid saatis aga edu kuna neid soovis riik kasutada propagandasõjas. Need Eesti kunstnikud koondati kokku Jaroslai linna ja 1943 asutati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit. Seal õpetati riigikorrale vastavat sotsialistliku realismi ning samal aastal korraldati saksa vastane propaganda näitus ,,600 aastat Jüriöö ülestõusust". Saksa okupeeritud eestis natsi kunsti mõju oli väike. Riik ei pidanud kunstnike töö kontrollimist oluliseks ning kunstnikud tegutsesid meelepäraselt. Kunstielu oli vilgas kuid endasse tõmbunud kuna sidemeid Läänega polnud. Maaliti loodust ja lilli jättes kõrvale ümbritsev elu. 1944
Kõik kommentaarid