Eesti kunst pärast II maailmasõda (0)

Eesti kunst pärast II
maailmasõda
Kunstielu 1940ndatel
· 1940ndad olid Eesti kunstiajaloos kaugeleulatuva pöördelise
tähendusega.
· Kõik senised kunstiorganisatsioonid likvideeriti 15. novembril 1940
kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatud.
· Tartu kõrgeima kunstihariduse jäänused liideti Tallinna kõrgkooliga Eesti
NSV
· Sel perioodil hakati enamikku paremaid kusntnikke süüdistama
natsionalismis ja formalismis.
· 1940ndatel pidi maalikunst tuginema jutustavale sisule, selle vorm
pidi olema väiklaselt ja täpselt loodust jäljendav, värvikäsitlus tuhm
ja arglik.
· Arhitektuuris püüti juurustada nõukogulikku eklektilist tornide ja
sammastega stiili.
Evald Okas
· (28. november 1915­ 30. aprill 2011)
· oli eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu.
· Firenze Kunstiakadeemia auliige.
· Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika,
eksliibris, tarbekunst
· looming on omalaadne ajastudokument: ühest küljest on ta otseselt
jäädvustanud (alates rindejoonistustest) oma aega ja kaasaegseid,
teisalt peegeldab see neid keerulisi arengukäike ja murranguid,
mida eesti kunst poole sajandi jooksul on läbi teinud.
· Mida aastakümme edasi, seda suuremast loomisrõõmust ja
maalilisest vabadusest see räägib.
Süngeim aeg möödus 1950-ndate lõpus
· Paljude kunstnike töödesse hakkas jälle ilmuma värve
· Hakati koguma informatsiooni uuema Lääne kunsti kohta
· Suurt mõju avaldasid mõned näitused, mida eesti kunstnikud
vaatama pöösesid.
· Kunsti autonoomias saavutati kõigepealt tarbekunstis, sest seda ei
peetud nõukogulikus kunstihierarhias väga tähtsaks.
· Tarbekunst muutus vabamate kunstiliste ideede ja esteetiliste
uuenduste esmakasutajaks
E. Okas ,,Talumajad"
E. Okas ,,Lamav akt"
Richard Uutmaa
· (12. oktoober 1905 ­ 18. mai 1977 )
· Eesti kuulus ja armastatud mere- ja maastikumaalija
· Lõpetas 1935 kõrgema kunstikooli "Pallas" Nikolai Triigi
meistriateljees.
· Omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja
joonestusõpetaja kutse. Sai 1939 KKSKV maalistipendiumi.
· 1944­1950 oli Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud,
pärast seda tegutses vabakunstnikuna.
· Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Eesti NSV teeneline
kunstitegelane
· Looming köidab alates "Pallase" lõpetamisest 1935. aastal kuni
meistri elu lõpuni värvisära, maalilaadi virtuoosliku hoogsuse ja
kõrgendatud emotsionaalsusega
R. Uutmaa ,, Rukkilõikajad"
Kunstielu 1950ndatel
· Kõige süngem ajajärk oli möödas ja valitsuse kontroll kunsti üle
nõrgenes
· Kunstnikud soovisid vabaneda sotsialistlikust realismist.
· Vanemad kunstnikud pöördusid tagasi iseseisvus aja kunsti juude,
· nooremad proovisid hankida infot sellest mis toimub Lääne kunstis.
Prooviti Ida-Saksa lahjendatud ekspresionismi.
· Võimud nõudsid endiselt aga realismi.
· Kunstnikud soovisid saavutada kunsti autonoomia, see õnnestus
kõige pealt tarbekunstis, siis graafikas.
· Vanemad kunstnikud tegelesid impresionismiga ja taastasid sellele
loomuliku värvierksuse. Maaliti ka kubistlikult.
Kunstielu 1960ndatel
· 1960. tegutses rühmitus ANK-64, mis on oluline lüli kunsti
vabastamise teest. Kõigil kunstnikel oli seal oma stiil
· loobuti nõukogude süzeest ja temaatikast.
· Tüüpiline oli fantastiliste maalide loomine ja esteetiline nõudlikus.
· Samal ajal oli ka teabevahetus läänega suurenenud ning juba
hakkati katsetama pop ja op kunstiga.
· Ekspresionismist areneti sürrialismi poole.
· 1968. aastal suruti maha Tsehhoslovakkia vabatusliikumine, kuid
Eesti kunstnikud meelt ei heitnud. Isegi suurendati nõudmisi ­
esteetilise vabadusega koos ilmus töödesse ka ümbritsev tegelikus,
mida aga kujutati ängistavana. Oma töid esitati näitusel ,,SOUP-69"
ning sellelega seotud happeningil.
Kunstielu 1970ndatel
· 1970 aastatel tekkis kunstis kaks suunda ­ supermatism ja
konstruktivismi pooldav, kus arendati geomeetrilisi kujundeid.
· Kunstnikke inspireeris ka inglise popkunst. Paljud kunstnikud
töötasid isikupärases stiilis.
· Muutusi märgati ka Läänes.
· Võimudele toimuv ei meeldinud kuid kannatasid selle siiski ära,
mõningaid töid eksponeerida nad ikkagi keelasid.
· Radikaalse kunsti esindajajid hakkati võtma ka Kunstnike liidu
liikmeks.
· Endiselt korraldati mitteametlikke näitusi.
· maalikunsti oluliseks suunaks hüperrealism. Sellega erines see
eelnevast eesti kunstist ning erinev oli see ka tehnika poolest.
· Graafika oli jätkuvalt populaarne ning äratas ka rahvusvahelist
tähelepanu.
· Eesti graafikud olid tehniliselt mitmekesised ja meisterlikud.
Põhimeeleolu oli graafikas romantiline ja lüüriline.
Kunstielu 1980ndatel
· Populaarseks sai plakatikunst, eriti fotomontaazile põhinev plakat
· Arhidektuuris hakkas levis postimpresionism, mis Nõukoguse
ühelaadsele hallile vastandasid arhidektuuri kui kunsti. Linnas selle
kasutamine niivõrd võimalik ei olnud, kuid maal küll, maju kerkis aga
ka Tallinnasse.
· Kunstnikud huvitusid müütidest ja legendidest. Sagenesid seni
haruldased installatsioonid ja etendused kunstis
Jaan Toomik
· (Sündinud 1961, elab ja töötab Tallinnas)
· On tunnustatud videokunstnik ja maalija ning auhinnatud filmitegija,
keda kirjeldatakse tihti kui kõige laiemalt tuntumat Eesti kunstnikku
rahvusvahelisel nüüdiskunsti areenil.
· Alates 1997. aastast on Toomikul olnud üle paarikümne isiknäituse
erinevates institutsioonides üle maailma
· 1998. aastal valmis Toomiku edukaim videoteos "Isa ja poeg"
· Enamjaolt on Toomiku videoteostel siiski sügavalt isiklik
taustsüsteem ja seletus.
· Näiteks on "Nimetu" (2002) puhul tegemist dokumentatsiooniga
tema surnud vennale pühendatud performance'ist.
Eesti kunst pärast II maailmasõda
paguluses
· Eesti kunst arenes 1940-1950-ndail aastail Lääne-paguluskeskustes
suures mahus.
· Oluliselt mitmekesisem ja vaimult vabam kui kodu-Eesti kunstielu.
· Palju aastaid töötasid Eerik Haamer, Herman Talvik, Eduard Ole ja
Karin Luts.
· Läänes kunstnikeks kujunenud eestlased on rohkem seotud oma
asukohamaa kunstieluga.