Nimetu (0)

ELU EESTIS 1940ndatel

• 1.september.1939 – II maailmasõda
  
• 1939 – sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast.
  
• 21.juuli.1940 – kuulutati välja ENSV
  

6.august.1940 – võeti NL koosseisu
Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares( Barbarus )

• 14.juuni.1941 – Esimene massiküüditamine
  
• 22.juuni.1941 – Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL)
  
• 1941 – Saksa väed okupeerisid Eesti
  
• 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad – nt Tartu, Tallinn, Narva.
  
• Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse
  
• 1944 – Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla
  
• 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi
  
• 25.-26.märts 1949 – Teine massiküüditamine
  
• stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng
  

Kirjanduselu 1940ndatel:

• sotsialistlik realism – NSVL ainulaadne loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust.
  

Eestis viljeles sots.realismi Jakobson , Smuul, Leberecht .
Kultuuriajakirjandus:

• endise nime all jäi ilmuma „Looming“
  
• „ Varamu “  „Viisnurk“, mis tutvustas NSVL rahvaste kirjandust
  
• „ Sirp ja Vasar“ hakkas ilmuma 1945
  

Eesti kirjanikud :
Eestisse jäid need, kes

• läksid sotsialismiideedega kaasa (Vares-Barbarus, Semper, Jakobson)
  
• ei jõudnud NSVLiga kompromissile, vaikisid (Alver, Masing )
  
• Kirjanike Liidust väljaheidetud ( Tuglas , Semper, Merilaas , Sang, Raudsepp )
  

Eesti kirjandus teispool piiri:
1944 lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. Algul mindi põhiliselt:
- Rootsi (Under, Suits, Visnapuu, Gailit , Kangro )
- Saksamaale
Pärast mindi edasi:
- Kanadasse (Viirlaid)
- USA – (Visnapuu)
- Inglismaale
- Austraaliasse
Pagulaskirjandus – algul tehti Saksa põgenikelaagrites, hiljem Rootsis. See ületas mahult ja väärtuselt Eestis ilmunud kirjanduse. Paguluses anti 1944-90 välja palju luulekogusid, romaane, memuaarikirjandust.
(Under, Visnapuu, Gailit, Viirlaid, Kangro)
Kirjanduslikud organisatsioonid :

• „Orto“ 1944
  
• „Välismaine Eesti Kirjanike Liit“ 1945 – algul juhtis Mälk, siis Lepik
  
• „Eesti kirjanike Kooperatiiv“ 1950 – juht oli Kangro
  

BERNARD KANGRO:

• sünd 1910 Võrumaal
  
• oli TÜ õppejõud
  
• oli „Vanemuise“ dramaturg
  
• põgenes Rootsi 1944
  
• asutas ajakirja „Tulimuld“
  
• oli „Eesti Kirjanike Kooperatiivi“ juht
  
• suri Lundis 1994
  

Looming:
„ Sonetid “ „ Peipsi “
„Vanad majad“ „Must raamat“
„ Reheahi “ „Jäälätted“
„Põlenud puu“ „Emajõgi“
„Pühapäev“ „Tartu“
„Tulease“ „ Kivisild “
KULTUURIELU 50ndatel

• 1950ndatel algas Nõukogude Liidus „sulaaeg“. Stalin suri ja partei juhiks sai Nikita Hruštšov. „Sulaajaga“ kaasnes võimalus veidi vabamaks loominguliseks tööks.
  
• Hakati tõlkima maailmakirjandust
  
• 1955 – Eesti Televisioon
  
• 1958 – „Keel ja Kirjandus“
  
• tekkis raamatukultus – kasvas väljaannete arv ja tiraaž
  

JUHAN SMUUL

• sündis 1922 Muhumaal
  
• jättis kooli rahalistel põhjustel pooleli
  
• mobiliseeriti tööpataljoni
  
• töötas „Sirp ja Vasar“ ja „ Pioneer “ väljaannetes
  
• oli aktiivne poliitikas
  
• Lenini preemia saaja
  
• Suri 1971
  

LOOMING:
„Karm noorus“
„Järvesuu poiste brigaad “
„Poeem Stalinile“
„Mina – kommunistlik noor“
„Kirjad sõgedate külast“
„Muhu monoloogid“
„Lea“
„Kihnu Jõnn ehk Metskapten “
„Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased
Lisaautorid:
Ristikivi: „Hingede öö“
Gailit: „ Karge meri“