Selgroogsete arvukuse seaduspärasused saartel (0)

Selgroogsete arvukuse
seaduspärasused saartel
Liina Leinmets
Sissejuhatus
· Ökoloogiat ja bioloogiat on ajaloos tihti õpitud
tundma just saarte kaudu ja siis teadmised mandrile
üle kantud. Saart aga ei saa käsitleda kui mandri
miniversiooni.
· Liikide säilitamine saarel ja mandril pole võimalik
päris samade vahendite ja meetoditega, kuna
ökosüsteemid on erinevad ja samuti ka ala ise.
Ajaloost
Kui Darwin Galapagose saari külastas, leidis ta sealt 14
(13) muust maailmast erinevat vindiliiki, keda hakati
nimetama Darwini vintideks. Mujal selliseid polnud.
Darwini teooria: isolatsioonis tekivad olemasolevatest
uued liigid.
1940ndatel avastas Lack, et erinevat toitu söövad
linnud on kehasuuruselt ja nokakujult erinevad ja
seetõttu saavad väiksel alal kõrvuti eksisteerida.
1960ndatel avastasid MacArthur ja Wilson
seosed, mis tulenevad saare suurusest ja
kaugusest mandrist. Tänu sellele avastusele
vaadeldakse nüüd saari loodushoiu seisukohalt
kui elupaiga väikesi osasid, kus on võimalik
uusi teooriaid katsetada.
Üks põhiprobleeme
Kas bioloogiline mitmekesisus saarel on ühtlaselt
voolav ja jätkuv protsess või täitub saar tasemeni, mis
sõltub saare suurusest, ja siis mõned liigid hukkuvad
kuna pole ökoloogiliselt enam ruumi?
Asja olemus seisneb selles, et igal saarel on oma
põline asustajaskond, kellele lisaks on raske tulla ja
kelle hulgast harva keegi päriselt välja sureb.
Ringluse Iive on siin
tasakaalus
teooria
Hiljem lisati teooriale 3 täpsustavat oletust:
1. Immigratsioon väheneb koos kaugenemisega mandrist.
2. Väljasuremine suureneb selle võrra, mida väiksem on saar.
3. Teooria kipub rohkem paika pidama selgrootute koha pealt, selgrootutel vahel
pole nii.
Ringluse teooria ümberlükkamiseks
Peale ringluse hüpoteesi püstitamist on vaatluste
käigus kindlaks tehtud, et vahel see ei kehti.
Vahel on mudel hoopis selline: väiksel saarel A on
kindlad liigid. Saar B on Ast suurem ja seal elavad
teised liigid + saare A liigid. Saar C on veel suurem,
seal elavad kolmandat liiki loomad + A + B liigid. Nii
saavutatakse lõpuks mandril elavale faunale sarnane
loomastik.
See on tõestatud Briti Neitsisaartel kahepaikseid ja
Bahamal sisalikke vaadeldes.
Tähtis
Põhiline seaduspärasus saarte bioloogilises
mitmekesisuses on seotud saare geograafilise
asukohaga ja selle kaugusega mandrist.
Mida lähemal on saar mandrile seda
sarnasemad liigid seal elavad.
Saare kaugenedes maast väheneb sarnaste
liikide arv lineaarfunktsioonina.
Lähedalasuvate saarte fauna käitub samuti
nagu mandri ja saare oma.
Uurimiste käigus selgus...
Püsisoojased (nagu linnud ja loomad) on rohkem
avatud looduslikele ja inimmõjulistele
väljasuremistele kui kõigusoojased (nagu maod
ja sisalikud).
See järeldub sellest, et putuktoidulised sisalikud
on kuni 100 korda arvukamad kui röövlinnud,
kuigi nad söövad sama toitu.
Kuna saartel on tingimused tihti karmimad, ongi
seal kõigusoojaste hulk suurem kui mandril.
Miks pole saar mandri väike teisik?
Saarel on vähem suuri kiskjaid, niisiis on
toiduvõrgustik erinev mandri omast. Kõrgeima kiskja
koha võtavad sisse linnud ja roomajad.
Saartel kipuvad loomad olema teistes mõõtmetes kui
mandril. Näiteks närilised on suuremad ja suured
loomad ei kasva nii suureks kui mandril.
Maastik on suuresti erinev mandri omast.
Järeldus
Need erinevused muudavad saare ökosüsteemi täiesti
erinevaks mandri omast.
Suhe saare ja mandri vahel näib olevat sarnane
koekultuuri ja organismi suhtele.
Saarte ökosüsteem on erinev, seda uurides õpime
palju, kuid see on vaid pisike osa mandrist ja seega
mandri kohta saare põhjal üldistusi teha ei saa.
Aitäh!