50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
66 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gizzie
Õppematerjali autor
Selle asemel edastasid nad oma m�tteid viimistletud kujundite e s�mbolite abil. Kirjutati v�ga metafoorselt ja sugestiivselt. S�mbolite �hesugust m�istmist ei taotletudki. Taheti s�ilitada h�marat �ldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. P�him�te "kunst kunsti p�rast" � kunsti eesm�rgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. S�mbolid vihjasid tihti elu m�ttetusele, surmale, irratsionaalsetele j�ududele, mille m�ngukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt v�eti kasutusele vabav�rss. S�mbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus �leeuroopaliseks 1880. aastatest, t�ielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmas�jani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) v�hemalt II maailmas�jani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna.
Kui on elevus, siis see t�hendab tiraazide kasvu ja v�ga suurt kasvu. P�rast s�da p��ti tiraaze kunstlikult tekitada, polnud m�tet, inimesed muretsesid rohkem toidu p�rast, ega ostnud kirjandust. Raamatum��k 50ndate l�pust muutus v�ga j�rsult kasvavas suunas. 50ndate-60ndate vahetuses v�idetavalt t��piline romaanitiraaz u 20 000. Praegu t��piline 1000. Suur kirjanduse ajastu on l�bi saanud t�naseks. Kirjandust tajutakse kuidagi eriti t�htsalt. Kirjanik on t�htis inimene. Kirjaniku erilisuse roll kandub edasi hilisemasse aega, ka 90ndatesse. Ilma tugeva rollita poleks ka Meri presidendiks saanud jne. Andis moraalse kapitali selle aja kirjanikele. Poliitiline raam: 1964 Hrustsov kaotab v�imu, Breznevi v�im hakkab lagunema. - H n�gitakse v�imult minema, v�imule Breznev. B isik seostub stagnatsiooni ajaga, kui v�imuvahetus toimub, siis antud ajas seda j�rsu p��rdena ei tajuta. Igap�evaelus midagi j�rsult hulluks ei
Meditsiini m�nev�rra tundva inimesena ei olnud tal oma leukeemia suhtes mingeid illusioone. ELUKUTSELT MENUKIRJANIK Kalev Kesk�la meenutab 115 000 meest Raimond Kaugverit t��s ja v�itluses. Raimond Kaugveri k�es on �ks eesti kirjanduse rekord, mida Kaur Kenderil on v�ga raske l��a. Nimelt tr�kiti tema romaani "Kas ema s�dant tunned sa?" 115 000 eksemplari. Kui suur on t�nap�eval romaani tiraaz? Kaks tuhat. Jaan Krossi tr�kitakse 2000 ja Kenderi "Ebanormaalset" olevat l�bi m��dud ennen�gematud 6000 eksemplari. Kas see ongi meie rahvusintelligentsi lugemislagi? Kas see t�hendab, et 120 000 mees Kaugver on 20 korda parem kui Kender ja 60 korda parem kui Kross? Kas Jaan Krossi lugejaid asendavad t�nap�eval t�esti vaid need v�ttegrupid, kes s�giseti Nobelite aegu klassiku akna alla kogunevad, et siis j�lle vaikselt minema hiilida?
tagaaetav m�rtsukas ning et kunagi lapsep�lves talle ennustatud saatus ongi k�tte j�udnud - ta on m�rvanud oma isa ja abiellunud emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (st ema) Iokaste, kes l�petab oma elu enesetapuga, Oidipus ise torkab endal silmad peast ja l�ks vabatahtlikku pagendusse. Sophoklest huvitab inimese saatus. N�idendi m�te seisneb kreeklastele olulises k�simuses: saatusele vastuhaku v�imalikkuses. Lihtsaim on n�idendit t�lgendada saatusetrag��diana � tehku inimene mis tahes, oma saatusest ei p��se ikkagi. Inimese seisund maailmas on ebakindel. Kedagi ei saa pidada �nnelikuks, enne kui ta elup�evad pole �nnelikult l�pule j�udnud. Sophokles n�itab oma trag��dias, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettem��ratud p�hjustel. Ta n�itab ka inimese v�itlust saatuse vastu. Kuid sealjuures v�idab (Sophoklese j�rgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksm��ratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Inimlikud arvamused ja
O on r��mus, et ennustused ei t�itunud. Saadik aga r��gib, et tema ise viis karjuselt saadud imiku kuningakotta (kel olid jalad puruks) ja et O polnud nende laps. Jokaste taipab t�de ja poob end �les. Selgub, et ainuke p��senud oli toosama karjane. O saab teada t�e. Leiab, et tal pole �igust maailma n�ha ning torkab enda silmad pimedaks. Neab oma saatust ja lahkub linnast. N��idend l�htub �ksikute isikute otsustest (�nn on muutlik, kui see �ldse eksisteerib). Olgugi, et inimene on tark ja m�istusega ei suuda ta saatuse vastu olla N�idend on olnud Euroopa kirjandusele olnud suureks eeskujuks. "Oidipus Kolonoses": �ritab eelmises teose hirmsust pehmendada. O. lahkub linnast Antigonega, jumalad n�evad tema kannatusi ja andestavad. 8. F. DOSTOJEVSKI ELU JA LOOMING, ,,KURIT�� JA KARISTUS" 1821 � 1881. S�nd Moskvas arsti peres. Isa oli p�rit vaesunud ja aadli�igused kaotanud aadlisuguv�sasat, oli karjerist, t�usis Peeter I aegses teenistusastmete tabelis 8. astmele
Eesti-Soome ühisfilm „Puhastus“, 2012 „Kui tuvid kadusid“. Puhastuse vastuvõtt Eestis: osad tervitavad, tore, et kirjutatakse Eesti lähiajalugu; teisalt mitmed kirjanikut ütlevad, et väga ühekülgne ja liiga vägivaldne (Elma meelest pole). On ka kolumnist, ühiskondlikud poliitilised teemad. 2010 „Puhastus“ Eesti teatris. Tunnustused: „Puhastus“ – Soome kõrgeim kirjandusauhind Finlandia, 2009 Postimehe aasta inimene, 2010 Eesti Maarjamaa risti 4.klassi teenetemärk, Põhjamaade nõukogu auhind. 2011 abiellus itipoisiga. Gooti stiilis inimene. Räägib head eesti keelt. Teostes vägivald naiste vastu. Sofi Oksaneni „Puhastus“. Tegevus toimub aastatel 1936-1992 Eestis, Venemaal, Berliinis, Lätis. Aliide Tamm (Truu) ja Zara Pekk PROBLEEMID: ühepoolne armastus, reetmine, armukadedus, naistevastane vägivald, inimkaubandus, võimu mõju inimesele. Pilet 2 1
O on r��mus, et ennustused ei t�itunud. Saadik aga r��gib, et tema ise viis karjuselt saadud imiku kuningakotta (kel olid jalad puruks) ja et O polnud nende laps. Jokaste taipab t�de ja poob end �les. Selgub, et ainuke p��senud oli toosama karjane. O saab teada t�e. Leiab, et tal pole �igust maailma n�ha ning torkab enda silmad pimedaks. Neab oma saatust ja lahkub linnast. N��idend l�htub �xikute isikute otsustest (�nn on muutlik, kui see �ldse existeerib). Olgugi, et inimene on tark ja m�istusega ei suuda ta saatuse vastu olla N�idend on olnud Euroopa kirjandusele olnud suureks eeskujuks. "Oidipus Kolonoses": �ritab eelmises teose hirmsust pehmendada. O. lahkub linnast Antigonega, jumalad n�evad tema kannatusi ja andestavad. 2.2 F.Dostojevski elu ja looming ,,Kurit�� ja karistus" 1821 � 1881. Snd Moskvas arsti peres. Isa oli p�rit vaesunud ja aadli�igused kaotanud aadlisuguv�sasat, oli karjerist, t�usis Peeter I aegses teenistusastmete tabelis 8. astmele
�hest teisest teosest (�Prantsuse �ukonna poliitilised ja armuintriigid�) laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas k�sutas neid allikmaterjale v�rdlemisi vabalt, ja ta ammendamatu fantaasia v�imaldas luua kunstiliselt vormilt ja sisult v�gagi omap�rase teose. Elustades m��dunud ajastut, muutes t�elised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei p��dnudki autor seejuures anda t�ep�rast pilti XVII sajandi suurtest ajaloolistest s�ndmustest. Neid s�ndmusi on kujutatud romaanis isoleeritult ja mitteolenevatena neist otsustavatest j�ududest, mis m��rasid maa poliitilise arengu, absoluutse monarhia v�ljakujunemise ja kindlustumise. See selgub, kui vaadelda l�hemalt fakte XVII sajandi Prantsusmaa ajaloost. XVII sajandi Prantsusmaal t�stavad rahvamassid �gedat protesti raske poliitilise ja majandusliku ikke vastu, mis kujunes seoses absoluutse monarhia tugevnemisega, mille huve v�ga innukalt kaitses Louis XIII minister, k�ikv�imas kardinal Richelieu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid