..........................................................................................................2 medalite tabel..........................................................................................................3 4. Kettaheide...............................................................................................................4 5. 200m jooks..............................................................................................................4 6. 1500m jooks............................................................................................................5 7. Kõrgushüpe.............................................................................................................5 8. Kaugushüpe............................................................................................................5 9. Kolmikhüpe.............................................................................................................6
Eesti esimesed taliolümplased : Christfried Burmeister, Johannes Villemson , Aleksander Mitt ja Eduard Hiop Sankt Moritzi olümpiamängudel II taliolümpiamängud, Sankt Moritz · 11.02. - 19.02.1928 Koht:15 ,Nimi :Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:500m,Tulemus:46,2 Koht:18,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.33,6 Koht:24,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000,Tulemus:9.46,2 Koht:22,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti ,Võistlusala:500 m,Tulemus:47,7 Koht:19,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.35,0 Koht:21,Nimi:Aleksandet Mitt ,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000m,Tulemus:9.35,2 Seitsmekordne Eesti meister Christfried Burmeister käis võimeid mõõtmas Sankt Moritzi taliolümpial . IV taliolümpiamängud, Garmisch-Partenkirchen · 06.02. - 16.02
1938 Olaf Olmanni käe all ● Oli Eesti kiiruisutaja ● NL-i koondises 1963a. ● Hakkas sportima kuni1969aastani 1953 a. Koplis 26. ● Lõpetas 1957 Tallinna algkoolis 22. keskkooli-i ja 1975 Eesti Kehalise Kasva- tuse Liidu ELULUGU ● Võitis Innsbrucki taliolümpial 1500m sõidus kulla ajaga 2.10,3 ja 10000 m sõidus 5. koha ajaga 16.08,7 ● Grenoblei taliolümpial 1500m sõidus 12.–13. koht ajaga 2.07,2 ● 1964 aasta sportlane ● 2001 aastal Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi saaja Saavutused ● Ta on 187 cm pikk ja kaalub 81 kg ISIKLIK ELU Tänan ,et vaatasite
Eestit esindas antud võistlusel 26 Eesti sportlast. 2014 aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid 12. 17. augustini Sveitsid Zürichis. Võistlused peeti Letzigrundi staadionil. Millistel kergejõustiku aladel võisteldi ? Kergejõustiku aladeks meestel olid üleüldiselt olid: 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton, 400x100m teatejooks, kettaheide ja odavise. Kergejõustiku aladeks naistel olid üleüldiselt: 800m jooks, 1500m jooks, maraton,400m tõkkejooks, 3000m jooks ,kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide ja seitsmevõistlus. Eestlastest sportlased osalesid aga sellistel aladel: (mehed) 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton , tõkkejooks, 400x100m teatejooks, kettaheide, odavise. (naised) 800m jooks, 1500m jooks, maraton, 400m tõkkejooks, 3000m jooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide, seitsmevõistlus. Võistlejad ning nende saavutatud kohad(mehed)
KERGEJÕUSTIK 1. Kui pikk on staadioniring? Staasdioniringi pikkus on 400 meetrit. 2. Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi. 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. 110m ja 400m tõkkejooks ja 3000m takistusjooks ning 4x100m või 4x400m teatejooks. 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Kuulitõuge, odavise, kettaheide, vasarheide. 4. Nimeta hüppealasid. Kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe. 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Stardikohtunik annab oma emakeeles käsklused"Kohtadele!" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal?
ning hõbemedal 1962 a. 100m ja pronksmedal 1961 a. 200m seliliujumises. NSV Liidu rekordid: 100m seliliujumises 1.03,3 (1960), 1.03,0 ja 1.02,8 (1961); 4x100m kombineeritud teateujumises 4.14,0 (1961), 4.11,1 ja 4.10,3 (1962). Eesti NSV meister 1959-66 a. 10 korda individuaal- ja 5 korda teateujumises. TPI õppejõud. Tehnikakandidaat (1974). Endel Press Eesti NSV ujuja; Moskva, relvajõud. 1952. a. olümpiamängudel 1500m vabaujumises 27.koht (20.11,7). EM-võistlustel 1954 a. 1500m vabaujumises 5. koht. NSV Liidu meistrivõistlustel 2 koht 1948-49, 1953 ja 1956 a. 1500m , 1949 ja 1955 a. 400m ning 1949 a. 4x200m vabaujumises, 3. koht 1950 a. 400m, 1950 ja 1951 a. 1500m ning 1950 ja 1954 a. 4x200m vabaujumises. NSV Liidu rekordid vabaujumises: 400m 4.04,7 (1969); 800m 10.08,4 (1953); 1500m 19.55,3, 19.38,0 (1952), 19.30,7 , 19.10,1 (1953). Eesti NSV meister 1948-60 a. 13 korda
klassile 1.Arvuta. 54 310+23 690=78000 450 760+1 564 768=2015528 86,315+4,085=90,400 478,23+56,09=534,32 2.Arvuta komadega. 3,0906:3=1,0302 0,24:8=0,03 8,642:2=4,321 0,7:7=0,1 0,105:5=0,021 12,444:4=3,111 0,14:4=0,035 60,12:3=20,04 3.Kirjutan lünka sellise arvu,et tekiks tõeline võrdus. 200cm=2m 40000mm=40m 3000cm=300dm 70000dm=7km 25000cm=250m 150000cm=1500m 400dm=40m 26000m=26km 900mm=9dm 2000mm=20dm 8000dm=800m 40000dm=4km 4.Pohla pere käis pühapäeval jõhvikal.Mitu kilogrammi jõhvikaid korjas Pohla pere kokku? Marju ja Mait 14kg,Ema 16kg,Isa 16kg. 1)Ema ja isa korjasid kokku 2*16 kg jõhvikaid. 2)Pohla pere korjas 14+2*16=46 kg jõhvikaid.
1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak Kergejõustik München (kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva
maailmarekord. Maailmarekordi püstitas Jamaica sportlane Yohan Blake. Eesti võistlejaid oli kokku üheksa ja üks võistleja oli varus, ainsa medali (hõbe) teenis Gerd Kanter kettaheitega. Eestit esindasid: Marek Niit - 100 ja 200m jooks (100m 5. koht, 200m jooks 5. koht) Gert Kanter kettaheide (hõbemedal) Märt Israel kettaheide (4. koht) Mikk Pahapill kümnevõistlus (100m jooks 27. koht, 400m jooks 21. koht, 110m tõkkejooks 20. koht, 1500m jooks 9. koht, kaugushüpe 23. koht, kuulitõuge 24. koht, kettaheide 16. koht, kõrgushüpe 17. koht, teivashüpe 13. koht ja odavise 10. koht) Andres Raja kümnevõistlus (100m jooks 10. koht, 400m jooks 12. koht, 110m tõkkejooks 7. koht, 1500m jooks 15. koht, kaugushüpe 10. koht, kõrgushüpe 11. koht, kuulitõuge 10. koht, kettaheide 7. koht ja odavise 14. koht) Anna Iljustsenko kõrgushüpe (5. koht) Grit Sadeiko seitsmevõislus (110m tõkkejooks 11
meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. (Annaabi.ee 2013) Pilt 1 Gerd Kanter heiteringis 2.MITMEVÕISTLUS Kümnevõistlusi korraldatakse meestele, naistele on aga seitsmevõistlus.Kümnevõistlus kestab kaks päeva.Esimesel päeval toimuvad järgmised alad:100m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m jooks.Teisel päeval:110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m jooks.Iga ala pealt saab teatud arvu punkte vastavalt tulemusele.Kõigi alade lõppedes liidetakse punktid kokku ja selgitatakse paremusjärjestus. ,,1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules. 1909. aasta
BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Keily Türnpu 11b Õpetaja: Eve Seedre Sisukord 1. Toimumisaeg ja osalejad lk. 3 2. Medalid lk. 4 - 5 3. Kettaheide lk. 6 4. 200m jooks lk. 7 5. 1500m jooks lk. 7 6. Kõrgushüpe lk. 8 7. Kuulitõuge lk. 8 8. Kümnevõistlus lk. 9 9. Doping lk. 9 10. Kasutatud kirjandus lk. 10 2 Toimumisaeg ja osalejad Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations (IAAF). Järjekorras juba 12
saame teha ühele riuulile 6 korrust (1,5*6=9), siis jääb isegi üle 0,5 m laest. 6*3=18, 3500:18= u. 195 postivahet. Kui EUR1 kõrgus on 1,6m, siis saame teha ühele riiulile 5 korrust (1,6*5=9).EUR1 5*3=15, 2900:15= u. 194 posti vahet. FIN 5*2=10, 150:10=15, 800:10=80. Kokku 194+15+80= 289 postivahet. Kui EUR1 lürgus on 2,0m, siis saame teha 4 korrust (4*2,0=8). 4*3=12, 500:12=42 postivahet. Kokku postivahesi on 195+289+42=526. 526*2,84=1499,1 ~1500m lai ja 9,5 metrit kõrge ning 85m pikk on meie ladu. 64,5/2,85=22,63~22, 526:22=23,9~24 riiulit. Riiuleid peab olema paarisarv. Riiulite osa laius on 24*2,8=67,2 ning sellele liidame veel mõlemalt poolt 0,2m juurde ehk 67,2+0,4=67,6m. Ristkorid Peakorid Töökorid or Terminali
aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Sveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek
Richard Tiswelt. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1919 a. Pirital. Ujumisega tegeldi peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Sindis. Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis. Valik Eesti ujujatest: · Endel Edasi-1952 a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 18.-19. koht · Endel Press-1952. a. olümpiamängudel 1500m vabaujumises 27.koht, EM-võistlustel 1954 a. 1500m vabaujumises 5. koht · Eve Maurer-Uusmees-1960.a. olümpiamängudel 200m rinnuli ujumises 22.koht, EM- võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises ja 5. koht 200m rinnuliujumises · Ulvi Indrikson-Voog-1960.a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 19. koht ja 4x100m vabaujumises 8. koht, EM-võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises, 7.koht 100m ning 4
kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkejooks- M 110m ja 400m, N 100m ja 400m Takistusjooks- 3000m 28 kuiva ja 7 veetakistust Teatejooks- teatepulk 50g, 4x100m ... 4x400m Pikamaajooks- 3000m, 5000m, 10 000m Keskmaajooks- 800m 5) Sportlik käimine (kiirkõnd)
KERGEJÕUSTIK 1.Kui pikk on staadioniring? Sinu vastus oli: 400m. 2.Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi Sinu vastus oli: 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Jooks algab, kui stardikohtunik
Vabaujumine. Vabaujumist alustatakse pukilt. Jalad liiguvad vaheldumisi üles-alla, käed vahelsumisi ja sümmeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja uuesti vee alla. Väljahingamine toimub vee all. Sissehingamiseks pööratakse nägu veest välja. 16. Milliseid distantse ujutakse kroolis? Milliseid teistes ujumisviisides? Kõikide ujumisviiside puhul on distantsideks 25 m, 50 m, 100 m, Kroolis veel lisaks 400m, 800m ja 1500m. Kompleksujumisel on ainult 100m, 200m või 400m. 17. Nimeta tuntumaid Eesti ujujaid. Kas Eesti ujujad on osalenud OM-del? Martin Liivamägi, Indrek Sei, Jane Trepp. Martti Aljand, Triin Aljand, Andres Olvik. Jah, Eesti ujujad on osalenud olümpiamängudel (Martti ja Triin aljand ning Martin Liivamägi). 18. Milliseid ohutusnõudeid peab jälgima sukeldumisel (basseinis, lahtises veekogus)? Lahtises veekogus peab jälgima sügavust, et mitte liiga sügavale sattuda ning ümbruskonda,
Peale koolitust maapinnal pannakse selga spetsiaalne varustus ja suundutakse lennukisse, et sooritada hüpe. Langevarjuhüppeid on võimalik Eestis sooritada kolmel erineval viisil: 1. Tandemhüpe nelja kilomeetri kõrguselt koos kogenud instruktoriga kahekesi ühe suure varju all, 2. IAD/SL algkursus, mille valinud algaja ekstreemsportlane sooritab oma esimesed hüpped kandilise juhitava tiibvarjuga 1500m kõrguselt iseseisvalt välja hüpates ja tema langevari avaneb kohe, 3. AFF algkursus, mille puhul langevarjuriõpilane teeb juba oma esimese hüppe 4000m kõrguselt kandilise juhitava tiibvarjuga ja kogeb enne varju avamist ca 45 sekundit vabalangemist; õpilasega kaasas on kaks kogenud instruktorit, kes aitavad tal vabalangemises õiget kehaasendit hoida ja vajadusel avavad ka tema langevarju. Langevarjuhüpe on väga seikluslik
Nimi 8a klass Sisukord Sisukord Sissejuhatus Võistlusalade kirjeldus Erki Nool Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Ajalugu Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.Kümnevõistlus koosneb kokku kümnest alast: 100m jooks, Kaugushüpe, Kuulitõuge, Kõrgushüpe, 400m jooks, 110m tõkkejooks, Kettaheide, Teivashüpe, Odavise, 1500m jooks, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval. Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks. Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Raskem päev kui esimene. Kümnevõistlus on olnud kahtlemata maailmameistrivõistluste väga suur ala, kuninglik ala, kuna seal on palju erinevaid alasi ja kõik on omamoodi väga rasked.
mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavas on 40 ala. Enamus võistlusi peetake küll staadionitel või spordiväljakutel, kuid pikamaajookse nagu maraton ja käimisvõistlusi korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. 1909
sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. Seda võistlust peetakse nii maanteedel kui staadionitel. Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval · 100m jooks · kaugushüpe · kõrgushüpe · kuulitõuge · 400m jooks Teisel päeval - · 110m tõkkejooks · kettaheide, · teivashüpe · odavise · 1500m jooks. Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis. Mitmevõistluse
1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Sveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km (saavutas 30. koha) ja 50 km distantsil (saavutas 23 koha). Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. 3 Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos
Kergejõustiku võistlusmäärused määravad kindlaks mitmevõistluse alad ja läbiviimise korra. Kümnevõistlus viiakse läbi kahel teineteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: esimene päev 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m; teine päev 100m, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m. Kui võistlus viiakse läbi ühe päevaga, toimuvad alad samas järjekorras. Võistluspäevade arvu muutmine ja alade ümberpaigutamine mitmevõistluses on keelatud, välja arvatud juhul, kui kahel päeval peetavad mitmevõistlused tuleb katkestada ilmastikust tingituna. Kui võistlused katkestati esimesel päeval, alustatakse samade võistlejatega uuesti järgmisel päeval. Kui võistlused katkestati teisel päeval, jätkatakse neid järgmisel päeval selle alaga, mida ei saadud lõpetada
· Võitis MM'il hõbeda 1953 Napolis · Võitis EM'il kulla 1938 Tallinnas, 1939 Oslos ja 1947 Prahas · Võitis NSVL meistrivõistlustel 14 kulda(1940-1956) ja 7 hõbedat(1945-1954) ning 3 pronksi (1943-1947 ; vasaraheitega) · Võitis NVSL spartakiaadidel Kulla 1956 · Võitis NVSL meeskondlikul meistrivõistlustel · 2 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi (1947-1953) Ants Antson · Oli Eesti kiiruisutaja · Spordiala kiiruisutamine(1500m) · Võitis 1964 kulla Svetlana Tsirkova · Oli NSVL vehkleja, hilisem Eesti vehklemistreener · Spordiala vehklemine(naiskondlik florett) · Võitis kulla 1968 ja 1972 · Sai MM'ilt kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi Jaan Talts · Oli Eesti tõstja · Spordiala tõstmine(raskekaal) · Tulemus 580(210-165-205) · Võitis 1968 hõbeda poolraskekaaluga ja 1972 kulla raskekaaluga Jüri Tarmak
kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Kiirjooksu kategooriasse kuuluvad kõik distantsid kuni 400 m, kusjuures 400 m jooksu nimetatakse pikaks sprindiks. 800 m ja 1500m jooksu nimetatakse keskmaajooksuks ja distantse üle 1500m pikamaajooksudeka. Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust end korralikult soojaks teha. Õpilased saab tegutsema panna ka ilma erivarustuseta ja lühimaa jooksu saab seega kasutada
kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Kiirjooksu kategooriasse kuuluvad kõik distantsid kuni 400 m, kusjuures 400 m jooksu nimetatakse pikaks sprindiks. 800 m ja 1500m jooksu nimetatakse keskmaajooksuks ja distantse üle 1500m pikamaajooksudeka. Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust end korralikult soojaks teha. http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik http://www.ekjl.ee/
Aserbaidzaanis hoidub tavaliselt 700-1200m kõrgusele (8). Kaukaasia konn on levinud Lõuna-Dagestanist läbi Taga-Kaukaasia isaosa kuni Armeenia mägismaani. Mägedes esineb ta kuni 3210m kõrgusel merepinnast. Hoidub veekogudest kaugele ja koguneb nende äärde ainult kudemisperioodil ja sügisel enne talvituma asumist. Kaukaasia konna toidust moodustavad 70-80% mardikad (8). Väle konn elab Venemaal ainult Ida-Karpaatide lähemas ümbruses. Mägedes esineb kuni 1500m kõrgusel merepinnast, kuid sagedamini kohtab teda tasandikul. Kogu levila ulatuses on väle konn vähearvukas. Ta on maismaaloom. Väleda konna meelisbiotoopideks on tiheda kõrge rohuga niidud, pöögi- ja segametsa lagendikud, jõeorgude põõsastikud ja harvemini aiad. Eelistab 65-80% niiskusega paiku (8). Ohutegurid 1. Elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi langus · pool-looduslike koosluste kinnikasvamine · mosaiikse maastiku kadumine · luitealade metsastamine
aeglasemalt, kaotab samuti olulisi punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab sportlane üsna palju hapnikku. 110m tõkkejooks Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ärajooksus. See jooks annab infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine. 1500m jooks Kõikide kümnevõistlejate hirmuala. Peale tundekestvat ekstreemset koormust on siin vajalik füüsiline ja psüühiline värskus. Jalgades on suur väsimus. Tavaliselt jooksevad kümnevõistlejad kuni 300 meetrit enne finishisse jõudmist ühtlase tempoga. Siis aga läheb "kuumaks". Tekivad krambid jalgades. Kui muskulatuur on sealjuures hapnikupuuduses, kannatab sportlane päris põrgupiinades. Ent lõpuks selgub võitja. Mõned oma ala parimad:
kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat.(5) Kiirjooksu kategooriasse kuuluvad kõik distantsid kuni 400 m, kusjuures 400 m jooksu nimetatakse pikaks sprindiks. 800 m ja 1500m jooksu nimetatakse keskmaajooksuks ja distantse üle 1500m pikamaajooksudeka.(1) Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust end korralikult soojaks teha. (1) 9
Sarnaselt kõrgushüppega on ka teivashüppes maksimaalselt kolm katset ühel kõrgusel. Kõrgust tõstetakse 10 sentimeetri kaupa. Odavise Vabalt valitava hoovõtujooksu pikkkuse puhul visatakse 800 grammi raskust võistlusoda järsu plahvatava viskega. Sportlastel on kolm katset. Eelviimasel kümnevõistluse alal peavad sportlased oma peaaegu ammendunud jõuvarusid kasutama vägagi oskuslikult, kuna palju energiat nõudev viimane ala on veel ees. 1500m jooks Kõikide kümnevõistlejate hirmuala. Peale tundekestvat ekstreemset koormust on siin vajalik füüsiline ja psüühiline värskus. Jalgades on suur väsimus. Tavaliselt jooksevad kümnevõistlejad kuni 300 meetrit enne finishisse jõudmist ühtlase tempoga. Siis aga läheb "kuumaks". Tekivad krambid jalgades. Kui muskulatuur on sealjuures hapnikupuuduses, kannatab sportlane päris põrgupiinades. Ent lõpuks selgub võitja. Ajalugu
· 400 m jooks teine päev · 110 m tõkkejooks · kettaheide · teivashüpe · odavise · 1500 m jooks Seitsmevõistlus mis peetakse kahepäevase etapina. Seitsmevõistluse aladeks on: esimene päev: · 60 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe teine päev: · 60m tõkkejooks · teivashüpe · 1000 m jooks Viievõistluste aladeks on: · kaugushüpe · odavise · 200m jooks · kettaheide · 1500m jooks Kümnevõistluse ajalugu Terminit decathlon kasutati esimest korda alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral
.............................................................6 Kettaheide .............................................................................................................................. 7 Teivashüpe ............................................................................................................................. 7 Odavise ...................................................................................................................................7 1500m jooks ...........................................................................................................................7 KÜMNEVÕISTLUSE RAHVUSVAHELISED REEGLID...................................................... 8 EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD.................................................................................................. 9 Aleksander Kolmpere........................................................................................................... 10
...............................................................6 Kettaheide...............................................................................................................................7 Teivashüpe..............................................................................................................................7 Odavise....................................................................................................................................7 1500m jooks............................................................................................................................7 KÜMNEVÕISTLUSE RAHVUSVAHELISED REEGLID......................................................8 EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD..................................................................................................9 Aleksander Kolmpere...........................................................................................................10 Erki Nool.
Johnson (USA) tulemusega 43,18. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Marita Kochile (Saksa DV) tulemusega 47,60. Eesti meeste rekord on 45,99, mille püstitas Marek Niit ja naiste rekord on 51,91, mille püstitas Egle Uljas. Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 58.2 (Kaia Kiiroja) ja poiste rekord on 49.9 (Vello Lumi) 10 2)Maailma rekord (keskmaajooks-1500m) kuulub meeste kategoorias Hicham El Guerroujle (Maroko) tulemusega 3.26,00 . Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Yunxia Qu’le (Hiina) tulemusega 3.50,46. Eesti meeste rekord on 3.46,10 , mille püstitas Tiidrek Nurme ja naiste rekord on 4.14,05 , mille püstitas Ille Kukk. 3)Maailma rekord (pikamaajooks-5000 m) kuulub meeste kategoorias Kenenisa Bekelele (Etioopia) tulemusega 12.37,35 . Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Tirunesh Dibabale (Etioopia) tulemusega 14.11,15.
ajalugu trilateratsioon (kolmnurga külgede pikkuste kaudu) GPS mõõtmised (määratakse geodeetilised koordinaadid Maa satelliitide abil, punktide vahel ei pea olema nähtavust) polügonomeetria (mõõdetakse nurga ja joone pikkusega) (vead nurk 1-5 sekundit, pikkus 2-5mm/km, sobivad pikkused 300-1500m) Teodoliitkäigud (sarnane polügonomeetriaga vead: nurk 5-30 sekundit, pikkus Eesti riiklik koordinaatide süsteem ... - rajatud 1992. aastal, täpsustatud 1997. a., kohustuslik kasutamiseks 2005. aastast kõigil geodeetilistel töödel. Eesti riiklik kaardi- ja ristkoordinaatsüsteem põhineb koonilisel projektsioonil. TM-Balti -silindriline projektsioon (baaskaart 1:50 000; põhikaart paberil 1:20 000 ja digitaalselt 1:10 000) Eesti kaardid peavad olema Lambert-Est 97 süsteemis
tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajale on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad (näiteks Tsehhis asiv Karlovy Vary ja Eestis Värska) ja vesiravihotellid. Eestis on tähtsamad mineraalvee leiukohad Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Värskas on puurkaevu sügavus 470m, maailmakuulsas Gruusia linnas Borjomi's on puurkaevu sügavus umbes 1500m. Borjomi vesi Värska vesi Klooritud vesi Kevadine tulvavesi kannab veekogudesse lumme kogunenud sodi, väetiste ja umbrohutõrjevahendite jäänuseid. Vee puhastamine klooriga päästab inimest surmavast mikroobiohust hetkel, kuid pannes ta silmitsi keemilise ohuga, mille tagajärgi näeme tunduvalt pikemas perspektiivis. Kraanist voolav vesi kannab endas selliseid kahjulikke
funktsioonide täiustamine. Erialase vastupidavuse treeninguna on mõeldud: · Kordus- ja intervalljooksud, kus vsatav distantsilõik läbitakse võistlustempoga või sellest kiiremini · Jooksud, kus pulsisagedus tõuseb minutis 180 löögini või kõrgemale. Erialase vastupidavuse treening on seotud ja piiritletud konkreetse võistlusdistansiga.(800-1500m jooks) Vastava treeninguga arendatakse peamiselt lihaste ainevahetust, närviprotsesside kulgu, energiavarusid, leelisreservide hulka ja hapnikuvõla talumisvõimet. MEETOD I Meetod I koosneb põhiliselt kahest komponendist(Karikosk 1965: 119). 1. Üldine kehaline ettevalmistus. 2. Kiirjooksu treening Osa autoreid asub seisukohal, et noorte keskmaajooksjate treening tuleb rajada eelkõige kiiruse
Eesti sportlased ja nende tulemused Pyeongchangis toimunud taliolümpiamängudel Anita Algus 8.b klass Kadrina Keskkool 27.02.2018 Eestlasi esindas Pyeongchangi olümpiamängudel 22 sportlast kuuel alal. (5 naist, 18 meest) Kiiruisutamine Marten Liiv Sünniaeg: 23.12.1996. Treener: Hannes Wolf. M 1500m 13.02.2018 (35 osalejat) 33.koht, ajaga: 1:50.23 (kaotus võitjale 6.22) M 1000m 23.12.2018 (36 osalejat) 18.koht, ajaga: 1:09.75 (kaotus võitjale 1.80) Marten Liiv. Foto: Kia Speed Skating Academy Saskia Alusalu Sünniaeg: 14.04.1994. Treener: Tristan Loy. Klubi: SK Tervis N Massstart 24.02.2018 (kokku 24 osalejat) 4.koht, ajaga: 8:47.46, punkte oli 15
odaviskes ja 800m jooksus. Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. 7.2 Kümnevõistlused Kümnevõistlus on kümnest kergejõustiku alast koosnev mitmevõistlus, mis kestab kaks päeva. Esimesel päeval toimuvad võistlused 100m ja 400m jooksus, kaugus- ja kõrgushüppes ning kuulitõukes. Teisel päeval toimuvad võistlused tõkkejooksus, kettaheites, teivashüppes, odaviskes ja 1500m jooksus. Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. 8 KÄIMINE Sportlik käimine on kergejõustiku ala ja tähendab väga keerulist tehnikat, mida sportlane kasutab võimalikult kiireks edasiliikumiseks ilma jooksuta. Sportlikus käimises peab edasiliikumine sammudes
Rangel okupatsiooni ajal tegutsenud sportlastest võiks võrrelda Heino Lipuga keskmaajooksjat. Mihhail Velsvebelit. Mõlemad mehed võeti, küll eri aegadel, valesüüdistustega kinni ning saadeti Tallinnasse filtervangilaagrisse. Velsvebeli emal õnnestus vanglaülem toidumoonaga ära osta ja nii pääses viimane sealt üpriski kiiresti minema. Mõne aja pärast sai sellest mehest aga üks paremaid NSV Liidu jooksjaid(1500m, 2000m,5000m). Velsvebel sai ka kahelt kompartei liikmelt käenduse osaleda 1952. aasta Helsingi olümpiamängudel, jõudes poolfinaali. Hiljem aga püstitas NSVL rekordi ja tuli aasta hiljem selle meistriks. Paljuski sarnase sportlasesaatusega mehed. Ühel õnnestus pääseda olümpiamängudele, teisel mitte.(Peegel_2006) 11 Kuigi Lipul pole suuri tiitleid on teda võrreldud ja samale tasemele asetatud paljude nendega,
Kõigil hüppe ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400m jooks, teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kergejõustiklased Martti Soosaar (sündis 3. detsembril 1977) on eesti kümnevõistleja. Ta õppis Tartu Ülikoolis ja treenis Tiina Toropi juhendamises.
7. Millises agregaatolekus ainetel on võimalik võre? 8. Millises agregaatolekus ained segunevad iseeneslikult kõige kergemini? 9. Millisel juhul iseeneslikult segunevad vedelikud? 10. Kuidas nimetatakse ainete iseeneslikku segunemist? 11. Millises olekus ainel on osakeste vahel kõige rohkem tühja ruumi? 12. Millises olekus aineosakesed liiguvad kaootiliselt? 13. Gaasimolekulid liiguvad toatemperatuuril kiirustega mõnisada meetrit sekundis kuni 1500m/s. Kuidas seletada nähtust, et lõhnad tegelikult nii suure kiirusega ei levi? Millistes tingimustes leviks lõhnad suurema kiirusega? Põhjenda oma vastused. 14. Mis on kontraktsioon vedelike puhul? Selgita seda nähtust. 15. Valame kokku liitri bensiini ja liitri vett, saame 2 liitrit. Miks? 9I füüsika (4) 14.september 2012 Tunni teema: Soojuspaisumine. Termomeeter. Celsiuse ja Kelvini skaalad. Lk.15-19. 1
Itaalias 13308km Aafrikas 13646 Hispaanias 11386 Inglismaal 3666km. Tähtsamad marsruudid: Rooma Aafrika, Rooma Aasia, Rooma Doonau, Rooma Hispaania, Rooma Prantsusmaa Inglismaa Saksamaa. Tähtsaim Rooma ja Balkani vahel Via Egnatia (Aasia suund) 800km 145 ema. Elavdas tunduvalt kaubandust. Rooma teede mõõdistamine. Kasutati Grooma nimelist nivelliiri eelast. Teedele ilmusid 123 ema 1,5m kõrgused ja 30...40 cm läbimõõduga silindrilised miilikivid ja puhkeplatsid (samm 1479m bosnia 1500m kaugus Roomast). Kasutusel oli ka kuldne algusekivi. Hiljem tuli kasutusele ka hodomeeter, mis näitas läbitud teed ja selleks kulunud aega. Sõidutee paremaks orientiiriks paigaldati ka marmorkive, mis pimedas helkisid. Kaardistamine. Esialgu ikka sõjalisest ja kaubanduslikust huvist. Kaardid sisaldasid laagriplatse, puhkepaigad, otseteed, vahemaad, jõgede ületuskohad. Seepärast hoiti neid alguses salajas. Säilinud kaart 6,82m pikk 34cm lai 2-3 saj. 103000 km teid 3000 linna
90 ebaõnnestusid. Madis Kallas ületas 4.70. Kaheksa ala järel oli kindel liider endiselt Roman Sebrle, kes oli kogunud 7047 punkti, järgnesid Pogorelov 6924, Drozdov 6865, Drews 6822, Zsivoczky 6761 ja Rahnu kuuendana 6743 punktiga. Madis Kallas oli 6397 silmaga 14., kaheksa ala järel jätkas Göteborgi EM-võistlust veel 23 mitmevõistlejat. 12 9. ala -- odavise: 11 Rahnu, Kristjan EST 59.20 16 Kallas, Madis EST 51.32 10. ala -- 1500m jooks: 17 Rahnu, Kristjan EST 4.50,80 20 Kallas, Madis EST 5.10,98 Meeste kümnevõistlus 1. Roman Sebrle (Tsehhi) 8526 punkti 2. Attila Zsivoczky (Ungari) 8356 punkti 3. Aleksei Drozdov (Venemaa) 8350 punkti ... 9. Kristjan Rahnu (Eesti) 8083 punkti 17. Madis Kallas (Eesti) 7503 punkti Mikk Pahapill katkestas 13 Eesti sai laupäeval Göteborgi Euroopa kergejõustikumeistrivõistlustel kaks
kaitse sügavus 5-10 km (JvK 2x3 km) käigult või ettevalmistatud positsioonidelt II astme välikindlustus 7 ööpäevaga vastaseks kuni POLK/RÜGEMENT JvP võime pealetungil on: ründab jalgsi ja lööb kuni roodu suurust üksust kinnisel maastikul 1-1,5 km laiuselt tungib peale 1000-1500m laiuselt rünnatava objekti läbimõõt Ø2000-3000m eeldab brigaadi tuletoetust (155mm haubitsad) JvP võime viivituslahingus on: viivitusala laius 5-10 km viivitusala sügavus 15-20 km (JvK 3x5 km) aeglustab kuni brigaadi suuruse vastase liikumist. JvP sooritab 200 km rännaku mistahes teedel 10-12 tunniga. Kõvakattega teedel läbib 200
Suurtasandik (preeriaplatoo), Kordiljeerid ja Kanada Arktika saarestik. Valdavalt 200-500m kõrgune kristalne Kanada kilp äärestab kaarjalt Hudsoni lahte. Kilbil on mandrijää jälgi moreenkuhjatisi, kaljutasandikke, soo- ja järvenõgusid. Lõunas ja läänes piirneb kilp järvevöötmega, mis ulatub Suure Orjajärve ja Suure karujärveni. Kilbist kagus küündib Kanadasse Apalatside põhjaosa. Kanada kilbist läänes asub Suurtasandik, mis kõrgeneb laugjalt lääne suunas (500-1500m). Kordiljeerid jagunevad kolmeks osaks: Kaljumäestik, Rannikuahelik ja nende vahel paiknevad platood, mida liigestavad orud ja madalad ahelikud. Kordiljeerid on valdavalt 2000-3000m kõrgused, kõrgeim tipp Logan (6050m). Enamik Kanadast asub parasvöötmes, põhjaosa paikneb lähisarktilises ja arktilises vöötmes. Ookeanidest kaugel asuvate sisealade kliima on mandriline. Valdav osa Kanadast on avatud arktilisele külmadele ja kuivadele tuultele. Idaalade kliimat
Stoff 65 500 6,55 Sohle 148 000 14,8 Leder 95 000 9,5 Senkel mit Elektromotor 247 000 24,7 Zubehör 30 000 3 Logistik 10 000 1 Gesamt 751 000 59,55 Produktsionshalle - 1500m² in China kostet 54 800,- , was man kann sie auch für weitere Projekten nutzen.7 Maschinen - Dazu gehören die Maschinen, die nötig sind für die Schuhherstellung : Hydraulische Schneidpresse (7150), Nähmaschinen (305 x 20 = 6100), Strobel Nähmaschinen (880 x 20 = 17600), Spitzenzwickmaschine (13 500), Dämpfer (2850), Schuh Produktionslinie (21 500), Schuhsohle Montagelinien (32 000). (7150 + 6100 + 17600 + 13500 + 2850 + 21 500 + 32 000 = 100 700 ).7
Näitlejad: Kaljo Kiisk, Helle Kull, Peeter Urbla, Sulev Nõmmik, Tõnu Aav, Mikk Mikiver, Kaarin Raid, Ita Ever, Eino Baskin. Tõe ja Õiguse erinevad dramatiseeringud, palju harrastusteatreid. Enn ja Mati Klooren. ,,Libahunt" Türilt pärit Ene Rämmeld. Sport Kuld: Paul Keres maletaja. Tiit Sokk soul korvpall 1988, Erika Salumäe trekisprint 1988, Talts tõstmine München 1971, Ants Antson kiiruisutamine 1500m Innsbrude 1964, Jüri Tarmak kõrgushüpe, Jaak Uudmäe kolmikhüpe. Hõbe: Toomas Tõniste purjetamine 1988, R.Aun kümnevõistlus Tokyo 1964. Pronks: Anna Levandi suusa kahevõistlus Galagay 1988.a, B.Junk sportlik käimine 1956.a, Toivo Asmer võidusõit.
hoojalale. 4. Enamlevinud vead kõrgushüppes – Joostakse täistallal. Kiiruse langus hoojooksu lõpus. Tippimine või sammude venitamine hoojooksu lõpus. Tõukejala maha asetamine üle kanna. Äratõukesse mineku momendil kallutatakse keha lati poole. 7. Meeste mitmevõistlus 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m. Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. http://www.ekjl
8 s maadlus (sulgkaal) Osvald Käpp 192 Amsterdami vabamaadlus 8 s (kergekaal) Kristjan 193 Berliin kreeka-rooma Palusalu 6 maadlus (raskekaal) Johannes 193 Berliin kreeka-rooma Kotkas 6 maadlus(raskekaal) Ants Antson 196 Innsbruck kiiruisutamine 4 (1500m) Svetlana 196 México naiskondlik florett Tsirkova 8 Jaan Talts 197 Münchenis Tõstmine(raskekaa) 2 Jüri Tarmak 197 München kergejõustik 2 (kõrgushüpe) Aavo Pikkuus 197 Montréal meeskondlik 6 maanteesõit Mait Riisman 198 veepall 0 Viljar Loor 198 Moskva võrkpall 0
annaabi.ee 
