Ujumine(referaat) (2)

Ujumisest üldiselt
Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association , mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused.
Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt . Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust . Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust.
Ujumine sobib kõigile

• Ujumine taastab tervist ja loob hea tuju, lisaks karastavale toimele mõjub ujumine hästi ka kesknärvisüsteemile ning maandab stressi, sest vesi annab mõnusa liikumisvõimaluse ja tekitab hea enesetunde.
  
• Ujumine on täiuslik siis, kui inimene on vees horisontaalasendis nii, et ka pea on vees ning väljahingamine toimub vette.
  
• Ujumiseks ja suplemiseks on ideaalne suveperiood, mil soovitatakse käia ujumas iga päev, võimaluse korral looduslikus veekogus. Siseujula tingimustes võiks käia ujumas aga üle päeva. Kasulik on ujumine merevees , sest see sisaldab organismile vajalikku joodi.
  
• Soovitav on enne ujumist võimelda, sest õlaringid, käte erisuunalised vibutusharjutused, puusa - ja pöiaringid parandavad verevarustust just nendes kehaosades, mis ujumisel rohkem koormust saavad.
  

Ujumiskohtadest ja veetemperatuurist

• Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda selleks ettenähtud kohtades – mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. On inimesi, kes talvel suplevad või ujuvad jääaugus, kuid looduslikes veekogudes on soovitav ja karastav minna ujuma siis, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Ujumistreenerid peavad ujumiseks kõige sobivamaks veetemperatuuriks 20 kuni 24 soojakraadi.
  
• Siseujulates kõiguvad temperatuurid 20 kuni 27 kraadi vahel, kuna lastevannides ja beebiujumise korral peab vesi olema veelgi soojem – lastele 29 kuni 31 kraadi, beebidele kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 kuni 27 kraadises vees.
  

Ujumisõpetuse faasid
1.Algõpetus
Kohanemine veega, sukeldumine

• veekartuse ületamine
  
• veetakistuse ja vee kandejõu tunnetamine
  
• vette väljahingamine ja hingamisõpetus
  
• vettehüpped jalad ees
  

Lamamine veepinnal, ujuvus :

• vee kandejõu kasutamine,
  
• horisontaalasendi omandamine vees,
  
• kõhuli- ja seliliujuvusasendi omandamine,
  
• püstitõusmine ujuvasendist.
  

Esimesed ujumisliigutused – koer, koerakrool, algeline seliliujumine :

• jalgade töö,
  
• käte töö,
  
• rütmiline hingamine ,
  
• terviklik sooritus .
  

2.Tehnikaõpetus
Eri ujumisstiilide tehnika – krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine , liblikujumine :

• jalgade töö,
  
• käte töö,
  
• rütmiline hingamine,
  
• terviklik sooritus.
  

Stardihüpe:

• pea ees vettehüpe.
  

Ujumisstiili, ujumise omandamine
Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat – krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik - ehk delfiiniujumine .
Krooli- ja seliliujumisel on oluline painduvus – sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda.
Rinnuliujumises meenutab jalgade töö konna ujumist, käed töötavad paaris ees.
Liblik ehk delfiiniujumine põhineb suuresti jalgade tööl – paarislöögiga saavad jalad veest tuge ja tänu sellele, et käed tulevad ette vee pealt ja tõmbuvad ujujat edasi, on edasiliikumine kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele.
Ujumisoskus
Ujumisoskuseks loetakse, kui inimene suudab vees liikuda tund aega, minimaalne ujumisoskus on aga 100 meetri ujumine rahulikus tempos ja mingis kindlas ujumistehnikas. Laste puhul loetakse ujumisoskuseks seda, kui suudetakse käte ja jalgadega tööd tehes läbida 25 meetrit.
Praktika on näidanud, et kõige raskem on õppida õiget hingamist vees, sest väljahingatav õhk tuleb välja puhuda vette. Vees hingamist tuleb algul õppida teadlikult, sest kardetakse, et kui kogu aeg õhku sisse ei hingata, siis vajutakse vee alla. Teadke, et enne kui sissehingatud vana õhk pole välja hingatud, pole võimalik uut õhku ka sisse hingata.
Ohud ja vastunäidustused vees

• Ujumisel on enamlevinud jala kramp , mis tavaliselt tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest ning põhjustab paanikat. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. Kui kramp on üle läinud, tuleb ujuda kaldale või basseinist välja tulla. Hiljem on soovitav krampi läinud jalaosa soojendada , tehes seda saunas, sooja dušši all või vannis.
  
• Basseinivesi võib tekitada nn. klooriallergiat, seda eriti kurgus , ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta, kuid kui see ei aita, tuleks nõu pidada arstiga.
  
• Basseinis ujumisest peavad loobuma inimesed, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia .
  

Milleks on ujumine hea?

• Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis kõrge eani, kuna tervist aitab paremini säilitada koormusevaba ujumine.
  
• Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid
  
• Vesi mõjutab aktiivselt nahaaluseid retseptoreid, mistõttu on ujumine eriti kasulik une- ja närvihäiretega inimestele.
  
• Ujumine on kasulik ülekaalulistele inimestele. Rasv aitab paremini tüsedamatel vee peal püsida ja edasiliikumiseks kulutab inimene energiat. Vees kulutatakse energiat ka kehatemperatuuri hoidmiseks.
  
• Südamehaiged ja kõrge vererõhuga inimesed tunnevad end ujudes hästi, sest vees on keha tunduvalt kergem ning liigutuste sooritamine lihtsam.
  
• Ujumine on kasulik radikuliidi ja seljavalude puhul, sest veel on masseeriv toime – ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale.
  
• Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud.
  
• Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid.
  

Võistlusujumine
Eestis sai sportlik ujumine alguse 1910 aastal, kui Pirital korraldati esimesed ujumisvõistlused (50m ja 300m distantsil). Ent juba varem oli saanud pikamaaujujana tuntuks Tallinnast pärit Richard Tiswelt. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1919 a. Pirital. Ujumisega tegeldi peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus , Viljandis ja Sindis.
Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis.
Valik Eesti ujujatest:

• Endel Edasi-1952 a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 18.-19. koht
  
• Endel Press-1952. a. olümpiamängudel 1500m vabaujumises 27.koht, EM-võistlustel 1954 a. 1500m vabaujumises 5. koht
  
• Eve Maurer -Uusmees-1960.a. olümpiamängudel 200m rinnuli ujumises 22.koht, EM-võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises ja 5. koht 200m rinnuliujumises
  
• Ulvi Indrikson- Voog -1960.a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 19. koht ja 4x100m vabaujumises 8. koht, EM-võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises, 7.koht 100m ning 4. koht 400m ja 4x100m vabaujumises
  
• Veiko Siimar-1960 a. olümpiamängudel 100m seliliujumises 8. koht, EM võistluste hõbemedal 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises
  
• Ivar Stukolkin- tuli 1978 a. NSV Liidu meistriks ning 1976-85 a. suvel 10 ja talvel 16 korda Eesti meistriks, parandanud Euroopa rekordeid kahel korral (4x200m vabaujumises) ja Eesti rekordeid 32 korral (sh. 15 teateujumises)
  
• Raiko Pachel-2000 a. Sydney OM-il rinnuliujumises 100 meetris 32. koht ja 200 meetris 33. koht. 50m rinnuliujumises lühiraja MM-il 1996 7. koht; EM-il 2000 a. 50 meetris 11., 100 meetris 21. ja 200 meetris 17. koht MK etappidel 1997. aastal 2 korral teine (50 ja 200m rinnuli), korra kolmas (200m rinnuli), tulnud rinnuli-, kompleks - ja teateujumises Eesti meistriks 25 korda suvistel (1991-99 a.), ületanud Eesti rekordit lühikeses ja pikas ujulas kokku 9 korral.
  

• Indrek Sei-1992 a. Barcelona OM-il 50m vabaujumises 31. ja 100m vabaujumises 32. ning 4x100m kombineeritud teateujumises 15. koha, 1996 a. Atlanta OM-il tuli 50m vabaujumises 26. ja 100m vabaujumises 22. kohale, 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht, Eesti meister vaba-, selili -, rinnuli-, libik-, kompleks- ja teateujumises kokku 38 korda suvistel (1988-2000) ja 66 korda talvistel meistrivõistlustel (1987-98). Parandanud Eesti rekordeid lühikeses ja pikas ujulas 72, sealhulgas teateujumises 14. korral
  
• Elina Partõka-2000 a. Sydney OM-il vabaujumise 100 meetris 29. Ja 200 meetris 31.,EM-il 200 meetris 16., 1998 a. noorte maailmamängudel 100 meetris 4. Ja 1999 a. juunioride EM-il 50 meetris 13. koht. 1996-2000 a. tulnud vaba-, rinnuli-, kompleks- ja teateujumistes 14 korda suvistel meistrivõistlustel Eesti meistriks. Ületanud Eesti rekordit 11 korral, sh. 1 korral teateujumises
  
• Jana Kolukanova- Sydney OM-il 50m vabaujumises 16., 2000 a. EM-il 15. ja lühiraja- MM-il 6. koht, tulnud 1995-2000 a. vaba-, selili-, libik-, ja teateujumistes 10 korda suvistel ja 25 korda talvistel meistrivõistlustel Eesti meistriks, ületanud Eesti rekordit lühikeses ja pikas ujulas kokku 17 korda (sh. teateujumises 4 korda)