Ujumine Eestis (1)

Tallinna Laagna Gümnaasium
Ujumine Eestis
Referaat
Koostaja : Inna Dormidontova
8. b klass
Juhandaja: Malle Zoova
Tallinn, 2010
Sisukord
1. Sisukord.......................................................................................................lk 2
2. Sissejuhatus.................................................................................................lk 3
3. Ivar Stukolkin..............................................................................................lk 4
4. Indrek Sei............................................................................ ........................lk 5
5. Elina Partõka ...............................................................................................lk 6
6. Veiko Siimar ............................................................................................... lk 7
7. Endel Press ..................................................................................................lk 8
8. Endel Edasi ..................................................................................................lk 9
9. Ulvi Indrikson- Voog ....................................................................................lk 10
10. Eve Maurer -Uusmees ................................................................................lk 11
11. Raiko Pachel ..............................................................................................lk 12
12. Jana Kolukanova................................................................................ ........lk 13
13. Richard -Aleksander Tiswelt ......................................................................lk 14
14. Kokkuvõte..................................................................................................lk 15
15. Kasutatud materjal.....................................................................................lk 16
Sissejuhatus
Eestis sai sportlik ujumine alguse 1910 aastal, kui Pirital korraldati esimesed ujumisvõistlused (50m ja 300m distantsil). Ent juba varem oli saanud pikamaaujujana tuntuks Tallinnast pärit Richard Tiswelt. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1919 a. Pirital. Ujumisega tegeldi peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus , Viljandis ja Sindis.
Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis.
Ivar Stukolkin
Eesti ujuja . Lõpetas 1983 a. Leningradi Kehakultuuriinstituudi. Võitnud 1980 a. Moskva olümpiamängudel kuldmedali 4x200m vabaujumises ajaga 7.23,50 (NSV Liidu meeskonnas) ja pronksmedali 400m vabaujumises (3.53,95) ning MM-võistlustel 1982 a. hõbemedali 4x200m vabaujumises. Tulnud 1978 a. NSV Liidu meistriks ning 1976-85 a. suvel 10 ja talvel 16 korda Eesti meistriks. Parandanud Euroopa rekordeid kahel korral (4x200m vabaujumises) ja Eesti rekordeid 32 korral (sh. 15 teateujumises).
Parimad tulemused: 200m vabalt 1.51,93 (1982), 400m vabalt 3.53,95 (1980). Oli 1986-91 Eesti Spordikomitee ujumise vanemtreener.
Indrek Sei
Eesti ujuja. 188 cm, 79 kg. Lõpetas 1991 a. Eesti Spordigümnaasiumi, õppinud TTÜ Majandusteaduskonnas. Hakkas ujumist harrastama 1979 a. Elle Ernesaksa juhendamisel. Tallinna “Kalevi” ujumiskoolis olid tema treenerid Leili Hein ja Urmas Jaamul, Hiljem Kalle Liivamägi ja Tõnu Meijel. Sai 1992 a. Barcelona OM-il 50m vabaujumises 31. ja 100m vabaujumises 32. ning 4x100m kombineeritud teateujumises 15. koha, 1996 a. Atlanta OM-il tuli 50m vabaujumises 26. ja 100m vabaujumises 22. kohale, 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht. Juunioride EM-il võitis 1989 a. 100m vabaujumises hõbeda ja 4x100m teateujumises Nõuk. Liidu meeskonnas kulla. 1989-90 a. oli vabaujumises 3-kordne Nõuk. Liidu meister. 1993 a. oli MK-l 100m kompleksujumises üldarvestuses teine. Eesti meister vaba-, selili -, rinnuli -, libik-, kompleks - ja teateujumises kokku 38 korda suvistel (1988-2000) ja 66 korda talvistel meistrivõistlustel (1987-98). Parandanud Eesti rekordeid lühikeses ja pikas ujulas 72, sealhulgas teateujumises 14. korral.
Parimad tulemused:25-m ujulas vabalt 50m 22,32 (1993), 100m 49,38 (1998) ja 200m 1.52,47 (1993), selili 50m 25,60 (1999) ja 100m 56,38 (1995), rinnuli 100m 1.04,53(1996), liblikat 50m 24,10 (2000) ja 100m 53,85 (1997), kompleksi 100m 54,22 (2000) ja 200m 2.03,63 (1993); 50m-m ujulas vabalt 50m 22,65 (2000), 100m 50,78 (1993) ja 200m 1.56,39 (1991), selili 50m 26,99 (1998) ja 100m 58,36 (1994), liblikat 50m 24,45 (2000) ja 100m 55,93 (1996), kompleksi 200m 2.07,86 (1991). Meistersportlane 1988. Kuulunud aastast 1987 Eesti koondisesse Eesti 1993. a. parim meessportlane. Tegelenud äriga.
Elina Partõka
Eesti ujuja. 178 cm, 63 kg. Õppis Kohtla-Järve ühisgümnaasiumis. Hakkas ujumist harrastama 1994 a. Kohtla-Järve “Kalevi” spordikoolis ema juhendamisel. 2000 a. Sydney OM-il vabaujumise 100 meetris 29. Ja 200 meetris 31.,EM-il 200 meetris 16., 1998 a. noorte maailmamängudel 100 meetris 4. Ja 1999 a. juunioride EM-il 50 meetris 13. koht. 1996-2000 a. tulnud vaba-, rinnuli-, kompleks- ja teateujumistes 14 korda suvistel meistrivõistlustel Eesti meistriks. Ületanud Eesti rekordit 11 korral, sh. 1 korral teateujumises.
Parimad tulemused: 25-m ujulas vabaujumine 50m 26,51 ja 100m 55,84 (2001), 200m 2.02,56 (1999), 400m 4.22,32 (2001) ning 100m kompleksi 1.05,26 (2001); 50-m ujulas vabaujumine 50m 26,91 ja 100m 56,46 (2001) ning 200m 2.03,28 (2000). Kuulunud aastast 1996 Eesti koondisesse. Ema Tatjana P. (28. X 1957 Donetsk, Ukraina ) on aastast 1982 Kohtla-Järve “Kalevi” spordikooli ujumistreener; lõpetas 1992 a. Leningradis Lesgafti-nim. KKI. Isa Valentin P. (29. IV Kramatorsk, Ukraina), ujuja ja ujumistreener, kuulunud Nõuk. Liidu koondisesse; aastast 1982 Kohtla Järve “Kalevi” spordikooli ujumistreener.
Veiko Siimar
Eesti NSV ujuja; Tallinna “Kalev”. 1960 a. olümpiamängudel 100m seliliujumises 8. koht (aeg:1.04,6) EM võistluste hõbemedal 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises. Kuulus 1961 a. ja 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises Euroopa rekordi püstitanud NSV Liidu nelikusse. NSV Liidu meistrivõistluste kuldmedal 1960 a. ning hõbemedal 1962 a. 100m ja pronksmedal 1961 a. 200m seliliujumises.
NSV Liidu rekordid: 100m seliliujumises 1.03,3 (1960), 1.03,0 ja 1.02,8 (1961); 4x100m kombineeritud teateujumises 4.14,0 (1961), 4.11,1 ja 4.10,3 (1962). Eesti NSV meister 1959 -66 a. 10 korda individuaal- ja 5 korda teateujumises. TPI õppejõud. Tehnikakandidaat (1974).
Endel Press
Eesti NSV ujuja; Moskva , relvajõud. 1952. a. olümpiamängudel 1500m vabaujumises 27.koht (20.11,7). EM-võistlustel 1954 a. 1500m vabaujumises 5. koht. NSV Liidu meistrivõistlustel 2 koht 1948-49, 1953 ja 1956 a. 1500m , 1949 ja 1955 a. 400m ning 1949 a. 4x200m vabaujumises, 3. koht 1950 a. 400m, 1950 ja 1951 a. 1500m ning 1950 ja 1954 a. 4x200m vabaujumises.
NSV Liidu rekordid vabaujumises: 400m 4.04,7 (1969); 800m 10.08,4 (1953); 1500m 19.55,3, 19.38,0 (1952), 19.30,7 , 19.10,1 (1953). Eesti NSV meister 1948-60 a. 13 korda individuaal- ja 9 korda teateujumises. Tuntud ka veepallurina.
Endel Edasi
Eesti NSV ujuja Tallinna “Dünamo”. 1952 a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 18.-19. koht (59,8). NSV Liidu meister 1952 a. 100m vaba-, 1949 ja 1950 a. 400m rinnuli-, 1950 a. 200m rinnuli- ning 1951 ja 1952 a. 4x200m vabaujumises. NSV Liidu meistrivõistlustel 2. koht 1948 a. 400m rinnuliujumises, 1949 ja 1951 a. 3x100m kombineeritud teateujumises ning 1953 a. 4x200m vabaujumises, 2-3 koht 1950 a. 100m rinnuliujumises, 3. koht 1950 a. 4x200m vaba- ja 3x100m kombineeritud teateujumises, 1951 a. 400m rinnuli- ja 1955 a. 100m vabaujumises.
NSV Liidu rekordid: 200m rinnuliujumises 2.46,6 (1949); 200m kompleksujumises 2.31,0(1949); 400m kompleksujumises 5.34,5 ja 5.26,5 (1954).Eesti NSV meister 1945-58 20 korda individuaal- ja 12 korda teateujumises. Tuntud ka veepallurina.
Ulvi Indrikson-Voog
Eesti NSV ujuja, Eesti NSV teeneline treener (1977); Tallinna “Dünamo”. 1960.a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 19. koht (1.06,7) ja 4x100m vabaujumises 8. koht (4.29,09). EM-võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises, 7.koht 100m ning 4. koht 400m ja 4x100m vabaujumises. NSV Liidu meister 1955-58 a. ja 1960 a. 100m vabaujumises; 1956-60 a. 400m vabaujumises ning 1958 a. 4x100m kombineeritud teateujumises, 2. koht 1957 ja 1959 a. 4x100m ja 1959 a. 100m vabaujumises ning 1962 a. 400m kompleksujumises, 3. koht 1954 a. 100m ning 1955-56 a. 4x100m vabaujumises, 1957 ja 1960 a. 4x100m kombineeritud teateujumises ning 1964 a. 400m kompleksujumises.
NSV Liidu rekordid vabaujumises: 100m 1.07,9 (1955), 1.06,8 (1956), 1.06,1, 1.06,0 (1957); 200m 2.32,6 , 2.28,2 (1956); 400m 5.19,7 (1956), 5.16,3 (1957), 5.15,5, 5.12,5 (1958); 4x100m 4.34,4 (1956). Eesti NSV meister 1956-67 a. 17 korda individuaal- ja 7 korda teateujumises. 3 Euroopa meistri tiitlit (1969) ning maailmarekordeid allveespordis. Treener. Tema tütar Kaire (13.VI 61) võitis 1977 a. EM-võistlustel 4x100m kombineeritud teateujumises hõbe- ja 100m seliliujumises pronksmedali.
Eve Maurer-Uusmees
Eesti NSV ujuja; Tallinna “Kalev”. 1960.a. olümpiamängudel 200m rinnuli ujumises 22.koht (3.03,1). EM-võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises ja 5. koht 200m rinnuliujumises. NSV Liidu meister 1960 a. 100m 1958-60 a. 200m rinnuliujumises ning 1958 a. 4x100 kombineeritud teateujumises, 2. koht 1962 a. 100m rinnuliujumises ning 1957 ja 1960 a. 4x100m kombineeritud teateujumises .
NSV Liidu rekordid: 100m rinnuliujumises 1.21,6 (1957); 4x100m kombineeritud teateujumises 4.59,9 (1957), 4.57,7 , 4.54,2 (1958), 4.53,5 (1960). Eesti NSV meister 1953-63 a. 9 korda individuaal- ja 2 korda teateujumises. Treener Tallinnas.
Raiko Pachel
Eesti ujuja. 190 cm, 90 kg. Lõpetas 1993 a. Tallinna 1. Õhtukeskkooli. Hakkas harrastama ujumist 1980 a. Tallinna “Kalevi” ujumiskoolis Anu Sakala õpilasena ja jätkas Tiit Reiteri juhendamisel. 2000 a. Sydney OM-il rinnuliujumises 100 meetris 32. koht ja 200 meetris 33. koht. 50m rinnuliujumises lühiraja MM-il 1996 7. koht; EM-il 2000 a. 50 meetris 11., 100 meetris 21. ja 200 meetris 17. koht MK etappidel 1997. aastal 2 korral teine (50 ja 200m rinnuli), korra kolmas (200m rinnuli). Osales lühiraja MM-il 1993 ja 1997 a., lühiraja MM-il 1998 a. ning MK etappidel 1994-97 a. 1999 a. sai sõjaväelaste maailmamängudel 100 meetris 5. ja 200 meetris 7. koha. Tulnud rinnuli-, kompleks- ja teateujumises Eesti meistriks 25 korda suvistel (1991-99 a.). Ületanud Eesti rekordit lühikeses ja pikas ujulas kokku 9 korral.
Parimad tulemused: 25-m ujulas rinnuli 50m 28,25 (1999), 100m 1.01,79 (1999) ja 200m 2.13,81 (1998), 200m kompleksi 2.10,02 (1996); 50-m ujulas rinnuli 50m 29,00 (2000) , 100m 1.03,39 (1999) ja 200m 2.18,45 (2000). Kuulunud aastast 1990 Eesti koondisesse.
Jana Kolukanova
Eesti ujuja . 181 cm pikk, 65 kg. Lõpetas 1999 a. Eesti Spordigümnaasiumi. Hakkas harrastama ujumist 1991 a. “Kalevi” Tallinna ujumiskoolis Marina Darski õpilasena, hiljem jätkas treeninguid Igor Filini ja Tiit Reiteri juhendamisel. 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 16., 2000 a. EM-il 15. ja lühiraja- MM-il 6. koht. Tulnud 1995-2000 a. vaba-, selili-, libik-, ja teateujumistes 10 korda suvistel ja 25 korda talvistel meistrivõistlustel Eesti meistriks. Ületanud Eesti rekordit lühikeses ja pikas ujulas kokku 17 korda (sh. teateujumises 4 korda).
Parimad tulemused: 25-ujulas 50m vabalt 25,41 , 100m vabalt 56,22 ja 50m selili 30,04; 50-m ujulas 50m vabalt 25,74 ja 100m vabalt 58,91, 50m selili 31,95 ja 50m liblikat 29,81. Kuulunud aastast 1996 Eesti koondisesse.
Richard-Aleksander Tiswelt
Sündinud 20.novembril 1882 aastal Tallinnas. Õppis ujuma Kalarannas. Siirdus 1899 tööotsinguil Peterburi, alustas sportimist Peterburi Eesti Jõumeeste Ühisuses, hiljem jätkas Peterburi “Kalevis”. Võitis a-st 1908 auhindu paljudel ujumisvõistlustel nii lühi- kui ka pikamaadistantsidel: 1908 võitis Soomes 15 km pikamaaujumise 2 tunni 32 minutiga ja 1909 pälvis Euroopa esiujuja tiitli , läbides 50 m 31,2-ga, 1910 kordas Soomes eelmise aasta saavutust, 1911 läbis Vladivostokis 50 m 28,8-ga. Ujus Peterburist Kroonlinna (14 versta ehk 15 km) 3 tunni 40 minutiga. 1908–14 kirjutati temast palju kordi ajalehtedes, teda kõrvutati maadlejate Lurichi ja Abergi ning sõudja Kuusikuga.
Kokkuvõtte
Eesti ujumine on kõvasti edasi arenenud.Kõige rohkem starte on teinud Indrek Sei, kes on osalenud kolmedel olümpiamängudel. Parimad tulemused tegi ta Atlanta olümpiamängudel (22. ja 26. koht).Eesti on 2010 edukas ujumisriik, kes suudab konkureerida ka endast märksa suuremate rahvustega.
Kasutatud materjal

Entsüklopeediline teatmeteos .Olümpiamängud.Tallinn:”Valgus”,1980 528lk.

Entsüklopeediline teatmeteos. Eesti Entsüklopeedia nr.8. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995 lk704

Saarman, H., Teemägi, E. Eesti spordi biograafiline leksikon Tallinn. Eesti entsüklopeediakirjastus 2001 lk799

Brošüür Olümpiamängud 1980 Tallinn. “Valgus.” 1980 lk71

Tiit Lääne, Eesti spordi taskuentsüklopeedia. Tallinn. TEA Kirjastus 2010 lk763

http://www.spordiinfo.ee/est/eesti_spordi_biograafiline_leksikon/esbl_2002/sportt.doc