KEREGEJÕUSTIKU KÕIK ALAD (0)

KERGEJÕUSTIKU ALAD
Referaat
Pärnu 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1AJALUGU 4
2KERGEJÕUSTIKU ALAD 6
3JOOKSUD 7
3.1Lühimaajooks 7
3.2Pikamaajooksus 8
3.3Tõkkejooksus 8
3.4Teatejooks 8
4HÜPPED 10
4.1Kõrgushüppe 10
4.2Teivashüppe 10
4.3Kaugus- ja kolmikhüpe 11
5HEITED-TÕUKED 12
5.1Kuulitõuge 12
5.2Kettaheide 13
5.3Vasaraheide 13
6ODAVISE 14
7MITMEVÕISTLUSED 15
7.1Seitsmevõistlused 15
7.2Kümnevõistlused 16
8KÄIMINE 17
9KOKKUVÕTE 18
KASUTATUD KIRJANDUS 19

SISSEJUHATUS

Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid maailmas. See hõlmab jookse, hüppeid, heiteid, mitmevõistlusi ja sportlikku käimist. Kergejõustikuga tegelevad nii harrastussportlased kui ka elukutselised sportlased . Harrastussportlased on inimesed, kes tegelevad spordiga oma lõbuks ning kutselised on sportlased, kes saavad võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist.
Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning maailma ja Euroopa karikavõistlused. Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant.
Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti kavva naiste 3000m takistusjooks . Naiste ja meeste võistlusalad on sarnased, erinedes ainult tõkkesprindu ja sportliku käimise distantsi pikkustes. Tõkkejooksus on naiste distantsiks 100m , meestel 110m , käimises naistel 10km ja 20km ning meestel 20km ja 50km . Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil, erandiks on pikamaajooks ja käimisvõistlused, mida korraldatatakse tavaliselt maanteel ja tänavatel.

AJALUGU

Spordivõistlusi on maailmas peetud juba aastatuhandeid. Võisteldi lihtsatel jooksu-, hüppe- ja viskealadel. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. Need olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama  kaasaegseid olümpiamänge. Algul võisteldi ainult staadionijooksus, mille distants oli 192,27 m. Võitjale oli auhinnaks luba süüdata tuli Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant ning mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.
Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka  roomlased . Mõne aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine.
Antiik ajal algasid olümpiamängud ettevalmistustega. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, olümpiamängud kestsid viis päeva. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis. Kolmandal päeval võistlesid mehed jooksualadel. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ( staadionijooks , kettaheide , kaugushüpe, odavise ja maadlus ) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal ehk viimasel päeval toimus lõputstremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.
19.sajandi keskel sai alguse tänapäeva kergejõustik Briti saartel. 1850. aastal asutati Suurbriatnnia õppeasutuses Oxfordis esimene kergejõustikuklubi, 1855. aastal koostati esimesed võistlusmäärused ning 1866. aastal peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. Kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist alustati Stockholmis 1912. Aasta suveolümpiamängudel, kus 15 riigi esindajad moodustasid selleks komiee ning samal aastal toimus Berliinis rahvusvaheline kongress , kus võeti vastu rahvusvahelise kergejõustikuliidu põhikiri, valiti president ja kinnitati esimesed maailmarekordid. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis .

KERGEJÕUSTIKU ALAD

Kergejõustikuga võisteldake peamsielt olümpiamängudel ning Euroopa- ja maailmameistrivõistlustel. Eraldi kategooriates võistlevad mehed ja naised ning lisaks kategoriseeritakse ka vanuse järgi. Alates 2008. aastast on nii meeste kui naiste võistlustel 24 ala. Jooksudest võistlevad nii mehed kui ka naised 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus,  4×100 ja 4×400 m teatejooksus ning 3000 m takistusjooksus. Erinev distants on tõkkejooksus: naistel 100 ja 400m ning meestel 110 ja 400m. Käimises võisteldakse 10, 20 ja 50km pikkustel distantsidel, hüpetest võisteldakse kõrgus-,  teivas -, kaugus- ja kolmikhüppes. Lisaks on kavas veel kuulitõuge,  ketta - ja  vasaraheide , odavise ja mitmevõistlused. Mitmevõistlused jagunevad seitsmevõistluseks ja kümnevõistluseks

JOOKSUD

Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finišisse jõudmine registreeritakse finišijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega.
Jooksualad on erinevad ning nõuavad erinevaid sportlikke võimeid, taktikat ja treeningmeetodeid. Võistluspaiga järgi eristatakse staadionijooksu, maanteejooksu ja murdmaajooksu. Distantsi järgi eristatakse lühimaa-, keskmaa-, pikamaa- ja ülipikamaajooksu. Liskas neile võistledakse tõkkejooksus, takistusjooksus ja teatejooksus.

Lühimaajooks

Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal, mis on märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu ehk finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat.

Pikamaajooksus

Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist pikema distantsiga jooksualad. Eristatakse peamiselt 3 distantsi: 3000m, 5000m ja 10 000m. Lisaks neile loetakse pikamaajooksude hulka ka 3000m takistusjooks, mis toimub staadionirajal; tänavajooksud, mis on 5km, 10km ja poolmaraton; maratonijppks ja ultramaraton.

Tõkkejooksus

Tõkkejooks on ala, kus võistlejad peavad ületama kindla arvu tõkkeid. Tõkete vaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finišini 40 m. See onainuke ala, mis on meestel ja naistel erinev. Meese tõkkejooksu distantsid on 110 m ja 400 m ning naiste tõkkejooksu distantsid on 100m ja 400 m.

Teatejooks

Teatejooksus jooksevad võistlejad võistkonnana. Võistkonnas on 4 jooksjat, igal jooksjal tuleb läbida kindel distantsiosa . Jooksa hoiab joostes käes teatepulka, mida antakse käest kätte. Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal.  Teatejooksus on kaks alagruppi : 4*100 (lühike) ja 4*400(pikk) meetrit.
4*100 meetrit ehk lühiteatejooks koosneb 4st jooksjast. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala
4*400 meetrit, ehk pikk teatejooks koosne samuti 4’st jooksjast. Igaüks neist jookseb staadionil 400 meetrit, enne teatepulga järgmisele üleandmist. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala, kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale.

HÜPPED

Kergejõustiku võistluskavas on 4 hüppeala: kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe.

Kõrgushüppe

Kõrgushüpes tuleb hüpates ilma abivahenditeta ületada latt . Latti ületatakse selg ees ja maandutakse turjale. Hüpete sooritamisel võistlusel peab latti tõstma korraga vähemalt 2 cm. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha. Postid , millele latt toetub asuvad teineteisest 4-4,04m kaugusel. Latt on 30mm läbimõõduga ning mitte üle 2kg raske. Latt peab olema sirge ning postidele asetatuna ei tohi ta vajuda üle 2cm.

Teivashüppe

Teivashüppes kasutatakse abivahendina fiiberteivast. Hüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,22-1,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt kitsamaks, olles tagumises püstservas 15 cm. Teivashüppes tõstetakse ületatavat latti vähemalt 5 cm kaupa. Võistleja otsustab ise, millist kõrgust ta soovib ületada. Hüpet ei loeta sooritatuks, kui latt ei jää katse sooritamise järel paigale võistleja süül.. Kolme ebaõnnestunud katse järel peab sportlane võistluset lahkuma , kui ei ole seis võitja selgitamisel võrdne mitmel osalejal. Sel juhul toimuvad ümberhüpped.

Kaugus- ja kolmikhüpe

Kaugushüpe on ala, milles sportlased hüppavad lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Hüpe koosneb neljast osast : hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine.
Kolmikhüpe on kaugushüpe, mille puhul nõutakse võistlejailt järjest 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga.
Mõlema hüppe puhul toimub maandumine liivale.

HEITED -TÕUKED

Heite -tõuke aladeks on kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide ja odavise. Heite- ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite-tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad valged jooned. Katse õnnestumiseks peab kuul, ketas või vasar maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist lahkuda. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui sportlane pillab heitevahendi, sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda. Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud.

Kuulitõuge

Kulitõuge sooritatakse ringis . Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval

Kettaheide

Kettaheide sooritatakse ringis. Kettal on harilikult puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm. materjalist korpusega ketast.

Vasaraheide

Vasaraheide sooritatakse ringis. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Sportlane keerutab vasarat 2 või 3 ringi, kasutades oma käsi ja ülakeha

ODAVISE

Odaviset tehakse kaarekujulise äraviskejoone tagant, hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on tähistatud valgete joontega. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Katse õnnestumiseks peab oda teravik maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane hoovõturajalt lahkuda.
Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui odaviskes puudutab võitleja äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda.

MITMEVÕISTLUSED

Mitmevõistlused olümpiamängudel jagatakse kaheks: seitsmevõistlus ja kümnevõistlus. Mõlemad toimuvad tavaliselt kahel päeval. Mitmevõistluse puhul peavad võistlejad osa võtma kõikidest võistlus aladest . Võistleja, kes ei alusta võistlemist mingil alal ehk ei soorita antud alal ühtegi katset, loetakse võistluse katkestanud ning talle ei määrata kohta võistluse koondprotokollis. Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saaud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma.

Seitsmevõistlused

Seitsmevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus, mis kestab kaks päeva ning selle jooksul võisteldakse seitsmel alal. Esimsesel päeval toimuvad võistlused 100m tõkkejooksus, kõrgushüppes, kuulitõukes ja 200m jooksus. Teisel päeval toimuvad võistlused kaugushüppes, odaviskes ja 800m jooksus. Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane.

Kümnevõistlused

Kümnevõistlus on kümnest kergejõustiku alast koosnev mitmevõistlus, mis kestab kaks päeva. Esimesel päeval toimuvad võistlused 100m ja 400m jooksus, kaugus- ja kõrgushüppes ning kuulitõukes. Teisel päeval toimuvad võistlused tõkkejooksus, kettaheites, teivashüppes, odaviskes ja 1500m jooksus. Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane.

KÄIMINE

Sportlik käimine on kergejõustiku ala ja tähendab väga keerulist tehnikat , mida sportlane kasutab võimalikult kiireks edasiliikumiseks ilma jooksuta. Sportlikus käimises peab edasiliikumine sammudes toimuma nii, et käija säilitab maapinnaga pideva kontakti. Sportlase eespool asuv jalg peab olema hetkel, kui see maapinda puudutab, kuni hetkeni, millal jalg täisnurga saavutab, põlvest sirge. Käimisvõistlusi peetakse nii staadionil kui ka maanteel. Staadionil toimuvatel võistlustel jälgib võistlejate reeglipärast käimist kuus kohtunikku. Maanteel peetavatel käimisvõistlustel peab olema vähemalt kuus, kuid mitte enam kui üheksa kohtunikku. Kui käimine ei vasta reeglitele, teeb kohtunik hoiatuse. Peale hoiatuse saamist kolmelt kohtunikult peab sportlane rajalt lahkuma.
10 km käimisdistantsil ja pikematel distantsidel paigutatakse esimene joogipunkt 5 km kaugusel stardist ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad.

KOKKUVÕTE

Kergejõustik on spordimaailmas üks tuntumaid. See koosneb paljudest erinevatest aladest. Kergejõustik on mitmekülgne ala, mis pakub erinevaid võimalusi nii harrastus - kui ka elukutselisele sportalsele. Lisaks neile pakub see huvi ka vaatajatele. Kergejõustik on pika ajalooga, kui ka tänapäeval väga populaarne ala, milles võisteldakse nii olümpiamängudel, Euroopa ja maailmameistrivõistlustel kui ka karikavõistlustel.

KASUTATUD KIRJANDUS

Eesti Olümpiakomitee kodulehekülg
http://www.eok.ee/
Kergejõustiku statistika kodulehekülg
http://www.hot.ee/k/kergeraks/
Vaba Entsüklopeedia Vikipeedia
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht