G. Flaubert 1. Zanr, toimumiskoht, aeg Romaan, 19. sajandi Prantsusmaa. Tegevus algab väiksest maakohast Tostes'ist, hiljem kolib see üle väiksematesse linnadesse Yonville'i, Rouen'i. 2. Peategelased Emma Bovary õnnetu naine, kes unistab paremast elust, armastusest ja rikkusest, otsib romantilise seiklusi Charles Bovary Emma mees, nigel arst, saamatu, aeglane ja veidi juhm, samas aga väga moraalne ja siiras, oli Emmasse meeletult armunud ning ei märganud oma naise truudusetust ja kalkust Härra Homais kohalik apteeker, Charles'i sõber ja abiline, auahne, enesearmastaja Härra Lheureux kaval kaupmees ja rahalaenaja Leon Emma sõber, hiljem armuke, väga malbe, jagab Emmaga ühiseid huvisid, muutub lõpuks aga Emma jaoks liiga igavaks Rodolphe Emma esimene armuke, rikas maamanik, manipuleeriv ja suure egoga
kontsert -kontserdi – kontserti - mitmuse omastav kontsertide teemant – teemanti – teemanti - mitmuse omastavav teemantide leitnant – leitnandi – leitnanti - mitmuse om leitnantide vilu – nüri – mõru –tragi – südi NB! Käänamisel: mõrut – mitte mõrudat, tragisse – mitte tragidasse majja, ojja tujju, ajju - lühike sisseütlev Asesõnade käänded – kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellegagi; emb- kumb, emma-kumma, emba-kumba, emmasse-kummasse ... üks – ühe – üht(e) kaks – kahe – kaht(e) viis – viie – viit kuus – kuue – kuut sada – saja – sada e sadat tuhat – tuhande – tuhandet e tuhat sadakond – sadakonna – sadakonda kümmekond – kümmekonna – kümmekonda õudne – õudse – õudset juus –juukse – juust küüs – küüne – küünt kaas – kaane – kaant laas – laane – laant küün – küüni – küüni (heinaküün) kaan – kaani – kaani (verekaan)
Raamat algab sellega kui Charles Bovary oli alles noor poiss, tal oli raskusi kohaneda uue kooliga ja pidevalt naeruvääristati teda klassivendade poolt. Lapsena ja hiljem sirgudes nooreks meheks oli Charles keskpärane ja igav. Ta kukub läbi oma esimesel meditiinilises eksmis ja saab vaevu teisejärguliseks maa arstiks. Peagi sureb ka tema lesest ema kes jätab talle päranduseks oodatust vähem raha. Hiljem armub Charly oma patsiendi tütresse, Emmasse ning mõne aja möödudes otsustavad nad abielluda. Pärast suurt pulma asusid nad elama Tosteisse. Esialgu oli nende abielu pealtnäha õnnelik, Emmal oli abikaasa kes oli edukas ja tunnustatud nende väikeses kodulinnas. Kuid Emma tahab enamat, ta ei suuda Charlsi armastada nii nagu mees teda armastab. Ta ihkab romantikat, meelitusi ja meest, kelle vastu ka temal tunded oleks. Kui Emma väiksena kloostris
Madame Bovary algab sellega kui Charles Bovary on noor poiss, kes ei sulandu kuidagi oma uues koolis ja keda tema klassikaaslased mõnitavad. Lapsena ja hiljem, kui ta sirgub nooreks meheks, on Charles keskpärane ja üksluine inimene. Ta kukub läbi oma esimesest arstieksamist ja napilt saab temast teisejärguline maa-arst (vms). Tema ema sokutab talle naiseks ühe lese, kes aga peatselt sureb ja jätab Charlesile palju vähem raha, kui ta oli lootnud. Charles varsti aga armub Emmasse, kes on ühe tema patsiendi tütar, ja nad otsustavad abielluda. Peale rikkalikku pulma nad lähevad elama ühte majja Tostes'is, kus Charles'il on oma praktika(praksis vms.) Kuid abielu ei rahulda Emma romantilisi ootusi. Alates sellest ajast kui ta elas väikese tüdrukuna nunnakloostris, on ta unistanud, et armastus ja abielu oleksid lahenduseks kõigile tema probleemidele. Peale seda kui ta osaleb ühel suursugusel ballil ühe rikka aadli kodus, hakkab ta tihti unistama rohkem
klaverit mängib või tikandeid teeb. Seesmiselt oli Emma abikaasa, lahke ja rahumeelne külaarst, kelle peamised rõõmud elus on naine, tütar ja rikkalik söök. Rodolphe ei oma tõelist armastust Emma vastu, vaid otsis naisest meelelahutust, kuigi Charles armastab teda sügavalt, mõtleb temale pidevalt ja annab talle andeks, ükskõik mida ta ka ei teeks. Vaatamata paljudele erinevustele olid on Rodolphe'il ja Charlesil siiski üks ühine joon. Mõlemad armuvad Emmasse tema füüsilise ilu pärast. 3. Te peate muutma ühe koha Flauberti teoses. Millise pöördelise koha valiksite, kuidas seda muudaksite? Põhjendage enda valikut! Meie valisime muutmiseks koha, mil Emma afäär Leoniga peaaegu Charlesile ilmsiks tuleb. Kord sattus proua Bovary oma oletatava klaveriõpetaja otsa ja naine ei teadnud Emma nimegi. Et mitte Charlesi usaldust kaotada, näitas Emma mehele võltsitud kviitungeid õppetundide kohta ja veenis teda peagi, et midagi pole valesti
Uss-mees. Lõpuks ta ka saavutab selle eesmärgi ka Emma näol, kes koos Chales'iga laostuvad. Abbé Bournisien - kohalik preester, kes vaidleb pidevalt Hoimais'iga religioonsetel teemadel, kuigi tal endal on mingid spirituaalsed probleemid. Hippolyte - närvile kaarikuhoidja, kes Emma, Charles'i ja Hoimais'i mõjul laseb enda peal katsetada uut kirurgilist protsessi, mille tulemusena kapotab jala. Justin - Homais'i abiline; noor, silmapaistmatu ja lihtne. Armud hullupööra Emmasse ära, et arugi saamata laseb Emma kemikaalide juurde, millega Emma enesetapu sooritab. Iseloomustage Flaubert'i stiili. Kuigi Flaubert oli üks esimesi realismi esindajaid võib teoses kohata ka romantismi mõjutusi, nagu pikad looduskirjeldused, inimeste deitailsed kirjeldused. Ka Emma fantaseerimine on pigem romantisimi joon, millele Flaubert lisab reaalsuse juurde, muutes selle teose ja realismi joonte esindajaks. Kogu põhiteos on ehitatud hukule, et kuigi Emma saab vahel ikkagi kogeda
seksuaalsel külgetõmbel. Millised tagajärjed võivad olla pimesi armastamisel? Kas armastus võib olla päästja? Kuidas armastus muudab meid? Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame. On inimesi, kes kaotavad armudes pea ning näevad armastatud inimeses ainult head. Armastus muudab mõned inimesed pimedaks. Gustave Flaubert'i romaani ,,Madame Bovary" tegelane Charles on pimesi armunud Emmasse. Naine ihkab rikkust ja kingitusi. Ta tahab käia teatrites ja kontsertidel, kuid Charlesile sellised tegevused ei meeldi. Emma peab oma meest Charles'i igavaks ning kaotab tema vastu huvi. Naine astub armusuhetesse teiste meestega. Charles isegi ei aima, et naine teda petab. Emma laenab ärimehelt raha ning ei suuda seda enam tagasi maksta. Naine sooritab enesetapu, kuid Charles andestab talle kõik. Mees maksab võlad ning armastab Emmat edasi isegi peale tema surma
Gustave Flaubert ,,Madame Bovary" Tähtsamad tegelased: Emma Bovary peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust Charles Bovary Emma arstist abikaasa Härra Homais Apteeker, Charles'i hea sõber ja abiline Leon Emma sõber, kellest hiljem sai tema armuke Rodolphe Boulanger Emma esimene armuke Härra Lheureux rahalaenaja ja kaval kaupmees, kelle pärast tekkis Emmal nö ostusõltuvus Berthe Emma ja Charles'i tütar Justin apteekri abiline, kes armub Emmasse ja kelle abiga Emma ennast mürgitas Tegevuskoht: 19.sajandi Prantsusmaa. Tegevus algab väiksest maakohast Tostes'is, hiljem kolib see üle väiksematesse linnadesse Yonville'i, Rouen'isse. Raamat algab külakoolist, kuhu saabub uus õpilane. Ta nimi on Charles Bovary. Poiss on ääretult häbelik ja pisut uje. Pärast külakooli asub noormees õppima arstiteadust, mille lõpetamisega tekkis algul probleeme. Eksamid õnnestusid alles teisel korral
18. sõnade igaüks, emb- kumb käänamine.(õp lk 149) Igaüks, emb- kumb on määratlevad asesõnad.Nende sõnadega väljendatakse, et miski on terviklik või et esindatud on mingi hulga kõik liikmed või osa neist. Käänamises on nad erandlikud. Igaüks (käändub viimane osis) Igaühe : igaüht või igaühte: igaühesse: igaühes jne. Emb-kumb (käänduvad mõlemad osised) emma-kumma: emba-kumba: emmasse-kummasse: emmas-kummas jne. Igaüks viitab hulga igale liikmele eraldi, emb-kumb aga ühele kahest võimalusest. Ühine on igalühel ja emmal-kummal see, et nad esinevad põhiliselt ainsuses. 19. keskvõrre ja ülivõrre. ( ja) 20. Vokaalivaheldus Eks ämm söö kodus sütt. Kass kõrtsis ei käi. ( (õp lk113, 117 ja 141) Mitmuse osastava tunnud -id liidetakse sõna A-tüvele.
om enda e.enese endi e.eneste oma omade os end e. ennast endid e. eneseid oma omi e omasid sis. endasse e.enesesse endisse e.enestesse omasse omadesse e omisse sees. endas e eneses endis e enestes omas omades e omis *määratlevad asesõnad: kõik,iga,igaüks,emb-kumb,kumki,mõlemad IGAÜKS-käändub ainult viimane osis: igaüks-igaüht(igaühte)-igaühesse jne EMB-KUMB- mõlemad osised: emb-kumb,emma-kumma,emba-kumba,emmasse-kum.. *Sõnas KUMBKI liitub -ki alati käändelõpule! (nt.kumbagi,kummalegi,kummastki) sama reegel ka keegi,miski ja ükski(ühelegi), erand on mingi.(mingi-mingit-mingile) *See ja too on näitavad asesõnad; see tähistab lähedal, too kaugemal asuvaid objekte. A M nim too nood om tolle nonde os toda noid sis. tollesse nondesse e.noisse sees. tolles nondes e nois 11.Arvsõnade käänamine Põhiarvs- 3,4,5 , järgarvs-kuues,kolmas; lihtarvs
OM. Õnneliku kirjaniku õnnelikude kirjanikkude OS. õnnelikku kirjanikku õnnelikke kirjanikke SISSE.Õnnelikusse kirjanikusse õnnelikudesse kirj.-sse SEES. Õnnelikus kirjanikus õnnelikudes kirjanikkes RAJAV. Õnneliku kirjanikuni õnnelikkude kirjanikeni NIM. Emb-kumb õlu emmad-kummad õlled OM. Emma-kumma õlle embade-kumbade õllede OS. emba-kumba õlut emmasid-kummasid õllesid SISSE. Emmasse-kummasse õllesse emmbadesse-kumbadesse SEES. Emmas-kummas õlles emmades-kummades õ-des RAJAV. Emba-kumba õlleni emmbade-kumbade õ-ni NIM. Õiglane kohus õiglased kohtud OM. Õiglase kohtu õiglaste kohtute OS. õiglast kohut õiglaseid kohtuid
annaabi.ee 
