PALJUNEMINE spikker (0)

PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend . munarakk , seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot . Sügoot jaguneb korduvalt. MITTESUGULINE- (Tähtsus: lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond.) kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine ( pooldumine , pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. EOSELINE- toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed , sõnajalgtaimed. VEGETATIIVNE- prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid , taimed, alamad loomad. POOLDUMINE - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid , käsnad . PUNGUMINE - alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia ( hüdra , käsn ). TAIME OSADEGA- risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. ISEVILJASTUMINE - Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Näiteks: Viinamäetigude... PARTENOGENEES - Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed - isased). RAKUTSÜKKEL - on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. INTERFAAS - toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine. Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees ) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. TSÜTOKINEES - Tsütokinees on raku jagunemisprotsessi etapp, mille käigus kromosoomid, tsütoplasma , organellid ja rakumembraan jagatakse võimalikult võrdselt kahe tütarraku vahel. VILJASTUMINE - on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud ühinevad sügoodiks. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi sugurakkude liitumine. Toimub naise munajuhas. ONTOGENEES - ehk individuaalne areng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni. OVOGENEES - on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) 2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks. SPERMATOGENEES - nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites. Meestel kestab spetmatogenees elu lõpuni. KROMOSOOM - on eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell , mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku ainevahetuse põhiprotsessid , organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine , raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) Profaas : kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub , rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas : kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas : kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas : kääviniidid kaovad, tuumamembraanid sünteesitakse, kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed), tsütoplasma jaguneb kaheks. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Mitoos 46 kromosoomi, Meioos 23 kromosoomi. MEIOOS- Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. I JAGUNEMINE 1) Profaas: tuuma membraanid lagundatakse, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolid liiguvad poolustele , nende vahele kujunevad kääviniidid, toimub kromosoomide ristsiire (crossingover): homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi. 2) Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid. 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas. 4) Telofaas: tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad. II JAGUNEMINE 1) Profaas: tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid. 2) Metafaas: ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, raku poolustele liiguvad kromatiidid. 4) Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed ja tuumaümbris , toimub tsütogenees : tekivad 4 tütarrakku. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. OVULATSIOON - nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi . Spermatosoidid elavad 2-3 päeva, kuid munarakk on eluvõimeline viljastuma ainult kuni 24 tundi peale ovulatsiooni.
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt. MITTESUGULINE- (Tähtsus: lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond.) kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. EOSELINE- toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. VEGETATIIVNE- prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. POOLDUMINE - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. PUNGUMINE - alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). TAIME OSADEGA- risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. ISEVILJASTUMINE- Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Näiteks: Viinamäetigude... PARTENOGENEES- Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed - isased). RAKUTSÜKKEL- on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. INTERFAAS- toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine. Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. TSÜTOKINEES- Tsütokinees on raku jagunemisprotsessi etapp, mille käigus kromosoomid, tsütoplasma, organellid ja rakumembraan jagatakse võimalikult võrdselt kahe tütarraku vahel. VILJASTUMINE- on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud ühinevad sügoodiks. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi sugurakkude liitumine. Toimub naise munajuhas. ONTOGENEES- ehk individuaalne areng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni. OVOGENEES- on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) 2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks. SPERMATOGENEES- nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites. Meestel kestab spetmatogenees elu lõpuni. KROMOSOOM- on eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: kääviniidid kaovad, tuumamembraanid sünteesitakse, kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed), tsütoplasma jaguneb kaheks. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Mitoos 46 kromosoomi, Meioos 23 kromosoomi. MEIOOS- Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. I JAGUNEMINE 1) Profaas: tuuma membraanid lagundatakse, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid, toimub kromosoomide ristsiire (crossingover): homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi. 2) Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid. 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas. 4) Telofaas: tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad. II JAGUNEMINE 1) Profaas: tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid. 2) Metafaas: ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, raku poolustele liiguvad kromatiidid. 4) Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed ja tuumaümbris, toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. OVULATSIOON- nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Spermatosoidid elavad 2-3 päeva, kuid munarakk on eluvõimeline viljastuma ainult kuni 24 tundi peale ovulatsiooni.
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt. MITTESUGULINE- (Tähtsus: lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond.) kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. EOSELINE- toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. VEGETATIIVNE- prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. POOLDUMINE - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. PUNGUMINE - alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). TAIME OSADEGA- risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. ISEVILJASTUMINE- Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Näiteks: Viinamäetigude... PARTENOGENEES- Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed - isased). RAKUTSÜKKEL- on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. INTERFAAS- toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine. Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. TSÜTOKINEES- Tsütokinees on raku jagunemisprotsessi etapp, mille käigus kromosoomid, tsütoplasma, organellid ja rakumembraan jagatakse võimalikult võrdselt kahe tütarraku vahel. VILJASTUMINE- on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud ühinevad sügoodiks. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi sugurakkude liitumine. Toimub naise munajuhas. ONTOGENEES- ehk individuaalne areng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni. OVOGENEES- on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) 2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks. SPERMATOGENEES- nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites. Meestel kestab spetmatogenees elu lõpuni. KROMOSOOM- on eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: kääviniidid kaovad, tuumamembraanid sünteesitakse, kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed), tsütoplasma jaguneb kaheks. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Mitoos 46 kromosoomi, Meioos 23 kromosoomi. MEIOOS- Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. I JAGUNEMINE 1) Profaas: tuuma membraanid lagundatakse, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid, toimub kromosoomide ristsiire (crossingover): homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi. 2) Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid. 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas. 4) Telofaas: tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad. II JAGUNEMINE 1) Profaas: tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid. 2) Metafaas: ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, raku poolustele liiguvad kromatiidid. 4) Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed ja tuumaümbris, toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. OVULATSIOON- nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Spermatosoidid elavad 2-3 päeva, kuid munarakk on eluvõimeline viljastuma ainult kuni 24 tundi peale ovulatsiooni.
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt. MITTESUGULINE- (Tähtsus: lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond.) kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. EOSELINE- toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. VEGETATIIVNE- prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. POOLDUMINE - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. PUNGUMINE - alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). TAIME OSADEGA- risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. ISEVILJASTUMINE- Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Näiteks: Viinamäetigude... PARTENOGENEES- Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed - isased). RAKUTSÜKKEL- on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. INTERFAAS- toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine. Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. TSÜTOKINEES- Tsütokinees on raku jagunemisprotsessi etapp, mille käigus kromosoomid, tsütoplasma, organellid ja rakumembraan jagatakse võimalikult võrdselt kahe tütarraku vahel. VILJASTUMINE- on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud ühinevad sügoodiks. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi sugurakkude liitumine. Toimub naise munajuhas. ONTOGENEES- ehk individuaalne areng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni. OVOGENEES- on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) 2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks. SPERMATOGENEES- nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites. Meestel kestab spetmatogenees elu lõpuni. KROMOSOOM- on eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: kääviniidid kaovad, tuumamembraanid sünteesitakse, kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed), tsütoplasma jaguneb kaheks. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Mitoos 46 kromosoomi, Meioos 23 kromosoomi. MEIOOS- Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. I JAGUNEMINE 1) Profaas: tuuma membraanid lagundatakse, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid, toimub kromosoomide ristsiire (crossingover): homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi. 2) Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid. 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas. 4) Telofaas: tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad. II JAGUNEMINE 1) Profaas: tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid. 2) Metafaas: ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, raku poolustele liiguvad kromatiidid. 4) Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed ja tuumaümbris, toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. OVULATSIOON- nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Spermatosoidid elavad 2-3 päeva, kuid munarakk on eluvõimeline viljastuma ainult kuni 24 tundi peale ovulatsiooni.
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt. MITTESUGULINE- (Tähtsus: lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond.) kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. EOSELINE- toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. VEGETATIIVNE- prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. POOLDUMINE - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. PUNGUMINE - alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). TAIME OSADEGA- risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. ISEVILJASTUMINE- Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Näiteks: Viinamäetigude... PARTENOGENEES- Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed - isased). RAKUTSÜKKEL- on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. INTERFAAS- toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine. Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. TSÜTOKINEES- Tsütokinees on raku jagunemisprotsessi etapp, mille käigus kromosoomid, tsütoplasma, organellid ja rakumembraan jagatakse võimalikult võrdselt kahe tütarraku vahel. VILJASTUMINE- on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud ühinevad sügoodiks. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi sugurakkude liitumine. Toimub naise munajuhas. ONTOGENEES- ehk individuaalne areng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni. OVOGENEES- on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) 2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks. SPERMATOGENEES- nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites. Meestel kestab spetmatogenees elu lõpuni. KROMOSOOM- on eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: kääviniidid kaovad, tuumamembraanid sünteesitakse, kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed), tsütoplasma jaguneb kaheks. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Mitoos 46 kromosoomi, Meioos 23 kromosoomi. MEIOOS- Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. I JAGUNEMINE 1) Profaas: tuuma membraanid lagundatakse, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid, toimub kromosoomide ristsiire (crossingover): homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi. 2) Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid. 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas. 4) Telofaas: tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad. II JAGUNEMINE 1) Profaas: tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid. 2) Metafaas: ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, raku poolustele liiguvad kromatiidid. 4) Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed ja tuumaümbris, toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. OVULATSIOON- nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Spermatosoidid elavad 2-3 päeva, kuid munarakk on eluvõimeline viljastuma ainult kuni 24 tundi peale ovulatsiooni.
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt. MITTESUGULINE- (Tähtsus: lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond.) kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. EOSELINE- toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. VEGETATIIVNE- prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. POOLDUMINE - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. PUNGUMINE - alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). TAIME OSADEGA- risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. ISEVILJASTUMINE- Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Näiteks: Viinamäetigude... PARTENOGENEES- Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed - isased). RAKUTSÜKKEL- on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. INTERFAAS- toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine. Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. TSÜTOKINEES- Tsütokinees on raku jagunemisprotsessi etapp, mille käigus kromosoomid, tsütoplasma, organellid ja rakumembraan jagatakse võimalikult võrdselt kahe tütarraku vahel. VILJASTUMINE- on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud ühinevad sügoodiks. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi sugurakkude liitumine. Toimub naise munajuhas. ONTOGENEES- ehk individuaalne areng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni. OVOGENEES- on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) 2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks. SPERMATOGENEES- nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites. Meestel kestab spetmatogenees elu lõpuni. KROMOSOOM- on eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: kääviniidid kaovad, tuumamembraanid sünteesitakse, kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed), tsütoplasma jaguneb kaheks. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Mitoos 46 kromosoomi, Meioos 23 kromosoomi. MEIOOS- Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. I JAGUNEMINE 1) Profaas: tuuma membraanid lagundatakse, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid, toimub kromosoomide ristsiire (crossingover): homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi. 2) Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid. 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas. 4) Telofaas: tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad. II JAGUNEMINE 1) Profaas: tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid. 2) Metafaas: ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, raku poolustele liiguvad kromatiidid. 4) Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed ja tuumaümbris, toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. OVULATSIOON- nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Spermatosoidid elavad 2-3 päeva, kuid munarakk on eluvõimeline viljastuma ainult kuni 24 tundi peale ovulatsiooni.