10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
EliisaE
Õppematerjali autor
Mis on muusika? Muusikalised väljendusvahendid: * Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. * Meloodia- helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. See on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte. * Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. * Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. * Tempo-kiirus * Tämmer-kõlavärving * Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr. Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas.
· Vaimulik (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid · eneseväljendusviis tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid · vajalik meelelahutuseks, eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne. · muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2
Leoninus ja Perotinus – esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos Orkestra – ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed Madalmaade vokaalpolüfoonia – nimetus muusikalisele renessansile Ars nova – 'uus kunst'; nimetus prantsuse 14.saj kultuurile Trecento – nimetus Itaalia 14.saj kultuurile Caccia – Itaalia 3-häälne polüfooniline laul, alumise „rahulikult summuva“ häälte kohal peavad 2 ülemist häält teineteisele jahti Teemad: • Muusika olemus ja vajalikkus Vajalik eneseväljenduseks. • Muusikalised väljendusvahendid Hääl, pillid. (füüsiline, keeleline, kunstiline) • Antiikkultuuri tähtsus Euroopa kultuuriloos. Vanakreeka muusika „Euroopa kultuuri häll“ Tragöödia, sai alguse dionüüsiatelt Pidustustel esinevale koorile hakati lisama dramaatilist tegevust Klassikalise tragöödia rajajad: Aischylos, Sephokles, Euripides Pentatoonika asemel jaotati oktaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine
Rütm – nähtuste korduvuse muster Meloodia – helide kaunikõlaline järjestus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber – helivärv Harmoonia – õpetus helide kooskõla homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest Faktuur - üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Mitmehäälsuse liigid: Heterofoonia – kõlavad ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides
KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel.
Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a
Tunti ainult keskajal. Klavessiinilaadsete eelkäija. · Organistrum ehk rataslüüra nahaga kaetud vändaga pööratava rattaga keelpill. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse helikõrgusi. · Flööt, millest hiljem arenesid pommer ja oboe. · Trompet ja tromboon · Fiidel lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill · Harf · Lauto ümarapõhjaline araabia päritolu keelpill Mitmehäälne muusika 1. Burdoon liikumatu/lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl. Mängitakse mõne lihtsa pilliga. Mõned pillid (torupill, rataslüüra, vanad poogenpillid) on ehitatud mängima ainult burdoonil. 2. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt (häälte vahe on kvint või kvart). 3. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Koos grupis
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Keskaja kultuur ja muusika Referaat Koostaja: Aare Sepper 14KS1 Vana-Vigala 2014 Sisukord 1.Romaani ja Gooti stiil 2. Vaimuliku muusika areng 3.Missa 4.Noodikirja kujunemine 5.Ilmalik muusika 6.Pillid keskajal Romaani ja Gooti stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid