2

odt

Muusikaajalugu

Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paavst/kirikuõpetaja/preester peavad epistli ja lauldakse kirikukoraali Credo in unum Deum. Kolmas osa on armulaua lituria, lauldakse 1. Sanctus Benedictusn 2.Agnus Dei qui tollis peccata mundi. 4. osa lõpuosa. Keskajal valitses askeetlik elulaad- hinnati lihtsust, kloostris elamist ja kõike muud püha kirikuga seotut. Tähtsaim muusikazanr oli kirikukoraal. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikulaulureformi

Muusika → Ballett

5 allalaadimist

1

docx

Missa konspekt

tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. · Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament ­ Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison ­ lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo ­ lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum ­ lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/Benedictus ­ lauldakse altarirituaali ajal · Agnus Dei ­ lauldakse enne armulaua jagamist

Muusika → Muusikaõpetus

14 allalaadimist

15

ppt

Keskaeg

Tartu Karlova Gümnaasium Raiko Raalik 9a kl. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Nii kujutati Jumala talle vitraazil. Keskaegne vitraaz Pisa Katedraali Kellatorn Mainz´i Katedraal (romaanistiil) (romaanistiil) Gooti Stiilis Kirikutorn · NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND

Muusika → Muusikaajalugu

26 allalaadimist

3

doc

Keskaja muusika

avastused keemias, metallurgias ja füüsikas; ning nii filosoofilisi teloloogilisi uurimusi selle kohta, millist mõju avaldavad sõda ja rahu üksikindiviidile, kui ka ülemaailmselt. Keskaja muusikat mõjutasid kloostrite ja kirikute laulukoolid ning Gregoriuse I reformitud kirikulaul. Iga päev oli kirikutes teenistus. Seal oli alati viis laulu ühe ja sama tekstiga ning hiljem kirjutasid heliloojad teoseks. Need viis laulu on KYRIE ELEISON (ISSAND HALASTA), GLORIA IN EXCELSIS DEO (AU OLGU JUMALALE KÕRGES), CREDO IN UNUM DEUM (MINA USUN AINSASSE IUMALASSE), SANCTUS/BENEDICTUS (PÜHA/KIIDETUD OLGU), AGNUS DEI /JUMALA TALL). Lisaks neile lauldi hulk teisi laule, mis olid seotud selle päevaga. Ja tolleaegset laulmisviisi nim. gregooriuse lauluks, sest selle on välja arendanud paavst Gregorius I Suur. Kirik - (kr.,kyriakon, jumala maja), Jumalakoda, hoone, kus toimetada armulauda, euharistiat ja kiriklike sakramente. Koht, kus pidada liturgiaid kogukonna ja koguduse

Muusika → Muusika

53 allalaadimist

1

docx

Vokaalmuusika baroki ajal

Oratoorium ­ mitmeosaline dramaatilise või eepilise sisuga teos solistidele, koorile ja orkestrile. Baroki ajastul olid oratooriumid enamasti vaimuliku sisuga. Passioon on oratooriumi eriliik, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. Georg Friedrich händel ­ Almirena aaria ooperist ,,Rinaldo" Esimene ooperiteater maailmas avati 1637 aastal Veneetsias. La Scala Milanos Metropolitan Opera New York Gloria In Excelsis Deo ,,Gloria" RV 589 1.osa Antonio Vivaldi O Sing Unto The Lord A New Song Georg Friedrich Handel . Ooper tekkis 17.saj alguses Firenzes ühes haritlaste rühmas, mida nimetati camerata. Võtsid eeskujuks antiiktragöödia.Taotlesid muusika, luule, draama, tantsu ühtsust. Ooperi teemadeks olid kas antiikmüüdid või mingid ajaloolised sündmused. Bizet: Carmen L'amour est un oiseau rebelle Mozart : Le nozze di Figaro Non piu andrai Wagner: er fliegende Holländer ­ Die frist ist um

Muusika → Muusikaajalugu

23 allalaadimist

1

doc

Muusika liigid, vaimuliku muusika ülevaade, koraal, missa.

seda nim. paralleelorganumiks Hiljem liikus alumine hääl iseseisvalt - vabaorganum. Motett ­ mitmehäälne laul, iga hääl oli erikeeles. Oli mõeldud laulmiseks, mitte kuulamiseks, sest tekstist ei saanud aru Missa ­ on katoliku kiriku jumalateenistus, kus lauldakse 5 kindlatel ladinakeelsetel palvetekstidel laulu. Need laulud on: 1. Kyrie eleison ­ Issand halasta 2. Gloria in excelsis Deo ­ au olgu Jumalale kõrges 3. Credo in unum Deo ­ mina usun ühtainsasse Jumalasse 4. Sanctus ­ püha 5. Agnus Dei ­ Jumala Tall Hiljem ühendati need 5 palvelaulu üheks suureks teoseks, mida ka nimetame missaks. See on vokaal-sümfooniline suurteos, mida esitavad lauljad, solistid ja sümfooniaorkester

Muusika → Muusika

10 allalaadimist

1

doc

Muusika mõisted

palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa ­ oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) ­ palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) ­ kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) ­ usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) ­ kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) ­ palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem ­ leinamissa. Algselt oli R leina jumalateenistus, kuid hiljem kujunes kontsertanriks. R koosneb lad keelsetest lauludest

Muusika → Muusika

14 allalaadimist

11

ppt

Keskaeg

529 asutab benediktlaste ordu.  Missa  Eeelmissa – palved.  Peamissa – armulaud, altar.  Officium – tunnipalvus. Matutinum – enne koitu. Laudes – päikesetõusul. Priima – 1. päevatunnil. Tertia – 3. päevatunnil. Missa – keskpäevane jumalateenistus. Sexta – 6. päevatunnil. Nona – 9. päevatunnil. Vesper - päikeseloojangul. Completorium - öötulekul.  Ordinarium Kyrie eleison – issand halasta. Gloria in excelsis Deo – au olgu jumalale kõrges. Credo in unum Deum – mina usun ainsasse jumalasse. Sanctus – püha olgu. Benedictus – kiidetud olgu. Agnus dei qui tollis speccata mundi – jumala lammas, kes sa maalima patud halastad.

Muusika → Muusikaajalugu

36 allalaadimist

2

doc

Keskaja muusika konspekt kokkuvõtvalt

8.- 9. sajandil. MISSA · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleison (Issand, halasta) - lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) - lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse) ­ lauldakse pärast jutlsu sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/ Benedisctus (Püha/ Kiidetud olgu) - lauldakse altarirituaali aja · Agnus Dei (Jumala Tall) - lauldakse enne armulaua jagamist · neumad kirjutati sõnade kohale, kuna noodijooni ei tuntud · · 10

Muusika → Muusika

10 allalaadimist

1

doc

9. klassi muusika mõisted

Liturgiline muusika ­ kirikutes kasutatav muusika Hümn ­ 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal ­ 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal ­ värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa ­ jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem ­ surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium ­ tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta ooper, võib olla nii vaimulik kui ka ilmalik nt F.J.Haydn ,,Aastaajad" Passioon ­ koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse

Muusika → Muusika

17 allalaadimist

1

doc

Vabakristlik muusika

3)Prima (esimesel päevatunnil) 8)Verper ( päikeseloojangul) 4)Tertia (kolmandal päevatunnil) 9)Completorium (öö tulekul) 5)Missa (päeva keskne) Missa ülesehitus: 1) Sõna liturgia ­ õpetussõnad 2) armulaua liturgia- seotud altari rituaalidega Liturgilised laulud jagunevad: 1)Missa ordinarium (korduvad muutumatud) 2)Missa proprium (muutuvate tähtpäevadega seotud , erinevad laulud) Ordinariumi osad Kyrie eleison ; Gloria in excelsis deo ; Credo in unum deum ; sonetos/benedictus ; Agnus dei Noodikiri Gregoriuse koraal on levinud sajandeid suuliselt, vajamata noodikirja. Frangi riigi tekkega tuli hakata muusikat kirja panema (8-9 saj). Noodimärkidena kasutati neumasid (kreeka keeles viibe) ­ konksud, kriipsud ja punktid. Üks neuma tähistas 1-4 helist koosnevat meloodia elementi ja rütmilise ettekandenüansse. Neumad kirjutati teksti kohale, alguses ühekõrgusele. Et helikõrgusi täpsemalt määrata,

Muusika → Muusikaajalugu

4 allalaadimist

3

docx

Keskaja muusika

KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-muutumatud tekstid *Proprium-muutuvad tekstid *Ordinaariumi osad: *Kyrie eleison (Issand halasta) *Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges)  *Credo in unum Deum (Usun ainsasse Jumalasse) *Sanctus/Benedictus (Püha/Kiidetud olgu) *Agnus Dei (Jumala tall) *Vox Clamantis (dir: Jaan-Eik Tulve) (Tallinnas tegutsev ansambel) KESKAEGNE NOODIKIRI *Greogooriuse laul levis sajandeid suulisel teel *Tekkis vajadus ühlustada Frangi riigi piires gregooriuse laulu meloodiad *neuma- noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. *Guido Arezzost (11

Muusika → Muusikaajalugu

12 allalaadimist

1

docx

Muusika: Mõisted ja keskaeg

meelde tuletada. Guido Arezzost ­ Muusikateoreetik 11.saj-l. Võttis kasutusele kompaktse joonte süsteemi, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. Joonte arv sõltus otstarbest. Muusikaline tsükkel MISSA - on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Koosneb missa ordinaariumi osadest Missa proopriumi ja ordinaariumi (üldiselt,pole vaja nimetada) I Kyrie eleison - Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo - au (Au olguJumalale kõrges) III Credo in unum Deum- usun (Mina usun ainsasse Jumalasse) IV Sanctus/Benedictus -Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumalatall Vagandid - rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Sisult võisid nende laulud olla üsna siivutud, parodeeriti ka kirikulaule. Zonglöörid ­ Kangelaslaulude esitajad. Need mehed või naised rändasid ringi üksi või seltskondadena, elatades ennast lauldes, trikke tehes, mängides ja taltsutatud loomi näidates

Muusika → Muusikaajalugu

2 allalaadimist

2

docx

Muusikaajalugu keskaeg

kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm, mille viis osa põhinevad kindlatele ladinakeelsetele tekstidele. Proopium - vahetuvad igal päeval Ordinaarium-kindlad, muutumatud osad kyrie eleison - issand halasta (sissejuh) Gloria in excelsis Deo - au olgu Jumalale kõrges (sissejuh) Credo in unum Deum - Mina usun ainsasse Jumalasse (sõnaliturgia lõpulauluna) Sanctius/Benedictus - Püha, kiidetud olgu(altarirituaali ajal) Agnus Dei - Jumala Tall (enne armulaua jagamist) Epistel - manitsuskõne Credo - usutunnistus pater noster- Meie isa palve Lõppeb alati sõnadega - Dona nobis pacem- anna meile rahu Al 8.saj hakati noote kirja panema. Guido Arezzost võttis kasutusele nootide silpnimed + noodijooned. UT RE MI FA SOL LA SI

Muusika → Muusika

9 allalaadimist

2

rtf

Žanr ja vorm muusikas

Motette esitati pillide saatel ja nad olid tihti ilmalikud ning seepärast esitati neid ka väljaspool kirikut. Missa. Reekviem - Missa on üks tähtsaim ja ulatuslikum liturgilise ( vaimuliku ) muusika zanr. Missa jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5 osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega . · 1) Kyrie eleison ( Issand, halasta ) · 2) Gloria in Excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges ) · 3) Credo in unum Deum ( Mina usun ühte Jumalat ) · 4) Sanctus ( Püha ) / Benedictus ( Kiidetud olgu ) · 5) Agnus Dei ( Jumala tall ) Sisuliselt jagunev missa kaheks. Eelmissaks ( lõpeb Credoga ) ja Peamissaks. Reekviem on surnute mälestuseks kirjutatud missa. Protestantlik koraal - selle eesmärgiks oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel, selleks loobuti ladina keelsetest tekstidest ja

Muusika → Muusikaajalugu

20 allalaadimist

4

docx

Keskaja muusika ( 5-13.sajand)

Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? Noodimärke nimetati neumad-eks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks?

Muusika → Muusika ajalugu

11 allalaadimist

4

docx

Keskaja muusika ( 5-13.sajand)

 retsitatiivne  puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt  rütm lähtus tekstist  kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor 4.Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega.  Kyrie eleison - Issand halasta  Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel)  Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat)  Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu  Agnus dei - Jumala tall 5.Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? 8.-9. Sajandil nimetati noodimärke neumadeks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. 6.Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks?

Muusika → Muusika ajalugu

16 allalaadimist

3

doc

MITMEHÄÄLSUSE TEKE-NOODIKIRJA ARENG

Kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga - kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa ­ 1. katoliku jumalateenistuse põhivorm 2. tsükliline kooriteos Missatekstid jagunevad: ordinarium ­ kõikidel missadel kõlavad laulud ja proprium ­ vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud Missa osad: 1. KYRIE ELEISON ­ Issand halasta 2. GLORIA IN EXCELSIS DEO ­ au (au olgu jumal kõrgel) 3. CREDO IN UNUM DEUM ­ usun (mina usun ühte jumalat) 4. SANCTUS/ BENEDICTUS ­ püha/kiidetud olgu 5. AGNUS DEI ­ jumala tall Reekviem ­ leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks Tuntuim sekvents (vaimuliku luule vorm keskajal), mis on kasutusel tänapäevani, on DIES IRAE. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Esimesed teated mitmehäälsest muusikast pärinevad 18.sajandist. Juhuslik mitmehäälsus eksisteeris

Muusika → Keskaja muusika

13 allalaadimist

2

odt

Gregooriuse laulu referaat

helikõrgusega üksikhelisid), kuna noodijooni veel ei tuntud. Tänapäeval kasutatakse gregooriuse laulu klassikalises muusikas missas. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (Püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Tänapäeva pop-muusikas on gregoorius gregorian. Seda veab rahvusvaheline meeskond, mille müstilin kõla ja kaunis mitmehäälne laul on leidnud kõlapinna terves Euroopas.

Muusika → Muusika

3 allalaadimist

3

docx

Vana-Kreeka ja Rooma, varakristlik ja keskaja muusika

Sekvents ­ üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku v kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkonniti erinevused; Responsoorium ­ algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. Tekkis missa, mis kujunes lõplikult välja 11. sajandiks. Selle osad jagunevad ordinaariumiks ja proopriumiks. Ordinaariumi osad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis suulisel teel. Noodikiri tekkis kloostrites. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. 9. ­ 12. sajandini muutus kirikulaul suulisest kirjalikuks. Võeti kasutusele troop, mille baasil tekkis 10. sajandil liturgiline draama. Esimesed tuntumad heliloojad on Leoninus ja Perotinus.

Muusika → Muusikaajalugu

29 allalaadimist

4

docx

KT. NR.2 (MUUSIKA)

pikkade kaunistustega. 4. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast. Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala tall Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) 5. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada

Muusika → Muusika ajalugu

8 allalaadimist

2

docx

Muusika küsimused

täiesti süsteemitult) 7. Kes on Gregoorius Suur? Paavst; juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopast. Ta uuendas tekstid, mis võeti kasutusele lääne kirikulaulus. Tema järgi nim Rooma katoliku kiriku laulu gregooriuse koraaliks. 8. Liturgia- Jumalateenistuse kord. 9. Missa osad: Kyrie elevison (Issand, halasta)- lauldakse missa sissejuhatavas osas. Gloria in excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges)- lauldakse missa juhatavas osas Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse)- lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna. Sanctus/Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu)- lauldakse altarirituaali ajal. Agnus Dei (Jumala Tall)- lauldakse enne armulaua jagamist. 10. Noodikirja kujunemine: 1) Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil

Muusika → Muusikaajalugu

1 allalaadimist

14

ppt

Keskaeg, muusikas

· Igapäevane tähtsaim liturgia. · Officium ­ tunnipalvus, ilma eriliste rituaalideta. · Eelmissa ­ palved, sõnaliturgia. · Peamissa ­ armulaud, altarirituaal. Matutinum ­ enne koitu. Laudes ­ päikesetõus. Priima ­ esimesel päevatunnil. Tertia ­ 3. tund. Missa ­ keskpäevane. Sexta ­ 6. tund. Nona ­ 9. tund. Vesper ­ päikeseloojang. Completorium ­ öötulek. · Ordinaarium ehk muutumatu osa. Kyrie eleison, christe eleison ­ Issand halasta, Kristus halasta. Gloria in excelsis Deo ­ Au olgu Jumalale kõrges. Credo in unum Deum ­ Mina usun ainsasse Jumalasse. Sanctus/Benedictus ­ püha/kiidetud olgu. Agnus dei qui tollis peccata mundi ­ Jumala tall, kes sa maailma patud kannatad.

Muusika → Muusika

26 allalaadimist

2

docx

Reekviem, missa, protestantlik koraal

ning armulauast kogudusele (tegemist on nn ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega. Sisuliselt jaguneb missa kaheks. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Peamissa algab pärast Credo't

Muusika → Muusika

25 allalaadimist

4

docx

Keskaja muusika kokkuvõte

Ploüfooniaks  Missad Missa on jumala teenistuse põhivorm, mille toiminguid hakkati 4.-5. Saj. Saatma lauldega Missad osad jagunevad: · Adinaarium( muutumatud teksit, mis on kohustuslikud igal jumala teenistusel) · Propriumiks( need on muutuvad tekstid, mis lisatakse vastavalt kiriku kalendri tähtpäevadele) Missade sõnade tekstid 1. Kyrie eleison (palvelaul) 2. Gloria in excelsis Deo (kiidulaul) 3. Credo in unum deum (usutunnistus) 4. Sanctus/benedictus (kiidulaul) ­ püha, kiidetud olgu 5. Agnus dei, qui ( tollis peccata mundi, miserere nobis ­ palvelaul) Meie, Isa palve Meie isa kes sa oled taevas pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, tahtmine sündigu, nagu taevas nõnda ka maa peal. Meie iga päevast leiba anna meile tänapäev Anna meile andeks meie võlad Nagu ka meiegi andeks anname oma võlglastele.

Muusika → Muusika

107 allalaadimist

4

docx

Muusika KT keskaja kohta

tavade kohaselt. See aga ohustas Euroopa katoliku kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavst Gregorius Suur I (540- 604) /paavstiks valiti 590.a/ alustas Lääne-Euroopas liturgia (ehk jumalateenistuse) korra ja laulude ühtlustamist. Seepärast nimetatakse katoliku kiriku viise nüüd gregooriuse lauludeks ehkki paavst ise laule ei kirjutanud. 5. Nimeta missa ordinaariumi laulud I Kyrie eleison II Gloria in excelsis Deo III Credo in unum Deum IV Sanctus/Benedictus V Agnus Dei NB! Peast peab teadma vaid Boldis kirjutatud nimetusi 6. Millal ja miks tekkis vajadus noodikirja järele? 8.-9. sajandil, mil kujunes Euroopas Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline (kiriklik) laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli selleks kirja panna, muidu ei saanud neid levitada. 7. Seleta mõistet neuma

Muusika → Muusika

34 allalaadimist

2

doc

KESKAJA MUUSIKA

· Reponsoorium ­ algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. Tekkis missa ­ katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. ­ 9. sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikud saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi.

Muusika → Muusika

20 allalaadimist

2

doc

RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA

Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison ­ Issand halasta ­ palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo ­ au olgu Jumalale kõrges ­ kiidulaul Credo in unum Deum ­ mina usun ainsasse Jumalasse ­ usutunnistus Sanctus/Benedictus ­ püha/kiidetud olgu ­ kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis ­ Jumala Tall, kes sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale ­ palvelaul Ka reekviemist kujunes (Reekviem ­surnute missa) terviklik mitmehäälne muusikaline suurteos. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo

Muusika → Muusika ajalugu

11 allalaadimist

3

doc

Barokkmuusika Saksamaal

osad, retistatiivid, ansamblid, aga pole lavalist liikumist, dekoratsioone, kostüüme. Kanti ette Suurel Reedel. "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon" · Matteuse passioon Aaria "Erbarme dich" Koraal: "Bin ich gleich von dir gewichen" Evangelist (retsitatiiv) Lõpukoor "Wir setzen uns mit Tränen nieder" · H-moll missa ­ hiiglaslik töö. Valmis 1748. Koostatud varemloodud töödest. Kestab 2 tundi, 24 osa, elutöö kokkuvõte. · Gloria in excelsis Deo · Agnus Dei · Jõuluoratoorium. 6-osaline suurteos. Mõeldud ette kanda kuuel erineval päeval. · Kirjutas ka laule ning koraaliseadeid, motette.(!) Instrumentaalmuusika · Tunti eelkõige ületamatu orelivirtuoosina. Arendas täiuseni kõik barokiaegsed orelimuusika vormid, nagu varasema orelikunsti kokkuvõte. · Fantaasiad, prelüüdid, fuugad, toccatad, koraalitöötlused (-prelüüdid).

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

16 allalaadimist

6

doc

Sissejuhatus muusikalukku

• Keskaja üldiseloomustus Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat osa:  Kirikumuusika  Rahvamuusika ja kultuur  Rüütlite muusika • Katoliku kiriku liturgia. Missa. Ordinaariumi osad. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium – missa muutumatud tekstid (korduvad igapäevaselt) 2. Proprium – missa muutuvad tekstid (iga päev erinevad) 5 teksti, igal missal: Kyrie eleison – Issand, halasta Gloria in excelsis Deo – au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – usun ainsasse Jumalasse Sanctus/Benedictus – Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall • Gregooriuse koraal Gregooriuse koraal – üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele Levis sajandeid suulisel teel. Aga siis tekkis vajadus ühtlustada Frangi riigi piiris gregooriuse laulu meloodiad. • Keskaegne noodikiri neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Guido Arezzos võttis kasutusele:

Muusika → Muusika

13 allalaadimist

7

rtf

MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD

MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega ­ inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad....

Muusika → Muusika

3 allalaadimist

5

docx

Vana aja muusika rollid

muusikana. Liturgia ­ On jumalateenistuse kord. Aja-pikku kujunes välja kaks peamist liturgia tüüpi : tunni palvus(Kaheksa korda päevas toimuv lühikene ilma eriliste rituaalideta palvekord) & Missa(Igapäevane peamine Jumalateenistus keerulise ülesehitusega, rituaalide rohke pikk jumalateenistus). Igale rituaali osale ehk ordinaariumile tekkisid muutumatud tekstid, mis võimaldavad neile luua lõputult uut muusikat. ORDINAARIUMI OSAD Kyrie eleison (Issand halasta) Gloria in excelsis deo (Au olgu Jumalale kõrges) Sanctus Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus dei (Jumala tall) Gregooriuse laul / Koraal Üks tuntumaid varakristlike laulu zanre, ta on pärit 6.saj. Ühehäälne laul, mida laulavad meeskoorid, vahel ka poistekoorid. Laul on saanud oma nime Rooma paavst Gregorius I'mese auks, kes ei olnud küll muusik, kuid kes väidetavalt pani kokku nende laulude tarbeks tekstide kogumiku. Aeglase rütmiga, tundetu esitluslaadiga laul.

Muusika → Muusika ajalugu

3 allalaadimist

3

docx

Keskaeg, renessanss ja barokk

kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid neumad. 8-9 sajandil, kuna oli vaja ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Neumad- noodimärgid, mis tähitavad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi 5. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid erinevates piirkondades

Ajalugu → Ajalugu

9 allalaadimist

3

doc

Muusikaajalugu keskaeg

communia-armulaualaul Introitus ­ missa avalaul Melism-kaunistus, ühel vokaalil mitme noodi laulmine KYRIE-missa üks vanemaid laule. Kreeka keelsest tekstist, lihtne palvelaul preestri ja koguduse vahel. Responsoorne ettekande viis, teksti ainult kolm rida, lihtne ülesehitus, rikkalikult kaunistatud lõpp. Kyrie laulud vaimulike rahvalaulude alused. GLORIA-aluseks tulevasele polüfoonilistele helilaadidele. Missa teine laul. Gloria in excelsis deo ­ Au olgu jumalale kõrges CREDO-pärineb Nikaia usutunnistusest, kinnitatud 320a. 11.sajandiks Rooma liturgiasse, kreeka päritoluga. Psalmoodia laulmisega SANCTUS-püha, valmistab ette missa sisulise kõrgpunkti, iseloomustab hästi kaunistatud läbikomponeeritud meloodiad AGNUS DEI-tuli hilja Rooma liturigasse, muutuvate tekstidega. GRADUALE-psalmilaul(astmelaul-lauldakse esimesel astmel) muusikaliselt kõige huvitavam missalaul ALLELUIA-koosneb kolmest osast. ABAB-vorm

Muusika → Muusikaajalugu

54 allalaadimist

5

docx

Muusika 10. klassi konspekt

Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid: kloostrid , kirkud , katedraalid (nt. Tourus , st. Gallen , Metz) Gregorius 1- Rooma esimene paavst , Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said kirikulaulu aluseks. Läänekiriku ühendamis poliitika. Liturgia- tavaline jumala teenistus Misssa- pidulik(päeva keskne) jumala teenistus Ordinarium- missa muutumatu osa Proprium- missa muutuv osa I. Kyrie eleison ­ Issand halasta II. Gloria in excelsis deo ­ Au olgu jumalale kõrgele III. Gredo in unum deum ­ Mina usun ainsasse jumalasse Loetakse ,,Meie Isa palve" IV. Sanctus / Benedictus ­ püha kiidetud olgu V. Agnus dei ­ Jumala tall Urmas Sisask- onkirjutanud missa Lk.13 ! Gregoriuse laul Keel:Ladina Esitluslaad:1 häälne Rütmika:polnud kindlat rütmi , lauldi edasi sõnumit Meloodika:väga lihtne lauluviis Retisteerimine- kõnelaul, laulja laulab pikki proosatekste ühel noodil

Muusika → Muusika

65 allalaadimist

7

docx

Keskaja muusikaajalugu

 Missad Missa on Katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, mille toiminguid hakati 4 ­ 5 saj.saatma lauludega. Missa osad jagunevad: · Orginaarium ­ muutumatud tekstid, mis on kohustuslikud igal jumalateenistusel · Proprium ­ muutuvad tekstid, mis lisatakse vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele. 3. Kyrie eleison ­ pavlelaul (Issand, halasta) 4. Gloria in excelsis Deo ­ kiidu laul (Au olgu Jumalale kõrges) 5. Credo in unum Deum - usutunnistus (Mina usun ainsasse jumalasse) 6. Sanctus/Benedictus ­ kiidulaul 7. Agnus dei, qui tollis peccata mundi, missere mobis - palvelaul (Jumala Tall, kes on maailma patud ära kannad, halasta meie pead) Renessanss tekkis Firenze linnas 14. Saj. Itaalias ja kandus sealt õigepea teisesse Euroopa maadesse: Madalmaad Inglismaale Pranstusmaale Saksamaale

Muusika → Muusikaajalugu

51 allalaadimist

24

docx

Keskaja kultuur ja muusika

3. eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia 4. peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks. Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala tall Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) Noodikirja kujunemine 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna.

Muusika → Muusikaajalugu

5 allalaadimist

8

doc

Muusikaajalugu: KESKAEG - VAIMULIK MUUSIKA

kaheksa korda päevas kindlatel tundidel, enamasti kloostrites ja missa – igapäevane peamine jumalateenistus (enamasti kirikus), mille ülesehitus on keerulisem ja seotud mitmete rituaalidega. Igal päeval korduvaid missa tekste nim. ordinaariumiks, vastavalt kirikukalendrile muutuvaid tekste nim. Propriumiks. Missa kolmas osa on epistel või evangeelium Ordinaariumilaulud: Kyrie eleison (issand halasta) – vanim, kreekakeelse tekstiga– palve, Gloria in excelsis Deo (au olgu Jumalale kõrges) – kiidulaul, Credo in unum Deum (mina usun ainsasse Jumalasse) – usutunnistus, Sanctus/Benedictus (püha/õnnistatud olgu) – kiidulaul, Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis (Jumala Tall, kes sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale) – palve. Ite missa est (minge, on lõppenud) on lühike lõpulaul, mille tekstist tulenebki jumalateenistuse nimetus missa, ei ole kasutusel tingimata igal missal.

Muusika → Muusikaajalugu

5 allalaadimist

10

docx

Vana ja keskaeg

- Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem (rituaalid) - Missal lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks - ● laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele ja pühadele - missa propium ● laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel - missa ordinaarium - Missa odinaariumi 5 osa: ● Kyrie eleison - palvelaul ● Gloria in excelsis Deo - ülistuslaul ● Credo in unum Deum - usutunnistus ● Sanctus/Benedictus ● Agnus Dei qui tollis peccata mundi - palvelaul Noodikirja kujunemine - 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi Suurriik, tekkis vajadus tekstid kirja panna  - Muusika pandi kirja neumadega(märk,viibe), märgiti sõnade kohale - Alates 10. sajandist mindi täpsemaks - Noodijoonte arv oli algul erinev (1-10)

Muusika → Muusikaajalugu

3 allalaadimist

4

docx

Vokaalsümfooniliste suurvormide areng 17-19. saj

Narva Eesti Gümnaasium ------ 12 klass Muusika Essee Vokaalsümfooniliste suurvormide areng 17. ­ 19. sajandil Narva 03.06.2013 Vokaalsümfooniliste suurvormide areng 17. ­ 19. sajandil Vokaalsümfooniline suurvorm on üheks muusika liigiks. Vokaalsümfoonilise suurvormi koosseisuks on koor, solistid ja orkester. Ajaga tekkisid muutused erinevates muusika zanrites. Muutus meloodia, helitugevus, harmoonija jne. 17-19.saj., see periood hõlmab kolme ajastut, milleks on barokiajastu, klassitsismi ajastu ja romantismiajastu. Igas muusika zanris on märgatavad muutused kõigi kolme aja perioodil. Võtaks vaatluse alla oratooriumi, kantaadi, missa ja passiooni. Kõik nemad on vokaalsümfoonili...

Muusika → Muusikaajalugu

1 allalaadimist

8

odt

Keskaja muusikakultuur/ muusikaajalugu, varakristlik muusika,gootiaegne muusika e. kirikumuusika, renessanssmuusika

ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Tekkis missa ­ katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (Püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. ­ 9. sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikud saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi.

Muusika → Muusikaajalugu

6 allalaadimist

3

doc

KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.)

7. Kristliku kirikulaulu kaks liturgia liiki ­ tunnipalvus ja missa. . Kõik Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks: proopriumiks ja ordinaariumiks. Prooprium ­ laulud vahelduvad iga päev. Ordinaarium ­ laulud kõlavad kõikidel teenistustel. Kyrie eleison Issand, halasta Gloria in excelsis Deo Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum Mina usun ainsasse Jumalasse Sanctus/Benedictus Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei Jumala Tall 8. Millal tekkis vajadus ühtse noodikirja järele ja miks? Noodikirja areng. ,,Guido käsi" 8.-9.sajandil, mil tekkis Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. 8.-9

Muusika → Muusikaajalugu

39 allalaadimist

7

docx

10. klassi muusika tunni konspekt

Missa. Ordinaariumi osad. · Paavst Gregorius I algatusel ühtlustati liturgilised tekstid, mis said kirikulaulu (gregoriuse laulu) aluseks · Laulus on olulised tekst ja sõnum · Missa ­ igapäevane peamine jumalateenistus · Missal lauldavad laulud jagunevad: 1. Prooprium ­ laulud, mis vahelduvad vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele 2. Ordinaarium ­ laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel · Ordinaariumi osad: I Kyrie eleison ­ Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo ­ au olgu Jumale kõrges III Credo in unum Deum ­ Ma usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benedictus - Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala Tall 7. Gregooriuse koraal · Sai nimetuse paavst Gregorius I järgi · Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele · Madala aeglustuva tempoga, pillide ja laulja vaheldumine, hea harmoonia, astmeline meloodia · Ühehäälne, saateta, vaba meetriumiga, sõnarõhku arvestav 8. Keskaegne noodikiri

Muusika → Muusika

14 allalaadimist

8

docx

Muusika

müsteeriumid. · Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Etendati lihtrahvale. · Tänapäeval tunneme kahte liiki missat, mida esitatakse ladina keeles: 1) Missa, kui katoliku jumalateenistuse põhivorm, milles oli 5 osa. 2) Missa, kui osadest koosnev kooriteos. · I Kyrie eleison ­ Issand halasta II Gloria in excelsis Deo ­ au (au olgu Jumalale kõrges) III Credo in unum Deum ­ usun (mina usun ühte Jumalat) IV Santacus/Benedictus ­ püha/kiidetud olgu V Agnus dei ­ Jumala tall (lõpus loetakse Meie Isa Palve e. Pater Noster). · Kuna kirikutele kirjutasid muusikat oma ala profid, tekkis just kirikutes mitmehäälne muusika, mida kirjutati kirikukooridele. · Keskaegsed tuntumad muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina. Reekviem

Muusika → Muusika

15 allalaadimist

15

docx

Keskaja muusika

kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa proprium), ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinarium). Alates 14. sajandist on ordinariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab nimetust "missa" ning on üks lane kirikumuusika põhivorme. Ordinarium Kyrie eleison (Issand, halasta) - lauldakse missa sissejuhatavas osas Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) - lauldakse missa sissejuhatavas osas Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse) ­ lauldakse pärast jutlsu sõnaliturgia lõpulauluna Sanctus/ Benedisctus (Püha/ Kiidetud olgu) - lauldakse altarirituaali ajal Agnus Dei (Jumala Tall) - lauldakse enne armulaua jagamist MISSA

Muusika → Muusika

61 allalaadimist

10

doc

Muusikaajalugu

polüfooniaks. Missa 31.01.07 Missa on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm mille toimingid hakkati saatma 4-5 saj laulutega. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ( muutumatud osad, mis on kohustuslikud) prooprium (muutuvad osad mis lisatakse vastavalt kiriku kalendri järgi ) Missa muutumatud tekstid 1. Kyrie elaison ( Issand halasta ) ­ pavelaul 2. Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrgus ) ­ kiidulaul 3. Gredo in ukum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse ) ­ usutunnistus 4. Sanctus / Benedictus ( püha ) (kiidetud olgu ) ­ kiidulaul  5. Argnus Dei qui tollis peccata mundi ( Jumala Tall, kes sa maailma patud endale võtad.halasta meie peale ­ palvelaul Meie Isa palve Meie Isa, kes sa oled taevas Pühitsetud olgu sinu nimi Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu Nagu taevad nõnda ka maa peal

Muusika → Muusikaajalugu

73 allalaadimist

5

doc

Keskajamuusika

Nona 9.päevatunnil Vesper päikeseloojangul Completorium öö tulekul Missa koosneb kahest osast - eelmissast (sissejuhatavad laulud ja sõnaliturgia) ja peamissast (keskseks altarirituaal ja armulaud). Suur osa tekstidest muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile, neid osi nimetatakse propriumiks. Nii tunnipalvuses kui missas on aga tekste, mis jäävad alati samaks ehk igal päeval korduvaid missaosi nim. ordinariumiks. Missa ordinariumi osad: Kyrie eleison - Issand, halasta Gloria in excelsis Deo - Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat Sanctus/Benedictus - Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei [anjus] - Jumala tall Kõik Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. 8. Keskaegsed põhihelilaadid (lk. 43) Keskajal oli kasutusel 4 põhi- e. autentset helilaadi (dooria, früügia, lüüdia ja miksolüüdia) ning 4 tuletatud laadi. Neil on ühine finalis (toonika ehk põhitoon), kuid erinev tenor (retsitatsioonitoon)

Muusika → Muusikaajalugu

37 allalaadimist

11

docx

Keskaja muusika - Muusikaajalugu

· peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks. Missa - katoliku jumalateenistuse põhivorm Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala tall Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) Missa - tsükliline kooriteos Hiljem kujunes välja ka iseseisev muusikaline missa kui tsükliline kooriteos: · mida esitatakse a´cappella või instrumentaalsaatega · võib sisaldada ka soolo- ja ansamblisolisti · tekst on enamasti ladinakeelne

Muusika → Muusika

62 allalaadimist

39

odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

tekstid on ladinakeelsed tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides laulud algselt ühehäälsed laulud olid ühehäälsed gregooriuse koraalid zanrina kujunes välja 14-15 saj alates 18 saj tuntud kontsertteosena esitajaks koor ladinakeelne ja muutumatu tekstika osad tekstid muutuvad vastavalt kirikuaastale eestlastest autoreid: A Pärt, U Sisask osad: Kyrie eleison (issand halasta) - palve (üks missa vanimaid osasid) Gloria in excelsis Deo(au olgu Jumalale kõrges) - kiidulaul Credo in unum Deum (mina usun ainsasse Jumalasse) - usutunnistus Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) - kiidulaul Agnus Dei, qui tollis peccata mundi (jumala tall, kes Sa maailma patud ära kannatad) - palve Gregooriuse koraal: vt mõistete alt Mõisted: Pilet nr. 16- Katoliku kiriku kultuur Gooti kunst ja arhitektuur Prantsusmaal ja Itaalias: Itaalia gootika kasutas stiili tehnilisi saavutusi tagasihoidlikult

Ajalugu → 10.klassi ajalugu

100 allalaadimist