Sissejuhatus muusikasse (1)

Rütm – nähtuste korduvuse muster
Meloodia – helide kaunikõlaline järjestus
Tempo – heliteose esitamise kiirus
Dünaamika – õpetus muusika kõlajõu muutustest
Tämber – helivärv
Harmoonia – õpetus helide kooskõla homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest
Faktuur - üldmõiste , mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses.
Mitmehäälsuse liigid:
Heterofoonia – kõlavad ühe meloodia pisut erinevad variandid
Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine
Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine
Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos , Sophokles , Euripides . Instrumentideks olid näppekeelpillid ja puhkpillid .
Keskaeg (5-15 saj)
Iseloomulikuks oli usk, ühiskonnastruktuur – vaimulikud , aadlikud , talupojad, linnakodanikud ), kirjaoskamtus.
Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal – üldnimetus liturgilistele tekstidele. Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav .
Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord.
Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, mis jaguneb ordinaariumiks ja propriumiks.
Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi.
Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi.
Vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud
Zonglöörid e menestrelid – kangelaslaulude esitajad
Trubaduurid, truväärid , minnesingerid – rüütlilaulikud
Kangelaslaul – pikk eepiline poeem müütiliste kangelaste vägitegudest
Rüütlilaul – ainus keskaegne luule ja laulu valdkond
Rändmuusikud olid alamast seisusest, rändasid üksi või väikeste seltskondadena. Elatasid end lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Rändmuusikud olid heidikud.
Rüütlilaulikud olid kõrgest seisusest, ka. kuningad ja hertsogid. Laulmisega tegelesid nii mehed kui naised.
Keskajal kasutati orelit – positiivorelit (väiksem, teisaldatav) ja portatiivorelit (ühe käega mängitav kantav orel ). Keelpillid olid fiidel, rebakk, harf. Iseloomulikud pillid olid torupill, flöödid, salmai, löökpillid .
Mitmehäälsus
Burdoon – väheliikuv saatehääl
Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt
Organum – esimene mitmehäälne zanr
Esimesed nimepic’i tuntud heliloojad läänse muusikaloos on Leomius, Perontius.
Motett – lisaks mitmehäälsusele esineb ka mitu teksti erinevas keeles
Gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt:

• Ülemine – pr. keelne armastuslaul
  
• Keskmine – lad. keelne vaimulik laul
  
• Alumine e laenatud meloodia – aeglaseses tempos greg . laul
  

Dissonants – ebakõla
Konsonants – heakõla
Klassikalises harmoonias peab dissonants lahenema konsonantsi.