Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna ki...
EKSAMIKS KORDAMINE:.................................................................................................................... 3 ........................................................................................................................................................... 8 KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PRAKTIKA EESTI VABARIIGIS 2001-2005:............................................. 11 NORD-STREAM:.................................................................................................................................. 11 SÄÄSTEV ARENG: KONSEPTSIOONI ARENG:........................................................................................... 11 SÄÄSTVAARENGU MÄÄRATLUSED:........................................................................................................ 11 SÄÄSTVAARENGU PÕHIMÕTTED:.............................................................................................
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuse pärast. *Keskkonnakaitse kitsamas mõttes looduse kaitse kahjustuste eest. *Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. *Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. *Keskkonnakaitsmine on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. *Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. *Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. *Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse ...
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Mis on säästev areng? Säästev areng- sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Säästva arengu peamine idee majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Keskkonnapoliitika Keskkonnapoliitika on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel. Keskkonnapoliitika olulised valdkonnad: Ø Keskkonnakorraldus Ø looduse mitmekesisuse kaitse Ø loodusvarade kasutus Ø Jäätmekäitlus Ø veekaitse ja -kasutus jne. Keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka...
Keskkonnapoliitika Poliitika - ajalooliselt nimetatakse poliitikaks avalike asjade või kõiki kodanikke puudutavate linnriigi elu küsimustega tegelemist, sai alguse Vanas Kreekas. Alates IV sajandist tähistab poliitika riigivalitsemise kunsti riigielu korraldamisele ja juhtimisele suunatud tegevust. Poliitika tähistab tänapäeva ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi või üldise ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine. Keskkonnapoliitika seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist, on valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuva...
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika Referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kujunemine 3. EL Keskkonnapoliitika peamised osalised 4. EL Keskkonnapoliitika eesmärgid 5. Keskkonnaprobleemid ja EL keskkonnakaitsetegevused 6. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Paljude eri keskkonnaküsimustega tegelemiseks on Euroopa Liit aastakümnete jooksul töötanud välja ühed rangeimad keskkonnanõuded maailmas. Praegu on peamisteks prioriteetideks võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, reostusest tulenevate terviseprobleemide vähendamine ja loodusvarade vastutustundlikum kasutamine. Kuigi need eesmärgid on suunatud keskkonna kaitsmisele, võivad nad toetada majanduskasvu, soodustades innovatsiooni ja ettevõtlust. Töös kirjeldan lähemalt Euroopa Liidu keskkonnapoliitika...
Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. Keskkonnakaitse meetmed jagunevad: ennetavaiks (nt. Alternatiivsed kütused ja tehnoloogiad, jäätmete korduvkasutusega kinnised tootmistsüklid, saasteainete emissiooni vähendamine jne) ja saastamise mõju vähendavaiks (kaitseribad,puhvertsoonide rajamine). Keskkonnakaitse koosneb: Looduse (nii elava kui elutu) kaitse, Maastikukaitse ja Hooldus, Puhkemajanduse korraldamine looduses, Saastekontroll, Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine, Õhukaitse, Veekaitse, Prügimajandus, Keskkonnahügieen. Keskkonnamuutuste põhjused: Rahvastiku muutused,Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused,Põllumajandus ja kalandus,Sotsiaal-majanduslikud probleemid,Tervishoid. Keskkonnaprobleemid:Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogi...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari...
Liisa Juhkam TASB 41 Eesti toetub merekeskkonna haldamisel, reostuste ennetamisel, tagajärgede likvideerimisel Euroopa Liidu seadustele ning lähtub tegevustel ELi direktiividest Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb veendumusel, et majanduskasv, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse aitavad parandada meie elukvaliteeti. Toetub põhimõtetele: Ennetamine, parem kui tagajärgede likvideerimine Oluline rakendada kogu Eli hõimavat keskkonnapoliitikat Keskkonnapoliitika väljatöötaminekoostöö. Liikmesriigi kohustuse mittetäitmine Euroopa kohus, sanktsioonid, trahvid Valitsuste kohustus: kaitsta rahvast reostuse eest Parimate keskkonnaalaste tavade tunnustamine, lepingud teiste riikidega, abifond Euroopa Liidu veepoliitika eesmärk: Hoida ära, vähendada reostust ning edendada säästvat veekasutust Direktiiv vastuvõetud, täiendavad rahvusvahelised kokkulepped...
V1 1) Sõnasta säästva arengu konspetsioon ja selle 8 printsiipi ning kirjelda detailsemalt kolme printsiipi. Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikku arengut kolmel alal - keskkonna, majanduse ja kogukonna alal. Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. 2) Ökoloogiline seljakott? Mis on sinu tekstapükste ös? Plastpudeli ös? Nähtamatu materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Ökoloogiline seljakott saadakse kui lahutatakse kogu olelusringi kestel tarbitud materjalist toote tegelik mass. Ma arvan, et teksapükste ös on ~2kg ja plastpudeli ös ~40 kg. 3) Keemiline puhastus? Millised meetoteid kasutatakse keemilises puhastuses? Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Meetodid: 1 .Keemiline sadestamine-setitamine 2. Koagulatsio...
1. Edukas on see, · Kes suudab säilitada tasakaalu lõputute soovide ja piiratud vahendite vahel. · Lõputud soovid ja piiratud võimalused mõjutavad kõiki: 1. Üksikinimest; 2. Perekonda; 3. Ettevõtet; 4. Riiki. · Keegi ei saa kulutada rohkem, kui teenib. 2. Majandusteadus: · Uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. 3. Tänapäeval on põhiprobleem: · Tootmisvahendite hulk (ressursid) on piiratud ja ühiskonnas liikmete vajadused on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervi...
Eksamiks: · Säästva arengu kontseptsioon - inimareng peab jätkuma, inimesed peavad rahuldama oma vajadusi, kuid see ei tohi toimuda keskkonna arvelt, et mitte ohustada tulevasi põlvkondi. · Säästva arengu vajaduse sõlmküsimus - kas meie tsivilisatsiooni saab jääda ja funktsioneerida ka tulevikus praegusel tasemel? - Eesti keskkonnastrateegia (1997) eesmärgid: Keskkonnateadlikkuse edendamine - Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine - Õhukvaliteedi parandamine - Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - Jääkreostuse likvideerimine - Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - Mis võiks olla nende eesmärgite täitmise piiriks? Säästva arengu instr...
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laien...
Eksamikordamine 2013 1. teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundus...
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on ...
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on ...
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku ...
EKE0011 Keskkonnapoliitika ja –juhtimissüsteemid Kordamisküsimused eksamiks 1.Keskkonnapoliitika sisendid ja väljundid. Igal olelusringi etapil on sisendid ja väljundid. Sisenditeks on toore ja energia ning väljunditeks tavaliselt jäätmed ning mitmesugused heitmed õhku, vette või pinnasesse. Igal sisendil ning väljundil on keskkonnamõju või –mõjud. Näiteks fossiilsete kütuste baasil toodetud energia kasutamine vähendab taastumatute loodusressursside varu, õhuheitmed aga põhjustavad globaalset ilmastiku muutumist, hapestumist ning mitmeid terviseprobleeme. Olelusringi hindamine ongi toote keskkonnamõju hindamise protsess läbi erinevate olelusringi etappide. Keskkonnakoormus hõlmab kõiki keskkonnamõju tüüpe, nii erinevate loodusvarade kaevandamist, ohtlike ainete heidet kui ka erinevat tüüpi maakasutust. 2.Eesti ja EL jäätmekäitluspoliitika peamised lähtekohad (hierarhia, elutsüklile tuginev lähenemine). Jätkusuutliku arengu seisuko...
EKE8250 Environmental policy Exam questions 1. Inputs and outputs of environmental policymaking. Sisendid: Vajadused/nõudmised (erinevad huvid, vastandlikud nõudmised; valitsused, ettevõtted, kliendid, kohalikud ühingud, MTÜ-d, investorid, töötajad) Toetus (vähemalt minimaalne maksumaksjate toetus, lojaalsus- jälgimine, seadusandluse mõju valimiste tulemustele) Ressursid- raha ja informatsioon (nii teaduslik kui tehniline), looduslikud ressursid Avalik arvamus Meedia kajastus Valimiste tulemused Teadmised/info Millist infot on poliitika kujundajatel vaja teada? Milline on probleemi olemus, raskusaste ja ruumiline ulatus? Millised faktorid on probleemi põhjustajateks? 1 Kui probleemile ei reageerita, kuidas siis probleem aja jooksul muutub? Kas see probleem prob...
Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad...
7. JUHTIMISSÜSTEEMI STANDARDID ISO 9000 ja ISO 14000 JUHTIMISSÜSTEEMISTANDARDID: ISO 9000 SEERIA STANDARDID ISO 9000 standardite ’perekonna’ peaeesmärk on tarbija rahuldamine läbi toote/teenuse kvaliteedi tagamise organisatsioonis ning selleks organisatsiooni töötaja motiveerituse ja pühendumuse saavutamine ISO 9000 standardid on loodud, et abistada mistahes tüüpi ja suurusega organisatsioone, et juurutada ja kasutada efektiivselt kvaliteedijuhtimise süsteeme Olulisemad ISO 9000 seeria standardid ISO 9000 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemi aluseid ja kvaliteedijuhtimise süsteemi terminoloogiat ISO 9001 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemidele esitatavaid nõudeid, kus organisatsioon peab demonstreerima oma võimet pakkuda toodet, mis täidab tarbija poolt esitatud ja seadusandluses ettenähtud nõudeid ning taotleb tarbija rahuldamist ISO 9004 - pakub juhendid kvaliteedij...
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
Kokkuvõttev KKP eksami materjal Halduspoliitika- on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud ri...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
Äriplaan Tõukerattamatkade korraldamine Lõuna - Eestis Sassi Talu tõukerattamatkad Koostaja: Kaisa Kamenik 10.01.15, Tartu SISUKORD 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE EESMÄRK, ÄRIIDEE JA LÜHIKOKKUVÕTE Äriplaani koostamine annab võimaluse uurida oma äritegevuse erinevad tahke ja analüüsida selle olemust, seejuures sellega kaasanevaid võimalikke riske, ohte, tugevusi, nõrkusi ja ka võimalusi. Äriplaani koostamine hoiab äriidee elluviijal kindlat sihti silme ees, sest valmimas on kindel tegevusplaan ning samuti on alati võimalik enne ellu viimist midagi ümber teha või muuta. Äriidee tõukerattamatkade korraldamiseks Lõuna-Eestis, on vaja taodelda lisafinantse, kuna on vaja soetada vajalik lisavarustus (kiivrid, helkurvestid), omavahenditega saab põhivara (tõukerattad) soetatud. Lisafinantse taotlen kohalikult omavalituselt ning maakon...
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) ...
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt ...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse EL tekkimise eeldused (vajadused): põhimõttel. *II maailmasõja järgne majanduslik ülesehtustöö 9. Euroopa Majandusühendu...
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindami...
Mõned märksõnad eksamiks valmistumisel ehk loetelu teemadest, millele võiks õppimisel keskenduda Avaliku poliitika olemus (peamised komponendid ja nn Eastoni box), miks on seda vaja (riigi sekkumise õigustused) ning millised on võimalused selle elluviimiseks, st avaliku poliitika peamised vahendid ja nendega seotud otsustused. Millest tuleneb avaliku poliitika küsimuste keerukus? Poliitika? Poliitika (nähtus) ja poliitikateadus (selle nähtusega tegelev teadusharu) Poliitikat teha lahendada poliitikat ja riigivalitsemist puudutavaid küsimusi Poliitikat uurida, st mõtestada ja seletada poliitika tegemist Tavakodanikule tähistab poliitika eelkõige poliitikute omavahelist võitlust võimu pärast Poliitika kui ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess Poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja ...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus ...
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) o Vajadu...
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * k...
Bioloogia koolieksam 2013/2014 1. Bioloogia uurib elu. Bioloogia I lk 10-22. a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär c) Teadusliku uurimismeetodi rakendamine- probleemi püstitamine- taustinfo kogumine- hüpotees- selle kontroll- tulemuste analüüs ja järeldused 2. Organismide koostis. Bioloogia I lk 23- 45. a) Anorgaanilised ühendid organismis Vesi rakus- on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Kõige enam on rakkudes hapiku süsinikku vesini...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus te...
Keskkonnakaitse ja säästev areng, EKE0140 SÜGIS 2015 /kaugõpe 1. Mis on ökosüsteemiteenused? Loetlege neid. Ökosüsteemiteenused- hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub nt. varustusteenused (toit, vesi, puit, kiudmaterjalid), reguleerimisteenused (kliima reguleerimine, sademete hulk, jäätmete lagundamine, haiguste levik), tugiteenused (mullateke, fotosüntees, toitaineringlus, tolmendamine), kultuuriteenused (ilu, inspiratsioon, lõõgastumine) 2. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Igas ökosüsteemis saab eristada selle elusat ehk biootilised komponendid (produtsendid nt rohelised taimed, makrokonsumendid nt peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaani...
SOTSIOLOOGIA – inimkonna ja ühiskonna teadus. Teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, sotsiaalseid struktuure ning kuidas inimene mõtestab oma kogemusi ning reageerib ühiskonnas toimuvale. Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.) 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi. 20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv, urbaniseerumine, loodusest võõrandumine. Thomas Buckle- geograafiliste tegurite mõju algelistele kultuuridele tugevaim, väh...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL m...
1. Ökoloogia definitsioon 1866 Ernst Haeckel (Saksa zooloog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal Ökoloogia jaguneb autökoloogiaks, demökoloogiaks ja sünökoloogiaks. 3. Mida uurib autökoloogia? Autökoloogia isendite tasand (organism) 4. Mida uurib sünökoloogia? Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid 5. Mida uurib demökoloogia? Demökoloogia populatsiooni tasand 6. Liigi levikust ja arvukust mõjutavad asjaolud Charles J. Krebs Liigi levimisvõime (liik puudub saartel) Liigi käitumine (üks ja sama liik mingis linnakeskkonnas puudub, teisel muutunud püsivaks linnaliigiks) Biootilised (eluskeskkonna) tingimused Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused Antropogeensed (inimene võib mõjutada nii elus- kui elutu...
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
TARTU ÜLIKOOL TÜRI KOLLED Z BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Referaat TÜRI 2009 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta 12. juunil Rio de Janeiros ÜRO Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki, sealhulgas ka Eesti ning see jõustus 1993.aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a. Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kok...