Adressaat: Siseminister Siseministeerium Kellelt: 5.12.2012 Arvamus A.A. kaebuse kohta Analüüsisin A.A. kaebust ja algatasin menetluse A.A. avalduse alusel. Kaebuse on esitatud Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale, mille kohaselt keelduti AA-le andmast kodakondsust ja tehti ettekirjutus riigist väljasaatmiseks. Ajaolud 1.Kaebuses A.A avaldas: 1.1 . Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus andmast talle kodakondsust naturalisatsiooni korras (PPA 12.05.2010 kiri nr 12/145). Keeldumist põhjendati asjaoludega, et A.A. ei sündinud Eestis ja, et A.A. vanemad on 1930-ndatel aastatel lahkunud Eestist. A.A väitis, et ta on eestlane ja, et ta on elanud alates seitsmekümnendatest aastatest Eestist. Avaldaja selgitas, et...
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Nõmm, 3-3-1-21-03; R. L., 3-3-1-71-05; Lohtaja, 3-3-1-75-07; TrioCorp, 3-3-1-65-09; Grove Invest; 3-3-1-63-10; M.V., 3-3-1-44-12 Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg. See et ta kolmandatele isikutele ei ole kätte toimetatud nt 3-4 kuud hiljem, siis tema kaebetähtaeg hakkab sellest hetkest kui temale on kätte toimetatud. KAASUSED 1. Põllumajandustootja OÜ Hektar esitas 10.10.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajanduskultuu...
LADINA KEELSED VÄLJENDID A Actio hagi, kaebus, kohtukõne, kohtuistung. Aequitas võrdsus, õiglus. C Capitis deminutio õigusseisundi piirang. Connubium abielu patriitsi ja plebei vahel. Consilia plebis rahvakoosolek. Cura morum kõigi kodanike kombejärelvalve. E E-man-cipatio isa võimu alt vabanemine. Edictum käsk, korraldus, ettekirjutus. I In iure cessio preetori juures teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminek. Intercessio vaheleastumine. Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urba...
Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti kehtetuks tunnistamine I Sissejuhatavad märkused Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel) haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS) HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt - haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada kehtetuks määramata aja jooksul. Sellele vaatamata peab ta arvestama õiguskindluse põhimõttega (HMS § 67). NB! ...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL TEENINDUSE MÕÕDIKUD REFERAAT KOOSTAJA: JUHENDAJA: RÜHM: TALLINN 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 MIS ON KLIENDITEENINDUS?.......................................................................................................3 KLIENDITEENINDUSE ELEMENDID.............................................................................................4 OLULISED TEGURID LOGISTIKA KLIENDITEENINDUSES......................................................5 KLIENDITEENINDUSE KVALITEEDI BARJÄÄRID.....................................................................6 PÕHJENDATUD KAEBUS...............................................................................................
Haldusõigus (OIAO.05.039) 2011 kevadsemester, AÜ Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused I teema. Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuht...
Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte ak...
Eesti Vabariigi Siseministeerium Siseministrile 27. novembril 2012 ÕIGUSLIK ARVAMUS 15. novembril esitatud A.A. kaebuse kohta Politsei- ja Piirivalveameti otsusele 1. ARVAMUSE EESMÄRK 1.1 Käesoleva arvamuse eesmärgiks on anda õiguslikku hinnangut Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) toimingute seaduslikkusele, mis leidsid aset kirjas nr 12/145 (12. maist 2010) A.A.-le Eesti kodakondsust andmast keeldumise kohta, ning ettekirjutuses nr 14 (17. septembrist 2012) A.A. riigist väljasaatmise kohta. 1.2 Kindlaks määrata PPA üle järelvalve teostamise õiguspärasust Vabariigi Valitsuse seaduse alusel. 2. ASJAOLUD 2.1. A.A. taotles Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras. A.A. ei ole Eestis sündinud, kuid ta on rahvusest eestlane ja elab Eest...
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistia ja kinnisvara Õppetool KLIENDITEENINDUS JA LOGISTIKA Referaat Tallinn 2007 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................3 1. Mis on klienditeenindus?..............................................................................................4 2. Klienditeeninduse elemendid..................................................................5 3. Klienditeenindus globaalses vaates...........................................................8 4. Kui palju teenust tuleb pakkuda?..................................................................................10 5. Klienditeeninduse kvaliteedi barjäärid.......................................................12 6. Nõrga klienditeeninduse tagajärjed..................................................
Põhiseadus- riigikorralduse põhialus, valitsemiskorra alus, õigussüsteemi alus, õigussüsteemia alus, riigi ja üksikisiku suhte alus. Hetkel Eestil 5-s põhiseadus. Konstitutsioon- reguleerib riigi ülessehitust laiemalt ja üldsõnalikult. Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu) Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt. Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda). Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandli...
KAITSEVÄETEENISTUSE SEADUS Raivo Pehk 2006 Kaitseväeteenistuse seadus sätestab kaitseväeteenistuse mõiste, subjektid, korralduse ja kaitseväeteenistuses ning asendusteenistuses olevate isikute õigusliku seisundi. Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas seaduses. Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel. Kaitseväeteenistuse liigid on: 1) tegevteenistus; 2) reservteenistus. Tegevteenistuse liigid on: 1) ajateenistus; 2) lepinguline teenistus; 3) osavõtt õppekogunemisest. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma kaitseväeteenistuskohustust. Aja kestel, mil kodanik on kohustatud täitma kaitseväeteenistuskohustust, on ta kaitseväekohu...
Konkurentsiameti sekkumine AS Tallinn Vesi ettevõttesse välismõjude esinemisel Tallinna linn loobus aastal 2000 oma veevärgist, veejuhtmetest ja veepuhastusjaamast; mis eelnevalt olid linna omandis. Nüüd tegeleb linna veevärgiga eraettevõte AS Tallinn Vesi. Erastamise eesmärgiks oli AS-i Tallinna Vesi poolt pakutava veeteenuste kvaliteedi oluline ja võimalikult kiire parendamine madalaima võimaliku hinnaga tarbijate jaoks. Erastamisel sõlmis Tallinn linn AS-iga Tallinna Vesi teenuslepingu, milles leppisid veevarustuse ja reovee ärajuhtimiste teenuste osutamiseks eriõiguse andmise tõttu muu hulgas kokku veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindade kujundamise ning kvaliteeditasemete alustes. Seega oli AS Tallinna Vesi tegevus ja hind määratletud. Siiski on viimastel aastatel veeteenuste hinnad märgatavalt suurenenud. 2011. aasta esitas Tallinna Vesi taas hinnataotlust, mis aga lükati tagasi. Eesti Vabariiki esindav Konkurentsiame...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Koolivalmidus ja õppimine põhikooli I astmes Õppekavade võrdlus Iseseisev töö Piret Kala Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2016 Antud töö ülesandeks oli võrrelda Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava (edaspidi lasteaia seadus) 2008 ja Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi kooli seadus) 2010. Koostan võrdlust meetodil tuua esmalt välja erinevused ja seejärel sarnasused. 1. Erinevused: Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused, siis Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi, mis rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides. Lasteaia seaduses on üksikasjalikult välja t...
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsi...
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipäras...
Maksundus T 3(loenguk. 2, 19) Nimi _______________________ Rühm_______________________ Kuup._______________________ 1. Maksukohuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitmise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõu valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamine 3. kui maksukohuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohusla...
HALDUSÕIGUSE KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mida tähendab avalik haldus ja kuidas avalik haldus jaguneb? Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, mida teostatakse vahetult riigi ametiasutuste poolt või ka kaudselt avalik õiguslikud korporatsioonid, sihtasutused jne. 2. Millised riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult? Riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult otsese riigihalduse puhul. Nendeks on ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavanemad ning õiguslikult mitteiseseisvad asutused nagu riigikoolid, riigihaiglad, riigimuuseumid jm. 3. Ava haldusorgani tähendus ja nimeta riigi keskhaldusorganeid. Haldusorgan vastav asutus, kogu või isik, kellel on pädevus mingit haldusülesannet täita ja selle raames otsuseid teha. Kes on konkreetne haldusorgan, kes vastavaid haldusmenetlusi läbi viib, tuleneb eriseadusestest. Riigi keskh...
Haldus- riigi ja kohalikomavalitsus ülesannete täitmine Vabariigi valitsuse seadus Haldusmenetlus eesmärgiga hoida ära rikkumised(ennetada) haldusorg. tegevus haldusakti menetlused(erinevad load: relvaluba) toimingu sooritamisel kui on tegemist karistamisega ei ole tegemist enam haldusmenetlusega 1. Õiguste kaitse- peab lähtuma vastavalt seadusele 2. proportsionaalsus- parim viis eesmärgi saamise, leebed. 3. Kaalutlusõigus -on volitatud tegema otsuse, kuid ei tee seda, tooma välja põhjendused, valima meetmed mis toimiksid. Vormivabadus ja eesmärgipärasus menetlus tuleb läbi viia lihtsalt, kiirelt ja vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. vormivabadus tähendab haldusorgani jaoks võimalust kasutada mistahes shtlemisvormi, kui menetlusosaline suudab sel viisil edastatud teavet vastu võtta. Uurimispõhimõte kohustab haldusorg ise väla selgitama ja koguda tõendeid Avalikkus...
Maksunduse KT nr 2 1. Maksukohustuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitimise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõude valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohustuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamisel 3. kui maksukohustuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohustuslane ei aita menetlusele kaasa 4. Maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused ja nõuded on 1. trahvid ja viivised 2. asendustäitmise kulud 3. enammakse tagasisaamise õigus 4. maksu kinnipidamiskohustus 5. maksuvõla ajatamise nõue ...
LIITSUBSTANTIIVID … ehk liitnimisõnad on liitsõnad, mille põhiosaks on nimisõna. Liitnimisõnad jagunevad moodustusosade seose järgi laiend- ja rindliitsõnadeks. Laiendliitnimisõna Liitnimisõnade laiendosaks võib olla eri sõnaliigi sõnu (vt tabel 1). Kõige produktiivsemad on nimi- ja omadussõnalise laiendosaga ning muutumatu või kinnistüvelise esiosaga liitnimisõnad. Tabel 1. Kasiku (2015: 296) tabel “Liitnimisõnad laiendosa sõnaliigi järgi” Käändsõnaline ...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus Marten Lepanurm HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS Teadusreferaat Juhendaja: Kalle Liiv Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD.........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED..................................4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK........................................5 2.2 Haldusorgan.....................................................................6 2.3 Proportsionaalsus ja selle rakendamine..............................6 2.4 Menetlusosaline ja menetluse l...
Keskaja filosoofia jooned: 1. Tugev seotus religiooniga 2. Retrospektiivsus ehk tagasipöördumise seotus. Mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. 3. Skolastiline ehk õpetuslik-kasvatuslik iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad N...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Taavi Aromäe IS-10 Õigussuhted Juhendaja: Mehis Adamson Väimela 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Õigussuhte mõiste.................................................................................................................. 2 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Juriidilised isikud..................................................................................................................... 3 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Õigussuhte sisu..........................................................................................................
Tallinna Ehituskool Rühm 12. Kalvi Riim Ehituspäevik, ehitusjärelvalve ja hea ehitustava Referaat Rühmajuhendaja: Alar Kurg Tallinn 2013 Ehituspäevik Ehitustööde päevikut peetakse iga päeva kohta, millal vastavat ehitist ehitatakse. Ehitustööde päevikusse kantakse. 1)tööpäeva mõjutavad tegurid, nagu näiteks ilm, konkreetsetel töödel rakendatud töötajad ja kasutatud seadmed; 2) ehitusobjekti olukorra iseloomustus, nagu näiteks alustatud tööd ja nende etapid, teostamisel olevate tööde katkestamine ja selle põhjus, katkestatud tööde jätkamine ja lõpetatud tööd; 3) järelevalve käigus tehtud märkused; 4) muud märkused nagu näiteks ilmastikutingimuste ja muude segavate asjaolude mõju. 5) Ehitustööde päevik peab olema identifitseeritav ehitise, ehitustööde päeviku ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esite...
FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Dualism - dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi 5.Millised olulised filosoofilised teosed kuulusid järgmistele auto...
1. Maksuhalduri ametnikul on õigus vatluse läbiviimiseks siseneda ettevõtte tööajal või üldisel tööajal ehitesse ja ruumidesse , kus toimu malsukohustuslase majandus või kutsetegevus- tõene, väär 2. Revisioni eesmärk on välja selgitada kõik revidentitava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas maksukohustuse suurendavad, mitte vähendavad asjaolud-tõene, väär 3. Intressi arvestamise aegumisetähtaeg on .........aastat, arvates maksusumma või isikule tagastatud summa tasumise või tasuarvestamise päevast 4. Riiklike maksude maksuhalduril on õigus jääda tagastusõpe rahuldamata ja tasaarvestada see sama maksuhalduri poolt hallatavate maksukohustuslase rahaliste kohustustega , mille tasumise tähtpäev onsaabuvad või saabub enne tagastamise tähtpäeva saabumist. Tasaarvestamine toimub järgmises järjekorras · Rahatrahv · Intress · Maksusumma · Sunniraha · Asendutäitmise kulud 5. Maa hind...
Majanduse KT nr 8 1.Miks tootlikkus on aastate jooksul suurenenud? (3p) Investeerimine põhivaradesse (tööriistad, seadmed, hooned...) inimeste investeeringud oma oskustesse ja teadmistesse uuendused, leiutised ja tehnoloogilised muudatused. Kuidas suurenev tootlikkus mõjutab ettevõtjate kulutusi ja müügihindu? (4p) ettevõtjatele väiksemad kulutused omahinna langus, mastaabisääst tarbijatele madalamad hinnad omahinna langus võimaldab müügihindu langetada Kuidas suurenev tootlikkus mõjutab ettevõtjate kasumeid ja tööliste palkasid? (4p) l ettevõtjatele suuremad kasumid omahinna langus suurendab ettevõtjate kasumeid l töölistele kõrgemad palgad omahinna langedes saavad ettevõtjad maksta oma töölistele kõrgemat töötasu tootmiskulusid suurendamata 4. Missugused tegurid mõjutavad palkade kujunemist? (3p) l turujõud l turuvälised jõud l inimese omadused 5. Kuidas turujõud mõjutavad palkade kujunemist? (4p) l...
Õigusaktide keele põhinõuded Ametlik stiil üks kirjakeele sõnastusstiil Tõsine ja autoriteetene stiil ülesanne viia adressaadini ettekirjutusi, õiguslike argumente, taotlusi ja tõsiasju. Väljenduslik neutraalsus puudub vajadus kasutada emotsionaalsete värvingutega sõnu ja väljendeid. Teksti täpsus - ebatäpseid lauseid ja ülearuseid sõnu kasutavad tekstid võivad viia teksti eesmärkidest erinevatele tulemusteni. Isikupäratu kirjutamislaad puudub vajadus pakkuda esteetilist naudingut. Arusaadavus tagada ettekirjutustest arusaamine ja nende täitmine adressaatide poolt Adekvaatsus lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada soovitakse. Sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Üldarusaadavus sätted tuleb sõnastada selliselt, et neid mõistaksid ka isikud, kes ei oma igapäevast kokkupuudet õigusdokumentidega. Üldarusaadavusega tagatakse ka legitiimsus. Lühidus (lakoonilisus) säte peab olema täpne ja täie...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut RIIKLIKUD PERETOETUSED, ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE Iseseisevtöö õppeaines Õigusõpetus Koostajad: Liina Lepa, Evelin Susi Juhendaja: Marek Ranne Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. PERETOETUSED............................................................................ 4 1.1. Peretoetuste liigid........................................................................ 4 1.2. Peretoetuste taotlemine................................................................. 6 2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE..................................................... 9 2.1. Eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded............................... 9 2.2. Isi...
Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui t...
H 7, lk 82 In idici (dat. s.) kohtus Extr rgnum (nom. s.) väljaspool riiki/võimu/valitsust Ab intestt (dat. s.) testamenti tegemata jätnud isiku poolt; seadusjärgne pärimine Pr patri (nom. s.) isamaa eest Ex dlict (abl. s.) süüteost/õigusrikkumisest Sine caus (abl. s.) põhjuseta/kohtuasjata Contr imperium (acc=nom s.) võimu vastu Ad arbitrum (acc=nom s.) kuni (kohtu)otsuseni Pr re (dat. s.) süüdlase kasuks Apud amcum (acc. s.) sõbra juures Sine pecni (abl. s.) (ilma) rahata Cum filis (abl. pl.) koos lastega D fact (dat. s.) faktiliselt, faktide põhjal Obligti (nom. s.) ex contract (abl. s.) lepingust lähtuv kohustus Contra hosts (nom. pl.) vaenlaste vastu Error (nom. s.) in negti (dat. s.) eksimus tehingu liigis Cum laude (abl. s.) kiitusega Ex auctritte (abl. s.) idicis (gen. s.) kohtu nimel Missi (nom. s.) in possessinem (acc. s.) vara andmine teise valdusesse Contr is (nom. s.) bell (gen. s.) ...
Haldusõigus Haldusõiguse põhialused: · Haldus iga korraldav, eesmärgipärane tegevus · Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist; · Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine · Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinuid suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. · Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning korrespondeeruva üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele. · Haldusõigu...
Tööleht nr 1 Küsimused Mis on õigus? Kuidas tekkis õigus? Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Mis on õigussüsteem ja millisesse õigussüsteemi kuulub Eesti õigussüsteem? Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, ...
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
25.november 2011 Filosoofia Arvestuse ajal on programmi kasutada lubatud, puhtal kujul. Universaalide tüli keskaja filosoofia üks põhiprobleeme Universaalis ehk üldmõiste Tüli ehk vaidlus käis üldmõistete üle. Kaks suunda, kes väitlesid mõistete üle: 1.) Realistid, realism - väitsid, et need universaalid eksisteerivad reaalselt, on reaalselt olemas ja nad eelnevad üksik nähtustel ehk noomenitele. ANTE REM ( enne asju) THOMAS AQUINOST 1225-1274 KÕRGKESKAJAL Keskajal domineeris algul realism. 2.) Nominalistid, nominalism (nomen) universaalid järgnevad üksiknähtustele POST REM ( pärast asju) WILLIAM OCKHAM 1285-1350 Keskaja teisel poolel hakkas domineerima nominalism. Nominalismist kasvas välja, kaksik tõe teooria, tähendas seda et on olemas teoloogiline tõde, mis on seotud jumalaga ja filosoofiline tõde, mis tegeleb olemisega. Kehtib sellega ka kahe raamatu teooria, Renessansi ajal . ...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusteaduskond Oksana Tsuiko II aasta päevaõpe HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS Referaat Õppeaine: Haldusõigus ja -menetlus Juhendaja: Ardi Rebane Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1. Haldusmenetluse mõiste ja eesmärk...................................................................... 4 2. Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine.......................................... 5 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine.........................
arvestuse A-rea küsimused. 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole nee...
Variant A 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias 1. Tunnetuse 3 võimalust A. I etapp A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. kogemus. (Tean, olen kogenud). Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. 2. Selgita järgm...
Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus Kitsamas tähenduses eetika (ka moraalifilosoofia, normatiivne filosoofia) on valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimus...
Õiguse teooria ja metodoloogia Õigus riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse tulemusena kehtestatud normid ja reeglid, mis moodustavad õiguskorra, mida riik tagab sunnirakendamise võimalusega. See määrab kindlaks riigi kodanike kohustused ja vabadused. Tava See on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. See on ühiskonna poolt tervikuna heaks kiidetud käitumine, mitte aga iga inimese individuaalne käitumine. Näiteks: tervitamine. Moraal- Kasvatuse kaudu tekkinud inimese enda sisetunne, kuidas tohib käituda ja kuidas ei tohi käituda. Tekib ühiskonnapoolt tagasisideme kaudu saadud informatsiooni kaudu. Iga inimese jaoks võib see olla erinev, kuid ei pruugi. Surnud õigus õiguse, misjon aja jooksul vananenud ja, mida kodanikud enam ei täida. Õiguse eesmärk on lahendada riigi sekkumise abil s...
Eesti jalgpalli ajalugu Kugi Eesti jalgpalli sünni aastaks loetakse 1909, võib esimese jalgpalli klubi algus aastaks kirjutada 1908. Tol suvel moodustas Narva Kreenholmi inglassest meiseter Colin Johns kohapel jalgpalli meeskonna Concordia. Meeskonna üheks põhi mängijaks oli hilsem Kaitseliidu rajaja ja Eesti Jalgpalli liidu esimees kindral Johannes Roska-Orasmaa. Esimesse kooseisu kuulus ka Riigikogu liige A.Osspov. Concordia meeskonnal oli piisvalt korralik varustus. Olemas olid isegi sääre kaitsed ,mis tõsi küll ,olid valmistatud puust Narva kalameeste silmutorbikutest. Concordia oli Narva Võitleja eelkäiaks. Kuid siiski peetakse Eesti jalgpalli ametlikuks sünni ajaks Lasnamäel valge majaka juures peetud kohtumist Meteori ja Merkuuri meeskondade vahel. Meteoor oli Tallinna esimene jalgpalli selts ,kuhu kuulus ligmeale 40 spordi huvilist eesotsas Bernhard Abramsi ,Julius Reinansi ,Paul Fiskari jt. Meeskonda treenis Tallinas e...
Jüri Gümnaasium NAISED JA RIIGIKAITSE Referaat Mai Triin Puström 11.ki klass Juhendaja: õp Hellar Lill Jüri 2013 SISSEJUHATUS Riigikaitsekohustus tuleneb vajadusest kaitsta oma riiki. See on seotud Suure Prantsuse revolutsiooni ja rahvusriikide tekkega, kuigi teatud kaitsekohustus oli juba ka Antiik-Kreekas ja Vana-Roomas. 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi lõpuni ei tunnetatud riigikaitset Lääne- Euroopas mitte ebameeldiva kohustusena, vaid kodaniku vaba õigusena kaitsta seda, mis talle kuulub. [1] Eestis ei kao riigikaitsekohustus 8-11 kuise ajateenistuse läbimisel. Ajateenistus on eluaegne, kuna see on ettevalmistus reserviks. [samas] Mei...
1. Avaliku halduse mõiste, liigid ja näited avaliku halduse ülesannetest Mõiste riigivõimule pandud haldusülesannete täitmine.Täidesaatev tegevus, mis on avaliku võimu üks põhifunktsioone. / Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Liigid- Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Ülesanded avaliku korra ja julgeoleku kaitse - üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine. - ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine - avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine - haldusvõime korralduslik tagamine - haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskon...
Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad Õiguse vormide jagamisel kirjutamata ja kirjutatud õiguseks, saab öelda, et ius scriptum on õiguse üldine ja moodne vorm. Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, mida märgib ära Mario Rosentau. Õigusallikate liigituses kirjutamata ja kirjutatud õiguseks esineb üks oluline peen semantiline nihe. Nimelt ei moodusta ius non scriptum ja ius scriptum samaväärset (binaarset) mõistete paari. Kirjutamata õigus on kirjutatud õiguse täiendmõiste, sest kirjutamata õigus võib põhimõtteliselt esineda mistahes vormides, samas kui kirjutatud õigusel on ainult üks kuju – kirjalik tekst. Seejuures ei seisne probleem mitte ainult dihhotoomilises liigituses, vaid selles, et ka kirjutamata õigus võib olla täpselt sõnastatud aga probleemiks on kirjutamata õiguse kestev säilitamine, selle mälus säilimise tagamine. (Rosentau 2004, lk 245-246) Mario Rosentau seisukohtade tutvustusi leiate käesolev...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on haldusmenetlus?..........................................................................................................4 1.1 Haldusmenetluse eesmärk..................................................................................................4 2. Haldusmenetluse põhimõtted..................................................................................................5 2.1 Proportsionaalsus põhimõte...............................................................................................5 2.2 Seaduslikkuse põhimõte ...
ÜHISKOND 23 KOHTUVÕIM Charles Montesquieu järgi oli kolm võimu: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Ka tänapäeval rõhutatakse, et kohtuvõim peab olema iseseisev, mis on demokraatia tunnus. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist süsteemil, st kohtuasja võib edasikaevata kui lahend ei rahulda. Aastal 2006 ühendati Eestis kohtuid, kuid lubati, et senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnis...
EETIKA Sissejuhatus. * Sündinud Kreekas, aluse pani Aristoteles. * Tuleb sõnast ethos, mis tähendab normide kogu. * Põhineb õigel ja valel. * Normatiivne ettekirjutav, tegeleb sellega, kuidas asjad olema peaksid. * Eetika 3D. 1. Mina -> Tema (tegeleb kõige rohkem) 2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga) 3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu jõuda?) * Moraal tuleb ladina keelsest sõnast mors, mis tähendab kommet. * Religiooniga samuti tugevalt seotud. Normatiivsed vastandid Sanktsioonid Eetika Õige & väär Kiitus, laitus, reputatsioon (südametunnistus, mõistus). (maine). Religioon ...
ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigust kaitsev. 3. ÕN ettekirjutuse sisu alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN stru...
ÕIGUSE ALLIKAD ÕA tähendused tuletatult E. Ilusa süstematiseeringust: Materiaalne tähendus õiguse allikateks on õigustloovad jõud. Hõlmab ühiskondlikkesuhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhetesotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu;- Formaalne tähendus õiguse allikateks on need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (tavad e tavaõigus, seadused ja muud õigusaktid, ajalooliselt ka nn juristideõigus ehk õigusteaduslikud teosed). Hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri jainstitutsionaalse pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud õigusnormid (savitahvlid, hauasambad (steelid), papüürused, mitmesugused [käsikirjalised] ürikud, nüüdse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
