Eesti jalgpalli ajalugu

Tiits, Mihkel

Eesti jalgpalli ajalugu (4)

3 KEHV

Eesti jalgpalli ajalugu
Kugi Eesti jalgpalli sünni aastaks loetakse 1909, võib esimese jalgpalli klubi algus aastaks kirjutada 1908. Tol suvel moodustas Narva Kreenholmi inglassest meiseter Colin Johns kohapel jalgpalli meeskonna Concordia. Meeskonna üheks põhi mängijaks oli hilsem Kaitseliidu rajaja ja Eesti Jalgpalli liidu esimees kindral Johannes Roska-Orasmaa.
Esimesse kooseisu kuulus ka Riigikogu liige A.Osspov. Concordia meeskonnal oli piisvalt korralik varustus . Olemas olid isegi sääre kaitsed ,mis tõsi küll ,olid valmistatud puust – Narva kalameeste silmutorbikutest. Concordia oli Narva Võitleja eelkäiaks.
Kuid siiski peetakse Eesti jalgpalli ametlikuks sünni ajaks Lasnamäel valge majaka juures peetud kohtumist Meteori ja Merkuuri meeskondade vahel. Meteoor oli Tallinna esimene jalgpalli selts ,kuhu kuulus ligmeale 40 spordi huvilist eesotsas Bernhard Abramsi , Julius Reinansi ,Paul Fiskari jt. Meeskonda treenis Tallinas elanud inglane Urchard ,kes tellis meestele Iinglismaalt konplekti mängu särke Merkuuri meeskonda kuulusid peamiselt pealinna trüki tõõlised ,kellele jõukas ärimees Orlov jalgpalli varustuse ostis. Rohkearvulis publiku ees toimunud esimese avaliku mängu võitis Meteor tulemusega 4:2.
2.juunil 1916 tulid Tallinnas kokku kolme suurema spordiseltsi esindajad: Jürgens ,Anderkopp ,Orlov Kalevist , Magnus ja Reinans Spordist ning Kukk ,Heide ja Maasikas Olümpiast. Otsustati moodustada Tallinna jalgpalli liiga. Ja valiti 6 liikmeline ajutine komotee ,Mille ette otsa valiti Ado Anderkopp. Üheskoos koostati liiga põhimääruse projekt , miss saadeti kõigile Eesti kubermangu spordi organisatsioonidele. Kutse ühinemiseks liigaga jäi siiski suurema vastukajata ,sest sõja olukorra tõttu oli situatsion selleks ebasobiv. Siisi on hiljem peetud Tallinna Jalapalli liiga moodustamist meie organiseeritud jalgpalli algusajaks.
1921.aastal annetas Tallinna ärimees Eduard Saarepera Eesti jalgpallimeistrivõistlustel väljamängimiseks hinnalise hõbedast ülekullatud karika . Karikas kaalus 3,6kg ja oli 42cm kõrge. Karikas oli valmistatud 1826.aastal Londonis ning see pandi auhinnaks hobuste traavi võistlustel. Samal otstarbel kasutati sjandi algul ka karikat ka Venemaaal ,kust Eduard Saarepera Selle omandas kuidas trofee Inglismaalt Venemaaale sattus ,pole teada. Karika statuut nägi ette et meeskond ,kes tuleb Eesti meistriks kas kolm aastat järirst või viis aastat vaheldumisi ,omandab selle jäädavalt. 1927.aastal ,kui Sport tuli viiendat korda Eesti jalgpallimeistriks ,võitis ta Saarepera karika endale jäädavalt. 1938.aastal otsustas aga Spordi juhtkond kutsuda ellu Eesti karika võistlused ja panna auhinnaks igavesti rändava Saarepera karika. Esimeseks karika võitjaks tuli Sport. Viimast korda oli Saarepere karikas jalgpalli auhinnaks 1944.aastal ,kui karika võistlused aga rinde lähenemisega katkesid. Praegu asub Eesti hinnalisemaid spordi trofeesid Tallinna linna muuseumis.
Kui 1927.aasa vara suvel toimus Helsingid järjerorde FIFA kongress ,pakuti delekaatidele vaatamiseks rahvusvahelsit jalgaplli turniiri Helsingi , Oslo ,Stockholmi ,Dresteni ja Tallinna meeskonna osavõtul. Tallinna meeskond (Sisuliselt rahvuskoondis) Üllatas vamamängus 2:2 viigiga Helsingi vastu. Seejärel alistati aga ka toredus mängus tugeva kooseisuline Oslo meeskond 3:1. Suurepäraselt mänguinud Tallinn eesotsas värava vaht Evald Tippneriga pälvis FIFA ametnikelt kiidusõnu. Oslo mängu järgsel banketil palus pranslasest FIFA president Jules Rimet saata end tolle blondi Eestlaste väravavahi juurde ,kes nii silmapaistvalt oli mänginud. Jõudnud eestlaste lava jurde ,jäi president Rimet Evald Tippneri kõrval seisma ja ütles: Te olete üks paremaid väravavahte ,keda ma näinud olen. Tänan teid sellise mängu eest.
11.juunil kohtusid Stockholmi olümpiastaadionil 1934.aasta jalgpalli MM-võistluste valik mängus Eesti – Rootsi. Tegemist polnud mitte ainult mõlema ma esimese vuti mänguga MM- sarjas ,vaid Eesti – Rootsi kohtumine oli ültse jalgpalli maailmameistrivõistluste ajaloo esimene kvalifikatsiooni mäng. 1930.aastal toimunud esimesel Mmil valikmänge ei peetud ja kõik registreerunud meeskonnad osalesid finaal turniiril. 1934. Aasta Mmil jaotati aga meeskonnad 12 valikgruppi ,kus 1933. Aasta jooksul selgitati 16 finalisti . V valikgrupi mäng Eesti – Rootsi oli seega suursarja ava kohrumine.
Eesti rahvuskoondis mängis ajaloolist kohtumist kooseisus : Evald Tippner ,Eugen Einman ,Artur Neuman ,Otto Reinfeldt ,Karl – Rufolf Silberg , Egon Parbo ,Georg Siimenson ,Heinrich Uukivi , Friedrich Karm (II poolajalt Arnold Laasner) Richard Kuremaa ,Leonhard Kass . Rootsi koondis võitis 14000 pealtvaataja ees esimese poolaja koguni 4:0 ,kuid teise poolaja esimese veerandtunniga suutis Eesti 2 väravat tasuda. Eestlaste väravad lõid 47.minutil Kass ja 61.minutil Kuremaa. Lõpp tulemuseks kujunes Rootsi 6:2 võit. Alagrupi kolmanda meeskonnaga Leeduga Eesti ei kohtunud ,sest Rootsi oli kindlustanud 2:0 võidu ka Leedu üle endale koha finaalturniiril.
19.juunil pidas Eesti jalgpalli rahvuskoondis oma 75.maavõistluse, vastaseks Leedu. Esmakordselt heisati staadioni lipumasti FIFA sinilipp kahe kuldse maakerapoolega. Nimelt oli FIFA loonud traditsiooni, et liikmesmaade maavõistlustel heisatakse ka Rahvusvahelise Jalgpalliliidu lipp. See lisas mängudele pidulikkust ja tõstis selle tähtsust.
Kui mängitud oli 10 minutit, peatas Rootsi vahekohtuniku Elias Lundströmi pikk vile kohtumise ja üle viie tuhande pealtvaataja tõusis püsti. Leinaseisakuga mälestati hiljuti surnud 22-kordset internatsionaali Ernst Jolli. Aastail 1920 – 1929 Eesti koondises mänginud Jolli tunti kui head jalgpallurit ja andekat kirjameest. Käo Jaani nime all ilmunud följetonid olid rahva seas väga populaarsed. Lisaks toimetas ta 1930. aastal ilmunud ajakirja Sport ja Auto.
1938. aasta jaldpalli MM – valiksarjas kuulus Eesti Euroopa tsooni III gruppi koos Saksamaa, Rootsi ja Soomega . Kaks edukamast pääsesid finaalturniirile ning südilt esinenud Eesti polnud ühel hetkel sellest sugugi kaugel.
Avamängus kaotati Stockholmis Rootsile 2:7, kuigi 3. minutil juhiti 2:0! Seejärel saavutati Turus 1:0 toredusvõit Soome üle. Kõik jäi viimase mängu ( Saksamaaga) otsustada. Köningsbergis 18000 pealtvaataja ees võitis Eesti poolaja 1:0 ning oli 45 minuti kaugusel MM – finaalturniirist. Siis tuli hättasattunud sakslastele appi kohtunik , sudeedi sakslane Bruno Pfitzner, kes fikseeris viigiks olematu värava. Seejärel lasi ta sakslastel nurgalöökide puhul blokeerida Eesti väravavahi Evald Tipneri ning Saksamaa võitis lõpuks 4 : 1 .
Eesti pidi ainsa alagrupi meeskonnana pidama kõik mängud võõrsil, sest Kadriorgu plaanitud kohtumisest Saksamaaga tuli loobuda , kuna staadioni renoveerimise tööd ei saanud valmis.
Lõplik tabel:

Saksamaa 3 3 0 0 11-1 6
2.Rootsi 3 2 0 1 11-7 4
3. Eesti 3 1 0 2 4-11 2
4. Soome 3 0 0 3 0-7 0
3. juunil 1992 jätkus Eesti jalgpallikoondise maavõistluste tava,mis oli katkenud 1940.aastal, pärast 18. juulil saavutatud 2 : 1 võitu Läti üle. 52 aastat hiljem kohtuti Kadrioru staadioni pallimurul Sloveeniaga, mäng lõppes 1 : 1 viigiga. See oli Eesti koondise 108. maavõistlusmäng läbi aegade. Peatreenerina juhendas koondist Uno Piir. FIFA liikmena taastatud Eesti loositi ka 1994 aasta MM – võistluste valiktsüklisse. Nii alustas Eesti koondis 16.augustil oma valikmänge kodus Sveitsiga ja kaotas 0 : 6 . Veel kuulusid Euroopa I gruppi Sotimaa, Portugal ja Malta. Kuid juba teises mängus 25. oktoobril Vallettas õnnestus Eesti meeskonnal punkt kätte saada. Maltaga mängiti 0 : 0. See jäi ka Eesti meeskonna ainsaks punktiks selles valiktsüklis, mis andis alagrupis viimase viienda koha. Osalemisega MM – sarjas oli Eesti taas kinnitanud kanda maailma jalgpalliperes.
Kolmandat korda osales Eesti jalgpallikoondis MM – sarjas, kuuludes Euroopa tsooni 2. gruppi, saavutas Eesti 1 punktiga viimase , kuuenda koha.
MM – mänge alustas Eesti 16.augustil 1992 Kadriorus Sveitsi vastu , kaotati 0 : 6. See oli üldse esimene MM – valikmäng Eesti pinnal. Edasi viigistati La Vallettas 0 : 0 Maltaga, millele järgnes kaotusteseeria: Triestis Itaaliale 0 : 2, Tallinnas Maltale 0 : 1, Tallinnas Sotimaale 0 : 3, Aberdeenias Sotimaale 1 : 3, Tallinnas Portugalile 0 : 2, Tallinnas Itaaliale 0 : 3, Lissabonis Portugalile 0 : 3 ja viimases mängus 17. novembril 1993 Zürichis Sveitsile 0 : 4.
Ajalooline oli eesti kohtumine 10. novembril Lissabonis Portugaliga, sest seda kohtumist jälgis tribüünidel 105 000 pealtvaatajat. Vähe on maailmas neid koondisi, kelle mängu on jälginud selline rahvahulk.
Selline oli meie reaalne tase. Viiskümmend aastat isolatsiooni maailma jalgpallist oli teinud oma töö, sõnas valiktsükli kokkuvõtteks Eesti peatreener Uno Piir.
Alagrupist kindlustasid endale Mmi koha Itaalia 16 ja Sveits 15 punktiga.
9. oktoobril ei ilmunud Eesti jalgpallikoondis Kadriorus MM – valikmängus Sotimaa vastu väljakule eestlastele arvestati esimese hooga mänguta 0 : 3 kaotus. Põhjus, miks Eesti meeskond väljakule ei ilmunud, oli FIFA komissari mängupäeva hommikul tehtud ettekirjutus , et mänguga tuleb alustada 18.45 asemel 15.00.
Nimelt olid sotlased eelmisel treeningul nurisenud Kadrioru kehva valgustuse üle ja viimasel hetkel otsustati mänguaeg ettepoole tuua. Eesti koondis oli aga Kehtna treeningkeskuses. Nii tuligi Sotimaa meeskond üksi väljakule ja tegi sünboolse lahtilöögi.
Siiski pidid rahvusvahelise jalgpalliliidu juhid oma viga tunnistama. 7. novembril otsustati FIFA peakorteris, et ärajäänud mäng tuleb kordamisele hiljemalt 16.märtsil 1997 ja mängu korraldajaks on Eesti. Uus mäng otsustati läbi viia 11.veebruaril Monacos. See kohtumine lõppes 0 : 0 tänu Mart Poomi hiilgemängule väravas. Suuresti just selle mänguga sillutas Poom endale teed Inglise Premier Leaguesse.

.ODT Laadi alla originaalfail 12 lk · .odt · 123 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

123 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mihkel Tiits Õppematerjali autor

12 lehekülge eesti jalgpalli algus aastatest referaati et kui kellegil siis vaja sel on juttu enamjaolt võistkondadest ja nende mängudest

jalgpall referaat jalgpalli ajalugu eesti jalgpall

Sarnased õppematerjalid

docx

EESTI SPORDI AJALUGU

TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924............................................

Sport

docx

Jalgpall

SISUKORD LÜHENDID…………………………………………………………………….....3 SISSEJUHATUS……………………………………………………………….....5 1. JALGPALLI AJALUGU……………………………………………………….6 1.1. Jalgpalli ajalugu maailmas…………………………...………………6 1.2. Jalgpalli ajalugu Eestis………………………………...……………..7 2. ARENGUSUUNAD JA TUNTUMAD JALGPALLURID…………………..12 2.1. Jalgpalli arengusuunad………………………………………………12 2.2. Tuntumad jalgpallurid……………………………………………….12 2.2.1. Eesti tuntumad jalgpallurid………………………………..12 2.2.2. Maailma tuntumad jalgpallurid……………………………15 3

Sport

doc

Eesti jalgpall

Sisukord: 1. Eesti jalgpalli sünd. 2. Eesti koondise mängijad. 3. Eesti koondise saavutused. 4. Kasutatud kirjandus. Eesti Jalgpalli sünd. Eestisse jõudis jalgpall 20. sajandi algul, kui Inglise kaubalaevad külastasid Tallinna. Nende kaubalaevade madrused oskasid jalgpalli mängida, ning koolinoored käisid vaatamas peale kooli, kuidas nad seal mängivad. Algul hakkasid poisid pallil järel käima, kui see kaugemale veeres, ning mõne aja pärast võtsid inglased nad mängu. Inglased tõid neile Inglasmaalt palle, millega nad mängima hakkasid. Aastal 1906 mängiti jalgpalli paljudes kohtades Tallinnas, ning 1908. aastal hakkasid koolipoisid meeskondi tegema. Esimene ametlik meeskond registreeriti Abramsi, Reinansi ja Isaki poolt, mille nimeks nad panid ,,Meteor"

Sport/kehaline kasvatus

doc

Eesti jalgpall 2005-2009

LK 10 ..........................................................................................Meistriliiga LK 11-12 .....................................................................................Meistriliiga hooajad alates 2005 LK 12 ..........................................................................................Parim väravakütt LK 13.......................................................................................... Kasutatud kirjandus Eesti jalgpallikoondis Eesti jalgpallikoondis on Eesti jalgpalluritest koostatud riigi esindusmeeskond, mille liikmed valib välja koondise peatreener ning mida haldab Eesti Jalgpalli Liit (EJL). Peamine kodustaadion on A. Le Coq Arena Tallinnas. Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängude eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile

Kehaline kasvatus

docx

Jalgpall

Jalgpall Referaat Sisukord 1. Sisukord lk. 2 2. Üldiselt lk. 3 3. Ajalugu lk. 3 4. Levik lk. 4 5. Reeglid lk. 5 6. Liiga ja karikavõistlused lk. 8 7. Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused lk. 9 8. Jalgpall Eestis lk. 10 9. Saalijalgpall lk. 12 10. Rannajalgpall lk. 13 11. Kasutatud allikad lk. 14

Jalgpall

doc

Jalgpall

kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada Jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Selle teema valisin, kuna jalgpall on mulle äärmiselt huvipakkuv spordiala ja huvitab mind sügavalt igas mõttes. Olen proovinud käia regulaarselt jälgimas ka oma koondise kodumänge ning samuti jälginud ka jalgpalli mänge televiisorist. Ajalugu Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks

Kehaline kasvatus

pptx

Jalgpalli tutvustus powerpointis

Jalgpall Kaspar Klaus Sissejuhatus Mis on jalgpall? Ajalugu Millal jõudis Eestisse Eesti koondis A le qoq Arena Fännid Edukaimad väravakütid JärvaJaani kuulsaimad mängijad Mis on jalgpall Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga.

Informaatika

rtf

Eesti jalgpalli ajalugu

Eesti jalgpalli ajalugu Klubitasandil oli Eesti aastail 19691982 ainus liiduvabariik, mis NSV Liidu meistrivõistlustel ei osalenud. Eestlaste seas kaotas jalgpall populaarsust ja ala muutus 1970. aastateks valdavalt kohalike venelaste pärusmaaks.Eestikeelse jalgpallielu uuesti käivitamist asus 1970. aastate keskel vedama Roman Udakivi, kes moodustas Tallinnas eestikeelsed treeningrühmad. Neist silmapaistvaim oli aastail 19801989 Ubakivi ja Olev Reimi eestvedamisel tegutsenud noortevõistkond Lõvid, kust sirgus mitu hilisemat koondislast, teiste seas Mart Poom ja Mart Reim

Ajalugu

Rohkem sarnaseid