Seminar 1: Välismõjud (0)

Konkurentsiameti sekkumine AS Tallinn Vesi ettevõttesse välismõjude esinemisel
Tallinna linn loobus aastal 2000 oma veevärgist, veejuhtmetest ja veepuhastusjaamast; mis eelnevalt olid linna omandis. Nüüd tegeleb linna veevärgiga eraettevõte AS Tallinn Vesi. Erastamise eesmärgiks oli AS-i Tallinna Vesi poolt pakutava veeteenuste kvaliteedi oluline ja võimalikult kiire parendamine madalaima võimaliku hinnaga tarbijate jaoks. Erastamisel sõlmis Tallinn linn AS-iga Tallinna Vesi teenuslepingu, milles leppisid veevarustuse ja reovee ärajuhtimiste teenuste osutamiseks eriõiguse andmise tõttu muu hulgas kokku veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindade kujundamise ning kvaliteeditasemete alustes . Seega oli AS Tallinna Vesi tegevus ja hind määratletud.
Siiski on viimastel aastatel veeteenuste hinnad märgatavalt suurenenud. 2011. aasta esitas Tallinna Vesi taas hinnataotlust, mis aga lükati tagasi. Eesti Vabariiki esindav Konkurentsiamet nägi sekkumise vajadust. Nende arvates oli 2001. aastal Tallinna linnavalitsuse poolt kehtestatud erastamise tingimused, mis reguleerisid ettevõtte poolt osutavate teenuste hinna kujundamist vastuolus Eesti õigusega. Konkurentsiameti väitel ei saa nad lepinguga määratud hinnatõusu kooskõlastada monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadusest tulenevate piirangute tõttu.
Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind peaks olema kulupõhine ja tagama tulukuse üksnes põhjendatud määras. Konkurentsiamet on seisukohal, et ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkuse näitaja (18,1%) ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Linnavalitsus ASile Tallinna Vesi hindade kooskõlastamisel aktsepteerinud põhjendamatult suurt investeeritud varade tootlikkuse näitajat ning sellest tulenevalt ka põhjendamatult suurt ärikasumi mahtu ehk tulukust. Konkurentsiamet hindas ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkust raamatupidamise andmete alusel. Kasutades üldlevinud hinnaregulatsiooni teooriat loetakse mõistlikuks investeeritud varade tootlikkuseks kaalutud keskmist kapitali hinda (WACC), mis Konkurentsiameti arvutuste kohaselt on 8,31%. ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkuseks kujunes 18,1%, mis ületab WACC-i 9,79%. Siit ka negatiivsete välismõju probleem. Eesti riigil ja kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada inimestele puhas joogivesi ja nõuetekohane reoveekäitlus. Tegemist on olulise infrastruktuuri osaga ja peab olema kõigile inimestele kättesaadav, teisisõnu taskukohane.
Negatiivse välismõju tekitajana on ASi Tallinna Vesi tulukus kujunenud monopoolse ettevõtja kohta märkimisväärselt kõrgeks ning tarbijate huvid, mida tuleb pidada hinnaregulatsiooni keskseks eesmärgiks, on jäänud vajaliku kaitseta. Ehk täiendava kulu kandjaks .
Konkurentsiamet leidis korraldatud analüüsi tulemuste põhjal, et ASi Tallinna Vesi teenuste hinnad oleksid märkimisväärselt madalamad olukorras, kus neid reguleeriks rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuv hinnaregulaator. Konkurentsiameti ettekirjutuse järgi pidi Tallinna Vesi hiljemalt 14. novembriks 2011 esitama ametile kooskõlastamiseks uue veeteenuse hinnataotluse, alandades veeteenuse hinda 29 protsendi võrra, millega ettevõte viiks hinna põhjendatud tasemele. Ettekirjutus loetakse täidetuks, kui konkurentsiamet uue nõuetekohase hinnataotluse kooskõlastab.
Kasutaud materjal:
Konkurentsiameti analüüs ja hinnang AS Tallinn Vesi Hinnakujundusele http://www.konkurentsiamet.ee/public/Tln_Vesi_30_11_2009_loplik.pdf
http://www.tallinnavesi.ee/Konkurentsiamet-on-vaidlustanud-AS-i-Tallinna-Vesi-erastamise-tariifimehhanismi-oigusp%C3%A4rasuse