sõjatehnikat. Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnud toibuda. Tagasilöök tabas sakslasi ka Aafrikas, kus Rommel oli 1942. aasta sügiseks jõudnud Suessi kanali vahetusse lähedusse. Sellega oli sakslaste jõudne aga ammendatud. Kontroll Vahemere üle oli läinud vastase kätte, kes lasi merel põhja ühe Saksa varustuskaravani teise järel. Briti vägede varustamine samal ajal paranes, see võimaldas nel koondada Rommeli vastu ülekaalukad jõud. Novembris 1942 läksid Briti väed El- Alameni all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi, surudes Saksa-Itaali väed Tuneesiasse. Samal ajal maabusid Marokos ja Alzeerias Ühendriikide väed ja võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse. Mais 1943 olid need sunnitud alistuma ning lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud. 1942. aasta teine pool oli otsustav ka Vaiksee ookeani sõjatandril. Suures
Eesti liitumine Nõukogude Liiduga- annektsioon või rahva tahe? Eesti liitumist Nõukogude liiduga saab vaadelda erinevate poliitiliste vaatenurkade alt. Ühelt poolt öeldes, et see oli rahva tahe ja teiselt annektsioon. Kas eesti rahvas oli teadlik võimuloleva valitsuse tegevusest riigi siseselt? 1939. aastal esitati Eesti Vabariigile Nõukõgude Liidu poolt ultimaatum ehk vastastikuse abistamise pakt. Teisel pool Eesti piiri asusid ülekaalukad Punaarmee jõud, mida lubati paktis keeldumisel kasutada. Eesti juhtkond arutas asja kitsas ringis, rahvalt nõu ei küsitud ja sõjalisest vastupanu ei arutatud. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile. Nõukogude Liidu väed hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril, luues sõjaväebaase Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, kust elanikud pidid sunniviisiliselt oma elukohtadest lahkuma. Baaside Leping kergendas Eesti
patsiendi käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid; (d) muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed "Teise järgu" sümptomid (e) ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid, kui nendega kaasnevad kas kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted, või kui nad esinevad iga päev nädalate või kuude vältel; (f) mõttekäigu tõkestused või seosetus, mis avaldub ataktilises ja seosetus kõnes või neologismides; (g) katatoonne käitumine, nagu rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; (h) negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus Välistavad kriteeriumid
Õiguse teke ja allikad Õpetus õiguse tekkest · Õigusprobleemi lahendaja jaoks on esimene küsimust, kust leida õigusnorme. · Eesti inimene püüab leida sobivat seadust, lapata kohtuotsuseid, tutvuda vastava õigusalase kirjandusega või teevad selle otsuse õigustundele või jumalasõnale tuginedes. · Erinevates õiguskordades on õiguse allikad erinevad.: o Mandri-Euroopas on prioriteet seadusel o Inglismaal ja USA-s on esmatähtsus välja selgitada, mida ütlevad eelnevad kohtuotsused. o Islamimaades peetakse kogu õigust jumala poolt antuks, tähtsaim õiguse allikas on jumalasõna koraan. · Peamine küsimus õigusallikatega seoses on nende tunnustatus millised allikad on aktsepteeritavad. · Teine oluline küsimus õigusallikatega seoses on nende prioriteetsus mida tuleb vaidluse korral eelistada. · ...
eeslinnades asuvad suured hästi mehaniseeritud eksporttapamajad ning külmhooned. Heal järjel on ka jahu, suhkru, tubaka ja veinitööstus. Alates 1950 aastast on arendatud ka rasketööstust: must metallurgia, värviline metallurgia, laevaehitus,autotööstus, põllumasinatööstus, elektritööstus, elektroonikatööstus jne. Oma rasketööstustoodetega rahuldatakse ¾ riigi vajadusest. Vanad tööstusharud on puidu, tselluloosi, paberi ja ehitusmaterjalitööstus. Põllumajanduses on ülekaalukad suurmajandid: 5,7% maaomanikest valdavad 75% maast. 180mln. Ha suurusest põllumajanduslikust maast on 20% põlde ja 80% karjamaid. Kasvatatakse peamiselt nisu ja maisi, kuid vähesel määral ka riisi, otra, kaera ja rukist. Riik on maalilmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt. Söödakultuurist kasvatatakse peamiselt lutserni ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puviljapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate(paraguai tee). Köögivilja kasvatatakse suurlinnade läheduses,
Kaotasid ligi 300 000 meest ning palju sõjatehnikat. Oli saanud hoobi, millest ei suutnud toibuda. Sakslaste lüüasaamine Aafrikas Tagasilöögi said sakslased ka Aafrikas, kus Rommel oli 1942. aasta sügiseks jõudnud Suessi kanali vahetusse lähedusse. Sellega oli Sks jõud ammendatud. Kontroll Vahemere üle oli läinud vastase kätte, kes lasi merel põhja järgemööda Sks varustuskaravane. Briti vägede varustamine seeeest paranes, mis võimaldas neil koondada Rommeli vastu ülekaalukad jõud. Novembris 1942 läksid Briti väed ElAlameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi, surudes SksItaalia väed Tuneesiasse. Samal ajal maabusid Marokokos ja Alzeerias USA väed ja võtsid Sks Itaalia üksused piiramisrõngasse. Mais 1943 oli Sks väed alistatud ning lahingud PõhjaAafrikaso lid lõppenud. Kurski kaar 1943. aasta suveks olid sakslased küll nõrgenenud, kudi mitte murtud. Hitler lootis nagu 1942. aastalgi, et tal õnnestub uuesti edu haarata ja
Lõpuks sai sakslastel sellest jandist aga villand ning nad läksid üldpealetungile, vallutades Baltikumi, Valgevene ja Ukraina. Nii pidid bolsevikud suurte territoriaalkaotustega leppima, et mitte Petrogradi käest anda. 3.märtsil 1918 sõlmiti Bresti rahu, mis andis bolsevikele Saksamaa poolt de facto tunnustuse. Järgneva aasta jooksul muutus oht bolsevike Venemaale üha suuremaks, kuna valgekaartlikud kindralid ja välisriigid paiskasid Venemaale oma ülekaalukad väed. Kuid Trotski kutsus Punaarmeesse tsaariaegsed edukad väejuhid, näiteks Tuhhatsevski ja Budjonnõi, ning pidas, tihti rinnetel oma elu ohtu seades, sütitavaid kõnesid. Nii suutiski Punaarmee valgeid ja teisi vastaseid võita, ehkki enam tänu nende ühise koostöö puudumisele ja lihtrahvavaenulikule poliitikale kui Trotski "ületamatule geeniusele". Talle endale meeldis aga asju mõistagi just nii tõlgendada ning kahtlemata oli tema osa Punaarmee võidus väga suur. Uus
ebareaalsed, nagu religioosse või poliitilise identiteedi või üliinimliku jõu ja võimete kohta (nt. on võime kontrollida ilmastikku või olla ühenduses teiste maailmade esindajatega); 4 · ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid, kui nendega kaasnevad kas kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted, või kui nad esinevad iga päev nädalate või kuude vältel; · mõttekäigu tõkestused või seosetus, mis avaldub ataktilises ja seosetus kõnes või neologismides; · katatoonne käitumine, nagu rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; · negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus,
sõduriga Elbalt ning maabus märtsis Prantsusmaa rannikul. Kõik Napoleoni vastu saadetud üksused läksid tema poole üle ning Pariisi jõudes oli Louis XVIII koos õukonnaga juba pagenud. Napoleon üritas Euroopa riikidega sõlmida rahu, mis aga tagasi lükati. Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa moodustasid seitsmenda Prantsuse-vastase koalitsiooni. 1815 aasta juunis toimunud Waterloo lahingus purustasid ülekaalukad liitlasväed Napoleoni 200 tuhande mehelise armee. Napoleon sunniti taaskord troonist loobuma ning saadeti pagendusse peaaegu inimtühjale Püha-Helena saarele Atlandi ookeani lõunaosas, kus ta 1821.a 51 aastasena suri. 1840. aastal toodi Napoleoni surnukeha sealt Pariisi ja paigutati Invaliidide kirikusse sarkofaagi. Teema on väga huvitav ja sain teada palju uut. Ma pole kunagi varem süvenenud Napoleoni eluloosse ja nüüd oli seda väga huvitav nii detailselt uurida
sai NSVL Leedu. Ühtlasi oli teostatud ka Poola 4-s jagamine. Siis esitas Stalin Eestile Lätile ja Leedule vastastikuse abistamise lepingu, surve all olid kõik kolm riiki sunnitud alla andma. Vägede sissemarss algas okt II poolel. Okt. algul tegi Venemaa ka Soomele, soovides Soomelt karjala maakitsust, selle territooriumi lubas ta aga kompenseerida alaga põhjapool. Helsingi ei nõustunud ja 30. nov. 1939 alustas venemaa sõjategevust, kuid alles 1940 a.veb. murdsid punaarmee ülekaalukad väed soome rindest läbi. 12. märtsil 1940. aastal kirjutati Moskvas alla rahulepingule. Lõppenud sõda hakati nimetama Talvesõjaks. Soome oli sunnitud loovutama territooriumi kus elas 12 % riigi elanikkonnast. Esialgu püüdsid London ja Pariis Hitlerit keelitada, et ta pealetungi Poolas katkestaks, kui see ei õnnestunud, kuulutasid nad 3. septembril 1939 Saksamaale sõja. Paraku aga sellega nende sammud esialgu piirdusid, pealetungi Saksamaale läänest Prn ja Srb ei alustanud
Sõjalise konflikti alguseks oli. Boyra lahing 22.11.1971, kus Pakistani ja India õhuväed võitlesid Bangladeshi kodusõjas. Detsembri algul loodi India ja Bangladeshi ühine 4 väejuhatus. 5. detsembril teatas I. Gandhi parlamendis Bangladeshi Vabariigi ametlikust tunnustamisest, see aga ei meeldinud Pakistanile, kellelt oli ära võetud osa maast Bangladeshi jaoks. 16. detsembril 1971 marssisid India ülekaalukad relvajõud Dhakasse, kus Pakistan kirjutas alla kapitulatsiooniaktile, mille tulemusena Bangladesh sai iseseisvaks riigiks. Kolmas sõjaline konflikt India ja Pakistani vahel lõppes 18. 12. 1971. Püsivat rahu ta ei toonud ning sellel olid tõsised tagajärjed nii Indiale, Pakistanile kui ka Bangladeshile. India pärast Indira Gandhi surma Gandhi pööras palju tähelepanu sellele, et säiliks Nehru dünastia võim. Kui Indira
Nõukogude väed Stalingradist lõunas ja põhjas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6. armee. Lahingud lõppesid 2.veebruaril 1943 sakslaste kapituleerumisega. Sakslased kaotasid palju mehi ning arvukalt sõjatehnikat. Saksa armee sai suure hoobi. Sakslaste lüüasaamine Aafrikas Rommel oli 1942 aasta sügiseks jõudnud Suessi kanali lähedusse. Sellega oli sakslaste jõud aga ammendatud. Briti vägede varustamine aga samal ajal paranes ning võimaldas koondada Rommeli vastu ülekaalukad jõud. Novembris 1942 läksid Briti väed El- Alameini all pealetungile ning Surusid Saksa-Itaalia väed Tuneesiasse. Samal ajal maabusid Marokos USA väed ning võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse. Mais 1943 olid sunnitud alistuma. Lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud. Kurski kaar 5.07.1943 nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda, kuid kandsid seejuures suuri kaotusi. Kurnanud vastase välja läks Punaarmee
·19.11.1942 a. alustasid Nõukogude väed Stalingradist lõuna ja põhja suunast pealetungi ja piirasid sisse Saksa 6.armee. ·Lahingud lõppesid 2.02.1943 a. sakslaste kapituleerimisega ·Sakslased kaotasid 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat Saksamaa ja Itaalia purustamine Aafrikas El.Alameini all ·Rommel oli 1942 a. sügiseks jõudnud Suessi kanali lähedusse Sakslaste jõud oli ammendunud ·Briti vägede varustamine paranes, mis võimaldas neil koondada Rommeli vastu ülekaalukad jõud ·1942 a. novembris läksid Briti väed El.Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi, surudes Saksa Itaalia väed piiramisrõngasse ·1943 a. mais olid nad sunnitud alistuma ning lahingud Põhja Aafrikas olid lõppenud. Kurski lahing ·1943 a. suveks oli sakslaste sõjamasin nõrgenenud ·Hitler lootis, et nagu 1942 aastalgi, õnnestub tal uuesti initsiatiiv haarata ning pealetungile minna,
SÕJASÜNDMUSED 1941 - 1945 SISUKORD 1. SÕDA SAKSAMAA JA NSV LIIDU VAHEL Teise maailmasõja algul tegutsesid Saksamaa ja NSV Liit üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu ja andis selle nime plaan Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit. NSV Liidu sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt: tugevate õhurünnakute saatl tuli Saksa väed kohe algul sisse piirata ning hävitada. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sakslaste hoop tabas Punaarmeed ootamatult. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi, väegrupp Mitte...
lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. Kuigi Saksa võimude repressioonid polnud Eestis niivõrd ulatuslikud kui aastatel 1940-1941 toimunud Nõukogude omad, puudutasid need siiski paljusid eestlasi: jälitati nii kommunistidega koostöös kahtlustatavaid kui ka rahvuslasi, lisaks hukati ka peaaegu kõik Eesti juudid. Saksa okupatsioonivõim lõppes 1944. aastal, kui ülekaalukad Punaarmee jõud Eesti pärast raskeid lahinguid vallutasid. Üks okupatsioon asendus teisega ja omariikluse taastamiseni jõuti alles üle 50 aasta hiljem. Kasutatud allikad: 10 http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=101&lang=est https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa_okupatsioon_Eestis_(1941%E2%80%931944) https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Teises_maailmas
Nõukogude armee saabumine Eesti territooriumile 3 24. septembril 1939 esitas Nõukogude Liit Eestile ultimatiivsel kujul nõudmise sõlmida leping, mille kohaselt saaks Nõukogude Liit paigutada Eesti territooriumile oma sõjaväebaasid. Keeldumise puhul ähvardas Nõukogude Liit Eestit sõjalise rünnakuga. Nõukogude väejuhatus oli Eesti piiridele paisanud ülekaalukad jõud. Käskkiri nr. 043/OP kohustas Leningradi sõjaväeringkonda lõpetama vägede koondamise 29. septembriks 1939. Lepingust keeldumise korral oli Punaarmeele antud korraldus alustada sissetungi Eestisse. Oktoobri alguseks oli Eesti ja Läti vastu koondatud 437 235 meest, 2635 suurtükki ja 3052 tanki. Lasti käiku jõudemonstratsioonid: Punalaevastik blokeeris Eesti merelt, nõukogude lennukid tungisid Eesti õhuruumi
omavahelised seosed. Mõtlemishäired vormilised, sisulised Mõtlemise vormilised karakteristikud mõtete hulk, mõtlemise kiirus, sihipärasus, seostatus. Vormilised mõtlemishäired: mõttepuudus, mõtetetulv, mõttepaus, mõttemaru, mõttetakistused, laialivalguv, rigiidne, perseveratsioonid, ehholaalia, kaudsed lõdvad seosed, sõnasalat, kõlalised assotsiatsioonid, neologismid. Sisulised mõtlemishäired: luulumõtted, sundmõttes, ülekaalukad mõtted, foobiad. Luulumõte haiguslik ekslik veendumuslik otsus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile. Ratsionaalsete argumentidega ei ole võimalik luulumõtet kummutada. 1)primaarsed luulumõtted mõtete sisendamine, mõtete levimine, maailmalõpuveendumused 2)sekundaarsed luulumõtted Alagrupid: Depressiivne luul inimeste väärtuste, omaduste, võimete hindamine tegelikkusele mittevastavalt negatiivsena. Alaväärsus-, vaesus-, hüpohondria-, nihilistlik-, huku-,patuluul
ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas. · Punaarmee suurpealetung algas 1944. a => jaan murti läbi Leningradi blokaad; sunniti sakslased taganema Baltikumist (kaitse Kuramaa kotis). Oma kontrolli alla võeti Valgevene ja Poola (mitte suund) ja jõuti Rumeenia piirile (sud suund). Sõja pöördepunktid: 1) El-Alamein (Põhja-Aafrika): 1942 nov 1943 algus Sks SB, USA ja Pr. Saksa mõjuvõim El Alameini rindel vähenes; SB paranenud varustamine ja ülekaalukad jõud aitasid neil saavutada kontrolli Vahemere üle. Sks väed Rommeli juhtimisel suruti tagasi Tuneesiasse, kus USA väed Sks-Itaalia üksused ümber piirasid. Mais 1943 alistusid Sks väed => lahingud Põhja-Aafrikas lõppesid. 2) Midway lahing (Vaikne ookean): 1942 II pool USA Jaapan. Toimus merelahing, milles USA saavutas võidu Jaapani laevastiku üle => jõudude vahekord pöördus; ülekaal ameeriklastel. (Leyte merelahingus 1944 Jaapani laevastiku purustamine)
II unarusse armeed, jätkates selle suurendamist ja distsiplineerimist. Samuti avaldus juba Friedrichi esimestel valitsusaastatel tema armeejuhi- ja diplomaaditalent, kui ta suutis Austria pärilussõjas vallutada Sileesia. Õige pea tuli tal seda kaitsta pea kõigi Mandri-Euroopa riikide vastu, kui Seitsmeaastases sõjas sõlmiti Preisimaa-vastane pretsedenditu Prantsuse-Austria liit ja peagi liitus sellega Venemaa. Friedrich näitas taas hiilgavat väejuhiannet, kuid ülekaalukad vastasjõud oleks teda kahtlemata võitnud, kui Venemaal poleks võimule tulnud Friedrichit austav Peeter III, kes sõjast lahkus, ja Prantsusmaa poleks pidanud koloniaalvõitluse tagajärjel Inglismaale alistuma. Hiljem keskendus Friedrich riigi tugevdamisel sõdimise asemel diplomaatiale. Tema ja Katariina II algatusel toimus 1772 Esimene Poola jagamine, millega Preisimaa sai maismaaühenduse Ida- ja Lääne-Preisimaa vahel. Tema järgnevate plaanide
1.KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA AJALOOST. Vanas Indias 2000 a e.m.a hakati haigusi seostama kehamahlade koostisega. ( Inimeses on 5 kehamahla, mis vastavad 5 põhielemendile välismaailmas- maa, vesi, tuli, õhk ja eeter.) Nähti emotsioonide tähtsust haiguste tekkes. Vana-Kreekas arvati, et inimesel on 4 kehamahla-veri, must sapp, kollane sapp ja lima(Hippokrates 460-3770a e.m.a)Selles ka erinevused iseloomudes. Haigused tulevad kehamahlade ebaharmooniast. Oli esimene arst, kes väitis, et psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Platon tõi psüühikahäirete tekkes esile intensiivsemaid psüühilisi elamusi (427-347 a e.m.a) Vanas-Roomas arvas Galenos(131-200 m.a.j), et kehalised haigused võivad mõjutada psüühilisi haigusi. Araabias toetuti Hippokratese õpetusele. Rhazes(865-923 m.a.j) organiseeris spetsiaalse osakonna psüühiliste haigete jaoks. Pärimuse järgi oli esimene, kes võttis kasutusele psühhoteraapia mõiste. Avicenna e. Abu Ali ibn S...
novembril 1939 alustasid NSVLi väed rünnakut Soome aladele Terijoki linnale. NSVL väitis, et Soome poolt rünnati ja nad on ohustatud, kuid Soome uurimine midagi ei leia. NSVL vallutab Terijoki, puhkeb Talvesõda. Loodi Soome Demokraatlik Vabariik, mille etteotsa saab Soome esikommunist Kuusinen. Nii näib, et Soomes on kodusõda, kus Nõukogude Liit toetab kommunistliku poolt. Moskva edu saabus alles 1940. aasta veebruaris, mil punaarmee ülekaalukad väed Soome rindest läbi murravad. 12. märtsil 1940 sõlmivad Soome ja NSVL Moskvas rahuleppe, kus Karjala maakitsus loovutatakse seal elas 12% rahvast, kes aga suures osas lahkuvad. Lisaks peab Soome lubama Hanko poolsaarele Nõukogude baasi. 1940. aastal tungib Mussolini Kreekasse, olles Saksamaast innustatud. Itaalia on aga vähem edukas, aga kreeklased suudavad Itaalia kaugemale suruda, kui nad olid sõja puhkedes. Ebaedu jätkub ka Aafrikas
Eesti 1920datel- 30datel aastatel 3. märts 2009. a. 15:09 1. 1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis. Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3. Põhiseadus koostati kiiruga ja oli väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. Parlamendist sõltumatut presidenti ei olnud. Kõrgeimaks esinduskoguks oli 100- liikemline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid esindusfunktsioonid. Tolleae...
1 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Teine maailmasõda Referaat l 2 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sammhaaval uue sõjani...................................................................................................................... 3 1.1 Uute konfliktide kujunemine........................................................................................................ 3 1.2 Hispaania kodusõda...................................................................................................................... 3...
Iirimaal oli puhkemas kodusõda autonoomia pärast. Kuna puhkes I MS, siis autonoomiaseaduse rakendamine lükkas edasi ka kodusõda. Toimus ka Lihavõttemäss, mis suruti inglaste poolt maha. 1818 toimusid Iirimaal parlamendivalimised. Seal oli kaks grupeeringut: · Üks arvas, et Iirimaale piisas osalisest omavalitsusest. · Sinn Fein, kes arvas, et Iirimaa pidi saama iseseisvaks riigiks. Parlamendivalimise võitis Sinn Fein. Nad said ülekaalukad 73 kohta. Sinn Fein 1919 kuulutas välja Iiri vabariigi. Iirimaal oli ka sõjaline üksus IRA (Iiri Rahva Armee). 1919-1921 sõda Inglismaa ja Iirimaa vahel, kuna Inglismaa ei olnud nõus, et Iirimaa täielikult iseseisvub, sõja tulemusena sõlmiti järgmine kokkulepe: 6 põhjapoolsemat krahvkonda liideti Inglismaa koosseisu; 26 lõunapoolsemat krahvkonda nimetati ümber Vabaks Riigiks. Nemad said endale
Esimene maailmasõda (28 juuli 1914- 15 november 1918) Maailmasõda on laia haardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas. Kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Anting meresõjaga kõikide maailma ookeanidel. Keskriigid ehk saksa keisririik austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik. Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia j...
abistamise leping. Surve all andsid kõigi kolme riigi valitsused nõusoleku ning lepingud sõlmiti. Vägede sissemarss algas oktoobrikuu teisel poolel. Talvesõda- Oktoobri algul tegi Moskva ettepaneku alustada läbirääkimisi ka Helsingile. Soome ei nõustunud aga Moskva soovidega ning 30. XI 1939.a. alustas NSV Liit sõjategevust Soome vastu, ajaloos tuntud Talvesõja nime all. Soomlaste vastupanu üllatas maailma, kuid 1940. a. veebruaris murdsid Punaarmee ülekaalukad jõud Soome rindest läbi. Sõlmiti rahuleping, mille põhjal Soome oli sunnitud NSV Liidule loovutama Karjala maakitsuse, kus elas 12% riigi elanikkonnast. Teema 9 Eesti ja eestlased II maailmasõjas, Lähiajalugu pt. 20, Eesti ajalugu pt. 20-23 Baaside ajastu: MRP ja Eesti- Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga.
vaid Pakistani armee ja Bangladeshi rahva vahel. Enne debati jätkamist peab toimuma tulevahetuse lõpetamine. I. Gandhi otsus näitas veelkord India suurriiklikke ambitsioone. Pakistani sõjaline purustamine ja tema territooriumi idaosas uue riigi loomine tegi Indiast ainukese suurriigi Lõuna-Aasias. Teiselt poolt nii see oluline samm India edasise julgeoleku tagamiseks. 16. detsembril 1971 marssisid India ülekaalukad relvajõud koos bengali partisanidega Dhakasse. Pakistani vägede ülemjuhataja kindralleitnant A. A. K. Niazi kirjutas alla kapitulatsiooniaktile. Järgmisel päeval nimetas A. M. Yahya Khan Pakistani valitsuse juhiks 13 Bengali poliitiku, Pakistani Demokraatliku Partei (loodud 1952) liidri Nurul Amini (1897- 1974), kuid see ei aidanud olukorda lahendada. Lühike detsembrisõda - kolmas sõjaline
ideed on sisestatud pähe - Inadekvaatsed – pärinevad mitte sensoorsetest organitest e nt isik väidab et kuuleb muusikat hammaste abil ja tunneb toidu maitset näppudega - Hüpnagoogsed ja hüpnopompiidsed Mõtlemise häired - Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed Kvantitatiivsed – mõtteid palju, vähe, blokeerimine, laialivalguvus, preservatsioon, seoslikkuse kadumine, sõnasalad, neologismid, verbigeratsioon Kvalitatiivsed – sundmõtted, ülekaalukad mõtted, luulumõtted Luulumõtete jaotus: - Vastavalt ilmnemisele – primaarsed, sekundaarsed, jagatud - Vastavalt luulumõtete sisule – paranoidne, suurusluul, depressiivne luul, seoses mõtete omamise/päritoluga Luulumõtted Jaotus vastavalt ilmnemisele: - Primaarsed - Sekundaarsed - Jagatud luulumõted Vastavalt sisule - Paranoidne - Suurusluul - Depressiivne luul - Seoses mõtete omamise/päritoluga - Sageli seotud tagakiusamise ja jälitamisega
6. armee, Hitleri ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja murda, lubades neid õhust varustada--->ebaõnnestus · 2. veebr 1942 Sm kapituleerus, kaotasid u 300 000 meest ja arvukalt sõjatehnikat, ei toibunud enam Sakslaste lüüasaamine Aafrikas: · Rommel oli jõudnud Suessi kanali lähedale, sellega sakslaste jõud ka ammendatud · kontroll Vahemere üle vastase käes, Br vägede varustamine paranes, võimaldas neil Sm vastu ülekaalukad jõud · 1942 nov Br väed Al-Alameini all pealetungile--->Rommeli üksused paisati tagasi, Saksa-It väed suruti Tun-sse · samal ajal maabusid USA väed Marokos ja Alzeerias--->sakslased piirati · 1943 mai sakslased sunnitud alistuma, lahingud P-Aafr-s läbi Kurski kaar: · Hitler lootis uuesti pealetungile asuda--->eksitus · 5. juuli 1943 Kurski kaarel suutsid sakslased edasi tungida, kuid suured kaotused, Punaarmee
6. armee, Hitleri ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja murda, lubades neid õhust varustada--->ebaõnnestus 2. veebr 1942 – Sm kapituleerus, kaotasid u 300 000 meest ja arvukalt sõjatehnikat, ei toibunud enam Sakslaste lüüasaamine Aafrikas: Rommel oli jõudnud Suessi kanali lähedale, sellega sakslaste jõud ka ammendatud kontroll Vahemere üle vastase käes, Br vägede varustamine paranes, võimaldas neil Sm vastu ülekaalukad jõud 1942 nov – Br väed Al-Alameini all pealetungile--->Rommeli üksused paisati tagasi, Saksa-It väed suruti Tun-sse samal ajal maabusid USA väed Marokos ja Alžeerias--->sakslased piirati 1943 mai – sakslased sunnitud alistuma, lahingud P-Aafr-s läbi Kurski kaar: Hitler lootis uuesti pealetungile asuda--->eksitus 5. juuli 1943 – Kurski kaarel suutsid sakslased edasi tungida, kuid suured kaotused, Punaarmee
9Ajalugu. II. semester. LK.254-274. Vabadus sõda 28nov. 1918a - 3jaanuar. 1920a. 19 veebruaril 1918a Saksamaa kapituleerus. Nõukogude venemaa tühistas seejärel eesti rahulepingu ning alustas Sakslaste poolt hõivatud alade tagasi võtmist. 1918a novembris koondas puna armee suured jõud Narva alla. 28 nov. algas Eesti vabadus sõda enamlaste väed vallutasid Narva. 29nov. kuulutati narvas välja Eestitöörahvakommuun. Seda tehti selleks et kujutada mitte sõjana Nõukogude venemaa ja Eesti vahel vaid kodusõjana Eestikodanluse ja töörahva vahel. Eestitöörahvakommuun allus täelikult Moskvale. 1918a. Dets. Toimus punaarmee kiire edasitung Eesti pinnale. Enamlaste kätt e langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu põhja eestis ja Võru, valga, Tartu ja mõisakyla eestis. Rinne oli ähvardavalt Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. E...
Esialgu veel kiiret polnud kuna Judenitš tegi oma teise kuid viimase katse Petrograd vallutada ning jõuti osati eeslinnadeni, kuid löödi viimasel hetkel taganema. Peale taganemist üle Eesti piiride oli Eesti sunnitud võitlusvõimetuks muutunud vägedelt relvad ära korjama ja Loodearmee laiali saatma. Punaarmee, kes püüdis nüüd saada võimalikult suuri sõjalisi eeliseid rahuläbirääkimistel, alustas ulatuslikke rünnakuid Narva kaitseliinidele. Rünnakule tulid ülekaalukad jõud enam kui 160000 mehe ja 200 suurtükiga. Narva kaitselahingud (november-detsember 1919)osutusid kõige ohvriterohkeimaks kus suurte kaotuste hinnaga õnnestus ülekaalukas pealetung tagasi lüüa. Rahuläbirääkimiste Vene poole järeleandlikkus suurenes sedamööda, kuidas rauges punavägede jõud Narva all ja 3.jaanuaril 1920 peale kokkulepet algas vaherahu ning rahulepinguni jõuti 2.veebruaril 1920 Tartus. Tartu rahu lepinguga loobus Venemaa igaveseks kõikidest õigustest Eestile
Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused 22 Õiguspärane ootus RKPJK 30.09.1994 Talumees Rikmani case xd a. Laiemas mõttes hõlmab ka ebasoodsa tagasimõju keelu b. Kitsamas mõttes on põhjendatud ootus seaduse kehtimisse VI Legaalsus ehk seaduslikkus § 3 lg 1 lause 1 1. Teostatakse põhiseaduse alusel – põhiseaduse prioriteedi põhimõte.
küla juures olevat tulistatu Nõukogude territooriumi poole! Soome ei leidnud kinnitust, kuid punaarmee alustas 30.nov 1939 sõda. Vallutati piirilinn Terijoki ja kuulutati seal välja Soome Demokraatlik Vabariik, mille valitsusjuhiks pandi soomlasest communist O.V.Kuusinen. See valitsus "sõlmis" NSVL-ga vastastikuse abistamise ja sõpruse lepingu, ning selle alusel väitis NSVL, et ta ei sõdigi Soomega, vaid aitab Soome Dem. Vabariiki! Alles 1940 veebruari keskel murdsid Punaarmee ülekaalukad jõud Soome rindest läbi (venelastel halb talvevarustus, püssid ja tankid jääs hiljem tehtud järeldused aitasid Stalingradi all sakslaste vastu, kes samuti külmusid). Sõda lõppes rahulepinguga Moskvas 12.märts 1940. Karjala läks NSVL-le, samuti tuli sõjaväebaasideks rendile anda Hanko poolsaar (Soome lõunatipp) Nõukogude-Saksa sõja puhkemine 1940okt tungis Mussolini kallale Kreekale, kuid oli edutu ja pidi abi paluma Hitlerilt. Aprillis
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Õigusteenistus xxxx xxxx KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS Kursusetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 SISUKORD: SISSEJUHATUS:....................................................................................................................... 3 1.VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS ........................................6 1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus................................... 6 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 7 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad...............................11 2....
Näiteks on Riigikohus sõnaselgelt öelnud: „Silmas tuleb pidada ka seda, et põhiseaduse §-s 34 sätestatud liikumisvabadus on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigus. Seega võib liikumisvabadust piirata üksnes PS § 34 teises lauses nimetatud juhtudel.” (RKÜKo 27.06.2005, 3-4-1-2-05, p 56.) Reeglina tohib kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigust piirata niisiis ainult piiriklauslis loetletud põhjustel. Siiski võib juhtuda, et piiriklauslist väljajäänud ülekaalukad huvid nõuavad teatud kitsendust. Lähtudes põhiseadusliku väärtuskorra ühtsuse ideest, tuleb pidada põhiõiguse riivet piiriklauslist väljajäänud põhjusel võimalikuks, kui sekkumise põhjus tuleneb PS-st endast. Näiteks riigi julgeolekut tuleb käsitleda põhiseaduslikku järku õigusväärtusena, sest seda eeldavad ja/või tagavad PS preambuli esimene, teine ja neljas osalause, § 1 lg 2 ning §-d 54, 55 ja 124–131
(c) kuulmishallutsinatsioonid mis kommenteerivad pidevalt haige käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid; (d) muud püsivad veidrad luulumõtted (antud kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed) Teise järgu sümptomid: e) igasuguse modaalsusega püsivad (>1 kuu) hallutsinatsioonid, millega kaasnevad kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted; (f) neologismid, tõkestused või seosetus mõttekäigus, mis avaldub inkoherentse või arusaamatu kõnena; (g) katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine teatud asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism ja stuupor; (h) negatiivsed sümptomid: hüpo-/apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine huvide
6. Ennetav rünnak Võimsuste väljaarendamine, mis ületab selgelt turunõudlust Parima tooraine ja kindlaimate hankijate sidumine endaga läbi üliheade lepingute 46 Parim geograafiline paiknemine Domineeriv positsioon piirkonna parimate hulgi- ja jaemüüjate juures. Võimalikud rünnaku objektid Turuliidrid Võib rünnata, kui tema turuosa ja suurus pole väga ülekaalukad või tegevuses on väsimuse märke Info rahulolematud kliendid, vähenev kasum, aegunud tehased ja sisseseaded, kehvad tooted, strateegia puudumine Rünnata saab ka turuliidri vähemtähtsaid segmente, mis on aktiivse tähelepanuta ja ka hinnatundlike klientide turuosa 2. Turujärgijad Väiksema riskiga, kui liidri ründamine. Edu saavutatakse sageli väiksemate konkurentide arvelt. 3. Raskustes olevad ettevõtted
5. Õiguskindlus Algab sellest, et seadused avaldatakse 1) Seaduste avaldamine § 3 lg2, § 108 2) Õigusselgus e määratus § 13 lg 2 RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused 4) Õiguspärane ootus a. Laiemas mõttes hõlmab ka ebasoodsa tagasimõju keelu b. Kitsamas mõttes on põhjendatud ootus seaduse kehtimisse 20 Salajase õiguse keeld , jagatud kolmeks 1)riigi teataja põhiseaduse VI Legaalsus ehk seaduslikkus § 3 lg 1 lause 1 1
5. Õiguskindlus Algab sellest, et seadused avaldatakse 1) Seaduste avaldamine § 3 lg2, § 108 2) Õigusselgus e määratus § 13 lg 2 RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused 4) Õiguspärane ootus a. Laiemas mõttes hõlmab ka ebasoodsa tagasimõju keelu b. Kitsamas mõttes on põhjendatud ootus seaduse kehtimisse VI Legaalsus ehk seaduslikkus § 3 lg 1 lause 1 1. Teostatakse põhiseaduse alusel põhiseaduse prioriteedi põhimõte. Kõik alamal seisvad aktid ja toimingud peavad olema kooskõlas põhiseadusega 2. seaduse alusel a) negatiivne dimensioon negatiivne on põhiseaduse prioriteet
5. Õiguskindlus Algab sellest, et seadused avaldatakse 1) Seaduste avaldamine § 3 lg2, § 108 2) Õigusselgus e määratus § 13 lg 2 RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused 4) Õiguspärane ootus a. Laiemas mõttes hõlmab ka ebasoodsa tagasimõju keelu b. Kitsamas mõttes on põhjendatud ootus seaduse kehtimisse VI Legaalsus ehk seaduslikkus § 3 lg 1 lause 1 1. Teostatakse põhiseaduse alusel põhiseaduse prioriteedi põhimõte. Kõik alamal seisvad aktid ja toimingud peavad olema kooskõlas põhiseadusega 2. seaduse alusel a) negatiivne dimensioon negatiivne on põhiseaduse prioriteet
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
Aleksei Brussilov, üks tuntumaid väejuhte, valmistas pealetungi ette, pidi aset leidma Galiitsias, kus oli vägede kokkupuutepunkt. Koondati tohutu jõudude ülekaal inimestes ja sõjatehnikas, enne pealetungi alustamist sõitsid rinde läbi kõikvõimalikud AV esindajad, ministrid, ka Kerenski käis pealetungi ees väeosades ja kutsus võitlema. 1917 juunis olevat vägede võitlusvaim tõusnud pea sama kõrgele kui 1914 sõja puhkedes, oli revol vaimustus. Pealetung algas 18.juunil edukalt, ülekaalukad vene jõud murdsid vastase kaitseliinidest läbi, seejärel suri pealetung välja. Vene sõdurid ütlesid, et meie oleme teinud küll, edasi ei sõdi. Väeosad jäid lihtsalt seisma, tagasi ega edasi ei läinud. Sakslased ja austerlased koondasid läbimurdelõiku värskeid jõude, asusid vastupealetungile. Õnnestus vene väed tagasi paisata. Enamik rindest läbi murdnud väemassist hakkas sakslaste pealetungi ees taganema, üksikud käske täitvad väeosad hävitati
10. Vara võõrandamine KrMS § 126 lg 2 teise lause alusel toimub olukorras, kus varalist kohustust (riigi konfiskeerimisnõuet), mille tagamiseks vara arestiti, pole veel kohtuotsusega kindlaks määratud ja seega pole ka teada, kas selline kohustus üldse tekib. On olemas üksnes põhjendatud kahtlus, et tulevikus võidakse kohaldada konfiskeerimist või selle asendamist. Sellises olukorras peavad arestitud vara sundkorras võõrandamist õigustama ülekaalukad põhjused. 11. Arvestades seda, kuivõrd intensiivselt riivab arestitud vara omaniku nõusolekuta võõrandamine PS §-st 32 tulenevat põhiõigust, peab KrMS § 1 1 126 lg 2 teist lauset tõlgendama nii, et oleks tagatud kõnealuse sätte kooskõla põhiseadusega. KrMS § 126 lg 2 teise lause
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
