Teise maailmasõja murrangulised hetked (0)

Teise maailmasõja murrangulised hetked
Käesolevas arutluses käsitleme nelja tähtsamat murrangu hetke II maailmasõjas, milleks valisin Stalingradi lahingu, El-Alameni lahingu, Midway lahingu ning Normandia dessandi. Kõik need sündmused toimusid 1942-1944 ning muutsid maailmasõja käikku.
1942. aastal oli enamik Stalingraadist sakslaste kontrolli all, punaväe kätte olid jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres. Samal ajal oli Punaarmee lõpetamas ettevalmistusi suuremaks rünnakuks, mis suunati eeskätt sakslaste tiibadel asuvate madalama võitlusvõimuga Rumeenia ja Ungari üksuste oihta. Saksa luure informeeris Hitleri vastase kavatsusest, kuid oma peavastase nime kandva linna vallutamisest vaimustusse sattunud Hitler ignoreeris hoiatust. 19. novemril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradis põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse saksa 6. armee . Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja mudra, lubades sissepiiratuid õhust varustada. Sellest ei tulnud midagi välja, ebaõnnestus ka katse piiramisrõngast väljastpoolt läbi murda. Lahingud Stalingradi all kestis veel kaks kuud ning lõppesid 2. veebruaril 1943 sakslaste kapituleerimisega. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnud toibuda.
Tagasilöök tabas sakslasi ka Aafrikas, kus Rommel oli 1942. aasta sügiseks jõudnud Suessi kanali vahetusse lähedusse. Sellega oli sakslaste jõudne aga ammendatud . Kontroll Vahemere üle oli läinud vastase kätte, kes lasi merel põhja ühe Saksa varustuskaravani teise järel. Briti vägede varustamine samal ajal paranes , see võimaldas nel koondada Rommeli vastu ülekaalukad jõud. Novembris 1942 läksid Briti väed El-Alameni all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi, surudes Saksa- Itaali väed Tuneesiasse. Samal ajal maabusid Marokos ja Alžeerias Ühendriikide väed ja võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse. Mais 1943 olid need sunnitud alistuma ning lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud.
1942. aasta teine pool oli otsustav ka Vaiksee ookeani sõjatandril. Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks: samm-sammult asusid liitlased jaapanlaste poolt sõja esimesel perioodil hõivatud alasid tagasi vallutama. Jaapanlastele ei toonud oodatud edu ka kamikazede rünnakud. Jõudude ülekaal Vaiksel ookeanil läks üha kindlamalt ameeriklaste kätte. 1944. aasta sügisel alustasid ameeriklased Filipiinide vabastamist, purustades enne seda Leyte merelahingu Jaapani laevastiku.
Punaarmee edu idarindel soodustas asjaolu, et Hitler pidi koguma 1944. aasta hoidma suure osa üksustest Prantsusmaal, oodates liitlasvägede dessanti. Hitler lootis selle kiirelt purustada ja paisata seejärel kõik võud idarindele. 6. juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaale Normandias. Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile piisavalt kiiresti reageerida ning kuigi liitlaste edasitung õnnestus mõnda aega pidurdada, varises Saksa kaitse suveks kokku. Olulist osa selles etendas liitlasjõudude ülekaal õhus. Invasioon alguses paiskasid liitlasväed 500 Saksa lennuki vastu 11 000 enda oma. 25. augustil 1994 vabastasid liitlasväed Pariisi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Saksa oli oma põrumisest I maailmasõjas nii nördinud, et tahtis ennast sellest vabastada. Poleks Saksamaa Prantsusmaale kallale läinud poleks nii suuri kaotusi kandnud nagu ta kandis , oleks võinud sama „sõbralikult” nagu ta käitus venemaaga.
Tauri Turk