50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tauri12
Õppematerjali autor
SÕDA Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Sõja algul tegutsesid Sks ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. Vältimatu kokkupõrge lähenes. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jätkusõda. Punaarmeel
Teine MS II Maailmasõja põhjused ·poliitilised ·majanduslikud ·ideoloogilised 1)Rahulolematus Versaille rahulepinguga (Saksamaa rahulolematus) Rahvasteliit ei tulnud toime rahu tagamisega (sõjaliste tülide lahendamine) Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes NSV Liidu plaan laiendada kommunismivõimu 2)Saksamaa vajadus kolooniate järele, tooraine ja turu allikad Saksamaa vajadus sõjatööstuse arenguks NSVL soov tugevdada sõjaväge materiaalselt 3)Saksa rahva vajadus eluruumi järele
Ida- Euroopa ning Kuriili saared. Potsdam: juuli-aug 1945. Osalesid: Nõukogude Liidu diktaator J.Stalin, USA president H.Truman, Suurbritannia peaminister W.Churchill, kelle vahetas välja konverentsi käigus peale alamkoja valimisi uueks peaministrik saanud R.C.Attlee. Otsustati: * Liitlasriikide poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes, okupatsioonitsoonid. * Jaapanile tehti ettepanek tingimusteta kapituleerumiseks, millele riigi juhtkond ei vastanud. 5. Mille poolest olid murrangulised järgmised pöördelised lahingud: Moskva all dets 1941: 06.12.41 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumault rasked, Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Pearl Harbor: 07.12.41 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris.
Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939 Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult veel sõtta ei sekkunud. Saksa armee tugevam Poola omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus lõppenud
Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. ● Peaministriks saanud Winston Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. ● 16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. ● Oktoobris 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, ent saanud lüüa. ● 20. mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat. ● 7. detsembril 1940 asusid Briti väed Aafrikas vastupealetungile ning lõid Itaalia üksused puruks ning vallutasid suure osa Liibüast ● tuli seni Aafrika lahingutesse sekkumast tõrkunud Hitleril Mussolini palvele vastu ja saatis Aafrikasse eraldi selleks sõjakäiguks loodud Aafrika korpuse. Selle etteotsa määrati Prantsuse kampaanias silma paistnud Erwin Rommel, 1941. aasta
Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. ● Peaministriks saanud Winston Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. ● 16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. ● Oktoobris 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, ent saanud lüüa. ● 20. mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat. ● 7. detsembril 1940 asusid Briti väed Aafrikas vastupealetungile ning lõid Itaalia üksused puruks ning vallutasid suure osa Liibüast ● tuli seni Aafrika lahingutesse sekkumast tõrkunud Hitleril Mussolini palvele vastu ja saatis Aafrikasse eraldi selleks sõjakäiguks loodud Aafrika korpuse. Selle etteotsa määrati Prantsuse kampaanias silma paistnud Erwin Rommel, 1941. aasta
Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. ● Peaministriks saanud Winston Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. ● 16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. ● Oktoobris 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, ent saanud lüüa. ● 20. mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat. ● 7. detsembril 1940 asusid Briti väed Aafrikas vastupealetungile ning lõid Itaalia üksused puruks ning vallutasid suure osa Liibüast ● tuli seni Aafrika lahingutesse sekkumast tõrkunud Hitleril Mussolini palvele vastu ja saatis Aafrikasse eraldi selleks sõjakäiguks loodud Aafrika korpuse. Selle etteotsa määrati Prantsuse kampaanias silma paistnud Erwin Rommel, 1941. aasta
liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. ● Peaministriks saanud Winston Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. ● 16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. ● Oktoobris 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, ent saanud lüüa. ● 20. mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat. ● 7. detsembril 1940 asusid Briti väed Aafrikas vastupealetungile ning lõid Itaalia üksused puruks ning vallutasid suure osa Liibüast ● tuli seni Aafrika lahingutesse sekkumast tõrkunud Hitleril Mussolini palvele vastu ja saatis Aafrikasse eraldi selleks sõjakäiguks loodud Aafrika korpuse. Selle etteotsa määrati Prantsuse kampaanias silma paistnud Erwin Rommel, 1941
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid