Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teise maailmasõja murrangulised hetked (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Teise maailmasõja
murrangulised hetked
Käesolevas arutluses käsitleme nelja tähtsamat murrangu hetke II
maailmasõjas, milleks valisin Stalingradi lahingu, El-Alameni
lahingu, Midway lahingu ning Normandia dessandi. Kõik need sündmused
toimusid 1942-1944 ning muutsid maailmasõja käikku.
1942. aastal oli enamik Stalingraadist sakslaste kontrolli all,
punaväe kätte olid jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres.
Samal ajal oli Punaarmee lõpetamas ettevalmistusi suuremaks rünnakuks, mis suunati eeskätt sakslaste tiibadel asuvate madalama
võitlusvõimuga Rumeenia ja Ungari üksuste oihta. Saksa luure
informeeris Hitleri vastase kavatsusest, kuid oma peavastase nime
kandva linna vallutamisest vaimustusse sattunud Hitler ignoreeris
hoiatust. 19. novemril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradis
põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse saksa 6. armee . Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja mudra, lubades

Teise maailmasõja murrangulised hetked #1 Teise maailmasõja murrangulised hetked #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tauri12 Õppematerjali autor
arutlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

II maailmasõja sõjasündmused, Barbarossa

SÕDA Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Sõja algul tegutsesid Sks ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. Vältimatu kokkupõrge lähenes. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord ­ üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte ­ Valgevene kuni Moskva; 3) Süd ­ Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jätkusõda. Punaarmeel

Ajalugu
thumbnail
7
odt

Teine Maailmasõda

Teine MS II Maailmasõja põhjused ·poliitilised ·majanduslikud ·ideoloogilised 1)Rahulolematus Versaille rahulepinguga (Saksamaa rahulolematus) Rahvasteliit ei tulnud toime rahu tagamisega (sõjaliste tülide lahendamine) Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes NSV Liidu plaan laiendada kommunismivõimu 2)Saksamaa vajadus kolooniate järele, tooraine ja turu allikad Saksamaa vajadus sõjatööstuse arenguks NSVL soov tugevdada sõjaväge materiaalselt 3)Saksa rahva vajadus eluruumi järele

Ajalugu
thumbnail
2
doc

II Maailmaõda

Ida- Euroopa ning Kuriili saared. Potsdam: juuli-aug 1945. Osalesid: Nõukogude Liidu diktaator J.Stalin, USA president H.Truman, Suurbritannia peaminister W.Churchill, kelle vahetas välja konverentsi käigus peale alamkoja valimisi uueks peaministrik saanud R.C.Attlee. Otsustati: * Liitlasriikide poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes, okupatsioonitsoonid. * Jaapanile tehti ettepanek tingimusteta kapituleerumiseks, millele riigi juhtkond ei vastanud. 5. Mille poolest olid murrangulised järgmised pöördelised lahingud: Moskva all dets 1941: 06.12.41 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumault rasked, Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Pearl Harbor: 07.12.41 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris.

Ajalugu
thumbnail
6
doc

II maailmasõda

Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939 Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult veel sõtta ei sekkunud. Saksa armee tugevam Poola omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus lõppenud

Ajalugu
thumbnail
3
docx

II maailma sõda

Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. ● Peaministriks saanud Winston Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. ● 16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. ● Oktoobris 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, ent saanud lüüa. ● 20. mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat. ● 7. detsembril 1940 asusid Briti väed Aafrikas vastupealetungile ning lõid Itaalia üksused puruks ning vallutasid suure osa Liibüast ● tuli seni Aafrika lahingutesse sekkumast tõrkunud Hitleril Mussolini palvele vastu ja saatis Aafrikasse eraldi selleks sõjakäiguks loodud Aafrika korpuse. Selle etteotsa määrati Prantsuse kampaanias silma paistnud Erwin Rommel, 1941. aasta

Kategoriseerimata
thumbnail
3
docx

II maailma sõda

Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. ● Peaministriks saanud Winston Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. ● 16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. ● Oktoobris 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, ent saanud lüüa. ● 20. mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat. ● 7. detsembril 1940 asusid Briti väed Aafrikas vastupealetungile ning lõid Itaalia üksused puruks ning vallutasid suure osa Liibüast ● tuli seni Aafrika lahingutesse sekkumast tõrkunud Hitleril Mussolini palvele vastu ja saatis Aafrikasse eraldi selleks sõjakäiguks loodud Aafrika korpuse. Selle etteotsa määrati Prantsuse kampaanias silma paistnud Erwin Rommel, 1941. aasta

Kategoriseerimata
thumbnail
3
docx

II maailma sõda

Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. ● Peaministriks saanud Winston Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. ● 16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. ● Oktoobris 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, ent saanud lüüa. ● 20. mail 1941 ründasid Saksa langevarjuüksused teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat. ● 7. detsembril 1940 asusid Briti väed Aafrikas vastupealetungile ning lõid Itaalia üksused puruks ning vallutasid suure osa Liibüast ● tuli seni Aafrika lahingutesse sekkumast tõrkunud Hitleril Mussolini palvele vastu ja saatis Aafrikasse eraldi selleks sõjakäiguks loodud Aafrika korpuse. Selle etteotsa määrati Prantsuse kampaanias silma paistnud Erwin Rommel, 1941. aasta

12. klassi ajalugu
thumbnail
3
pdf

II maailma sõda

liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. ● Peaministriks saanud Winston Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. ● 16. juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. ● Oktoobris 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, ent saanud lüüa. ● 20. mail 1941 ründasid Saksa langevarju­üksused teise maailmasõja suurimas õhudessantoperatsioonis Kreetat. ● 7. detsembril 1940 asusid Briti väed Aafrikas vastupealetungile ning lõid Itaalia üksused puruks ning vallutasid suure osa Liibüast ● tuli seni Aafrika lahingutesse sekkumast tõrkunud Hitleril Mussolini palvele vastu ja saatis Aafrikasse eraldi selleks sõjakäiguks loodud Aafrika korpuse. Selle etteotsa määrati Prantsuse kampaanias silma paistnud Erwin Rommel, 1941

12. klassi ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun