Edukas ärimees Sulbert Sisu Üheksakordse maja seitsmes korrus Jahimees - Voomer ja kalamees - Nikolaus Luule ja Kalju Korteri müük, ärimees Paadisõit Hawaii Arvamusi Tiina Sarv: Autor keerab kogu sündmustiku vaid talle omase oskusega fantaasia- ja absurdimaailma, lastes kõlada tervel hulgal kivirähkilikel, pisut nihkes dialoogidel. Kuni hall reaalsus ongi sunnitud unistuste ees taanduma. Katre Väli: Zanriliselt on lavastus soe absurdihuumor, mille naljad esialgu liiga imelikud, et naerda, kuid ajapikku üha rohkem inimesi üles kütvad. Minu arvamus Fantaasiarikas Huumoriküllane Lõbus ajaviite lugemine Kasutatud allikad http://www.ugala.ee/index.php/pildigalerii-vanamehed-seitsmendalt/category/2 http://www.virumaateataja.ee/220208/gfx/956947bdaf73c2dcc.jpg http://www.postimees.ee/?id=77772 http://www.24tundi.ee/?id=73539
Kreeka lüürika ja teater Kreeka lüürika Lüürika eelkäijaks rahvalaul. Nimetus lüürika tuli keelpillist lüüra. Sisu on ülistus elule, elutervele jõule ja armastusele. Zanriliselt jaguneb eleegiaks, jambograafiaks ja meelikaks. Eleegia Eleegia kaebelaul, hiljem mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest. Eleegia viljelejad spartalane Tyrtaios, riigimees Solon, palgasõdur Archilochos. Jambograafia Jambograafia hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi. Esimene silp lühike, teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. MEELIKA Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks.
3)Puskin:Puskini varane lütseumiaegne luule on paljuski tsitaadiline, stiililiselt ja zanriliselt kirev.Napoleoni teemat käsitleb Puskin oma loomingus korduvalt, suhtumine sellesse muutub aja jooksul.Napoleonist saab mitmetähenduslik sümbol. Vabameelsed vaated väljendusid poeedi kõneldes kui ka kirjutates. Puskini romantikuna: Romantismi õitseaeg(1820-1824) tema pagendusaastad Lõuna-Venemaal.Luule keskendub poeedi enese biograafia mõtestamisele- reaalsed muljed ja elamused loovad aluse poeetiliselt ümber kujundatud biograafiale
Nt 5. ja 10. päeva novellid. · III rühm- saatuse imelikud keerdkäigud. Nt 2. ja 5. Päeva novellid. · IV rühm- jandid, kus naeruvääristatakse sageli munkasid ja teisi vaimulikke. Samuti ka erootilised teosed. Nt 3., 6., 8. ja 9. päev. Oli armunud kuninga vallastütresse Maria d'Aquinosse, kes oli ta muusaks. Boccaccio kirjutas nii luule- kui proosateoseid, laenates suzeed enamasti varasematest rüütliromaanidest või -novellidest. Oma mahuka ja zanriliselt mitmekülgse itaaliakeelse loominguga sai Boccacciost üks peamisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid. Boccaccio algatas itaaliakeelse proosaromaani; võttis poeemis ,,Filostrato" kasutusele oktaavi- stroofi, mis järgnevalt sai valistevaks kogu Euroopa renessansi eepilisespoeemis. ,,Fiesole nümfid" (1343- 1346) ,,Fiammetta" (1343-1344) Euroopa esimene psühholoogiline romaan. Imetleti naiste hingeelu, sisimate tunnete ja mõtete meisterlikku edsiandmist. Monoloogiline vorm
Aleksandr Sergejevits Puskin Sündis 6. juuni 1799 Moskvas ning suri 10. veebruar 1837 Peterburis. Ta oli vene romantiline luuletaja ja moodsa vene kirjanduse rajaja. Ta sündis Moskvas haritud aadliperes, õppis Tsarskoje Selo lütseumis, kus avaldas esimesed luuletused, mis olid tsitaadilised ning stiililiselt ja zanriliselt kirevad. Tema varaseim teadaolev trükitud luuletus oli ,,Sõbrale luuletajale" (1814). Puskin jõudis kiiresti olemasolevaid traditsioone ja intonatsioone omandades individuaalse ja küpse väljendusrikkuseni. Lütseumiperioodi väljapaistvam luuletus ,,Mälestused Tsarskoje Selost" (1814) sulandab patriootilisse kodanikuluulesse lüürilise kõla ja intiimse intonatsiooni. Pärast lütseumit asus Puskin elama Peterburi, kus tutvus dekabristidega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja
Solistidena esinesid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor, mis koosneb erinevatest kiriku kooridest. Kantaadi esiettekandel osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Collegium Consonante on noortest muusikutest koosnev projektiorkester. Dirigent Lehari Kaustel lõpetas 2008. aastal EMTA magistrantuuri orkestridirigeerimise erialal. Zanriliselt oli teost keeruline liigitada. Helilooja Mart Siimer ise on öelnud, et "heliteos on kas suur kantaat või väike oratoorium". Mingis mõttes oli see palve muusika. Rõhku oli pandud muusika kõrval ka kirjandusele, täpsemalt eesti luulele. Seal oli Indrek Hirve ja Doris Kareva poolt teose jaoks kirjutatud luuletusi. Helitöö oli pühendatud lastele, kes on surnud enne sündi või sündinud ja siis surnud. See kontsert oli ainulaadne, sest selle eesmärk oli
Lehari Kaustel dirigeeris ligi sajaliikmelist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistid olid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor ja see oratooriumikoor koosneb erinevatest kiriku kooridest.Osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Collegium Consonante on noortest muusikutest koosnev projektiorkester. Zanriliselt ei suutnud ma seda teost eriti liigitada.. Helilooja Mart Siimer ise on öelnud, et "heliteos on kas suur kantaat või väike oratoorium". See tundus mulle olevat mõnes mõttes palve muusika. Palju oli rõhutatud muusika kõrval ka kirjandust, täpsemalt eesti luulet. Seal oli näiteks Indrek Hirve ja Doris Kareva poolt teose jaoks kirjutatud luuletusi. Teos oli pühendatud lastele, kes on surnud enne sündi või sündinud ja siis surnud.Minu
Johann Köler(1826-1899) Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1)Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2)Ajaloomaal - *Herakles toob Kerberose põrguväravast *Lorelei needmine munkade poolt Eesti suurim tahvelmaal *Truu valvur 3)Eesti-ainelised tööd: *Fr. R. Kreutzwaldi portree *Ema portree , *Isa portree mõlemad lihtsad ja siirad *Ketraja ehk Katkenud lõng 4)Itaalias kujunesid Köleri lemmikzanriteks
Gustav Suitsu "Ühele lapsele". Maailmakirjandusest üks kuulsamaid Rainer Maria Rilke "Duino eleegia". Eleegia sõna laiemas tähenduses on kasutusel ka muusikateoste (eesti näited: Eduard Tubin "Eleegia", Vennaskond "Eleegia") ja kujutava kunsti teoste (Oskar Kallis "Eleegia" (1915, pastell, Tartu Kunstimuuseum)) kohta. Jambograafia ehk jamb hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Nimetus on tulnud kahesilbilise värsijala jambi kasutamisest, kus esimene silp on lühike ja teine pikk. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Jambograafiast arenes hiljem välja epigramm ehk teatud tüüpi pilkeluuletus. Epigrammiks nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust.
Kammerorkstriga, Vanemuise Sümfooniaorkestriga, Sinfonia of Birminghamiga, Norwichi Phiharmooniaorkestriga, Lincolni Sümfooniaorkestriga, Pärnu Linnaorkestriga ja EMTA Sümfooniaorkestriga, dirigentideks Neeme Järvi, Eri Klas, Paul Mägi, Anu Tali, Olari Elts, Mikk Murdvee, Richard Laing, Matt Andrews, Jüri Alperten, Toomas Vavilov, Toomas Kapten, jt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Mihkel Polli repertuaar on zanriliselt ja ajastuliselt väga lai, hõlmates nii suurvorme kui miniatuure, ning meistriteoseid Bachist Ligetini. Ma . Ma arvan, ka, et nii andekas ja noor pianist jõuab elus väga kaugele ja aina rohkem inimesi soovib teda kuulata ning ta saab ülemaailma kuulsaks. Kontserdiarvustus nr. II
Tragöödia tegevuse haripunkti kangelase kokkuvarisemist või hukkumist nimetatakse katastroofiks. Komöödia Komöödia on pilke-, naljamäng. Lõvusalt laheneva konfliktiga näidend. Kömöödia naervuvääristab koomiliste väljendusvormide, nt. Huumori ja satiiri vahendusel inimlike nõrkusi, pahesid, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Ainekäsitluse järgi eristatakse põhiliselt karakter-, situatsiooni-, ja olustikukomöödiat, zanriliselt vormilt eelkõige farssi, vodvelli ja tragikomöödiat. Tragöödia tegelased paljastavad oma väiklust või isiklike nõrkusi. Kui tragöödia intriigi arenemisega tuleb üha rohkem nähtavale kangelase hingeline suurus ja tugevus siis komöödias paljatuvad üha enam tegelate väiklased kired. Draama Draama on näidend, milles esitatud konfliktid on tõsised, kuid on ühel või teisel kujul lahendatavad, mistõttu kangelase saatus võib kujuneda väga mitmesuguselt ega tarvitse
Kirjanduslikud voolud ja suunad Klassitsism: Tekkis 17 sajandil Prantsusmaal, Louis XVI valitsusajal. Prantsusmaast kujuneb välja Euroopa kustuurikeskus. Õukonnas allutati kõik reeglitele. Rõhutati mõistuslikkust ja elutõde. Stiililt nõuti puhtust ja selget ülesehitust. Tegelased jagati positiivseteks ja negatiivseteks- järgides puhtust. Zanriliselt jagati teosed kõrgeteks, nagu tragöödia ja ood ning madalateks, nagu komöödia. Eeskujuks peeti antiikkirjandust. Tekkis kolme ühtsuse nõue: Aja, koha ja tegevuse ühtsus. Suurim esindaja: Moliere(Jean Baptiste Poquelin) Eesti kirjanikud: Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Fahelman ja Kreutzwald Romantsim: Tekkis 18 sajandil, suurte tunnete ajastul. Romantismi olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning teooria kujunes 18. ja 19
Eksootika(mustlasteema) Tugevad karakteris Metsikud kired Röövlid, salakaubavedajad, nõidus, ebausk VÕIKS OLLA Kangelanna Carmen on vastuoluline isiksus. Ta tahab olla vaba, kuid näitab üles ka huvi üles. Kui ta on seotud, tunneb end piiratuna ja lakkab meest armastamast. 7. Vene romantismi märksõnad ja esindajad. Esindajad on A. Puskin, kes on eelkõige saanud tuntuks luuletajana (zanriliselt kirev. Oluline sümbol on Napoleon). M. Lermontov mitu kodumaad (sotimaa, Kaukaasia), A. Puskinile ,,Poeedi surm". Heitlik ja rahutu elu (inimesena, looming). Tugev mõju kirjanduslikelt eeskujudelt, nt. Hugo, Goethe jne. lüüriline mina on traagiline ja kannatav. Armastusluule sügavalt autobiograafiline. 8. ,,Jevgeni Onegini" Põhiprobleemid. Ühepoolne õnnetu armastus, koduigatsus, armukadedus, kättemaks, vastuolulisus..
· Vokaalmuusika: põhiosa kirjutatud Leipzigis. · Kantaadid: Üle 300 kirikukantaadi (neist ligi 200 säilinud). Kantaadi osad: aariad, retsitatiivid, koorid, koraalid, ork. osad; tekst piibilist, ka spetsiaalsed luuletekstid, kanti ette jumalateenistustel. · Säilinud ka 20 ilmalikku kantaati, mis mõeldud erinevateks pidustusteks · Vokaal suurteosed: kõik kirjutatud Leipzigis. Passioonid. Passioon-kannatuslugu. Zanriliselt oratooriumid, mille sisuks Kristuse kannatuslugu. Nagu ooper, jutustatakse mingit lugu, olemas on aariad, koorid, ork. osad, retistatiivid, ansamblid, aga pole lavalist liikumist, dekoratsioone, kostüüme. Kanti ette Suurel Reedel. "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon" · Matteuse passioon Aaria "Erbarme dich" Koraal: "Bin ich gleich von dir gewichen" Evangelist (retsitatiiv) Lõpukoor "Wir setzen uns mit Tränen nieder" · H-moll missa hiiglaslik töö. Valmis 1748
Tammsaare sai teada, et on kihlatud kui avas ühel päeval ,,Teataja". Abielu oli keeruline. Naine arvestas kirjaniku loomingutööga ja külalisi ei käinud, kuna mees ei sallinud neid. Peres oli 2 last. Suvel saatis pere ära, et oleks vaikne. Naine oli hästi seltskondlik, palju külalisi- häirisid meest. Naine ei mõistnud tema loomingu sisu täielikult. Väga Karini sarnane. Jätkab teatriarvustusi. Surm on sümboolne- kirjutuslaua taga saab südamerabanduse. LOOMING: Zanriliselt on looming mitmekesine- näidendid, romaanid, jutustused, novellid, novelletid, esseed, kunstmuinasjutud, kirjandusartiklid, luule mingil määral, tõlkinud O. Wildet ja Dostojevskit. Looming jaguneb kolme perioodi: I külarealism ja domineerib jutustus, II uusromantism ja domineerib novell, III psühholoogiline realism- romaan ja näidend. Kirjandus-teaduslikes artiklites ja esseedes oluline võrdlus, mis olulised kogu loomingus. Mats ja Vurle. Mats- looja, vurle- tarbija
Suure osa oma elust veetis Köler Eestist eemal, põhiliselt Peterburis, kuid reisis ka Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1861 sai akadeemikuks. 1867 sai professoriks. Eestis käies, maalis Eesti maastikke ja rahvatüüpe. Elu lõpul sattus rahalistesse raskustesse seoses mõisa ostmisega Krimmis. Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule. Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1) Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja ning Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2) Ajaloomaal - nt · Herakles toob Kerberose põrguväravast · Tulge minu juurde (Kristuse figuur Tallinna Kaarli kiriku apsiidil) See töö oli ainuke, mida eestlased Köleri eluajal laiemalt tundsid · Lorelei needmine munkade poolt Eesti suurim tahvelmaal
( Sinna ka maetud!) -13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis -Pärast kons.-i lõppu 20.aastaks tööle Astrahani muusikakooli direktoriks ja õppejõuks. -1920.a. taas Eestisse- "Estonia " teatri dirigendiks ning alustas ka pedagoogilist tööd Tallinna konservatooriumis (asut.1919) -Õpilased (üle 40): E. Aav, G. Ernesaks, E. Käpp, R. Päts jt -Loomingu omapära: - kirjutas zanriliselt mitmekesist muusikat -eelistab instrumentaalseid suurvorme -teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline dramatism Looming : 1) 5 sümfooniat ( kuulsaim "Noortesümfoonia") 2) avamäng sümfooniaorkestrile "Don Carlos" 3) oratoorium "Hiiob" 4) Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks) 5) kantaat "Päikesele" (1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks) 6) Soolo -( Metsateel jt ) ja koorilaulud ( Mu
,,Vocalissimo": Aile Asszonyi ja Vivacello 24. III ; ,,Kevade lummuses": Maano Männi ja Pärnu Linnaorkester 25. III Pärnu kontserdimaja väikeses saalis. Kahe päevaga kuhjus Pärnu kontserdimajja kaks kontserditäit eesti muusikuid, kes töötanud ja õppinud või õpivad laias maailmas. Pärnu linn kannatas selle välja ja aplodeeris usinasti. Kontserdikorralduse esimene reegel olevat zanriliselt sarnaste kontsertide hajutamine, et vältida ülepakkumist. Tundub küll, et tegelikult reeglid puuduvad, sest 24. ja 25. märtsi kontserdid võib liigitada kammersümfoonilisteks, kuid põnevad kavad ja ,,talendid kodus" ei kahjustanud huvi kummagi kontserdi vastu. Millest jutt? Eelmisel neljapäeval toimus Pärnu kontserdimajas Eesti Kontserdi korraldusel Aile Asszonyi ja ansambli Vivacello väga stiilne, äärmiselt põneva kavaga kontsert, mida Pärnu publik polnud veel kuulnud
Oli muuhulgas tsaar Aleksander II tütre joonistusõpetaja. 1867 sai professoriks. Kodus Eestis käies matkas ka siin ringi, maalis Eesti maastikke ja rahvatüüpe, suhtles rahvusliku liikumise tegelastega. Esines näitustega mitmel pool välismaal. Elu lõpul sattus rahalistesse raskustesse seoses mõisa ostmisega Krimmis. Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule. Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline, täpsemalt veel selle suuna sees romantilis- klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1) Esindusportreed need tagasid Kölerile ametliku tunnustuse ja sissetuleku, ehkki väga suurt loomingulist vabadust ei pakkunud. On hulk portreid tsaaridest (Aleksander II ja III) ja nende pereliikmetest. Selle zanri näiteks: · Vürst A. M. Gortsakovi portree (1867, selle eest sai Köler professori tiitli)
Loomismüütide funktsiooniks võib olla maailma asjade muutmine ja mõjutamine. Loomismüüt võib olla loits, ravimisvormel, sünnisõnad jne. Seos loomismüüdi ja loitsu vahel tuleneb animistlikust mõtteviisist, mille kohaselt on maailm (ja tema nähtused ning objektid) hingestatud. Selle mõtteviisi (uskumuse) kohaselt saab nähtusi ja objekte mõjustada suheldes nende hingega (vaimuga). Seda vaimu (või hinge) saab mõjutada, kui talle esitada tema sünnilugu. Zanriliselt võib loomusmüüt olla esitatud nii jutustusena, lauluna, tantsuna, draamana või nende seguna. Vormiliselt võivad loomismüüdid olla väga ulatuslikud ja komplitseeritud, kuid on küllaldaselt ka lühivormilisi loomismüüte (mõistatuste, vanasõnade, kõnekäändude vms kujul). Loomismüüdid võivad eksisteerida nii suulises pärimuses kui ka kirjalikult fikseerituna. Paljude religioonide pühakirjad, eeposed jmt sisaldavad loomismüüte.
Eduard Vilde (1865 1933) Eduard Vilde looming kujundas suures määral Eesti varasema kriitilise realismi ilme. Kirjutas oma esimese jutustuse juba 17 aastasena ning peatselt sai temast kõige populaarsem eesti kirjanik. Ärgatas huvi oma maa ja rahva kui ka kogu kaasaegse Euroopa elunähtuste ning uuemate rahvusvaheliste mõttevoolude vastu. Vilde teostega jõudsi eesti jutustav proosa vähenõudlikust, zanriliselt ebamäärasest külajutust laiahaardeise panoraamromaanini ning psühholoogilise novellini. Ka tema näidendid kuuluvad eesti klassika põhivarasse. Vilde viiekümne aasta jooksul kestnud kirjanduslikus töös saame erstada kolme järku. Esialgu kirjutas ta peaasjalikult kergesisulisi põnevus ja naljajutte. Teisel perioodil oli ta teadlik ning järjepidev realist. Paguluses alanud kolmanda loomingujärgu teostele on iseloomulik
Lõpuks oli Siira nõus 10 kg kullaga. Nad tegid lepingu ja Siira hakkas ära minema läbi Poodud rebaste metsa, kuhu olid Major ja Oiva rajanud ohtralt lõkse, et saada kätte rebasid. Selles lõksu jäi ka Siira ja ta sai koheselt surma. Siira kulla andis Oiva Majorile ja nad otsustasid minna oma endisesse ellu tagasi. Kompositsioon, autori keel ja stiil: Teos koosneb eraldi süzeeliinidest, mis omavahel lõpus ristuvad ja ühinevad. Zanriliselt on tegu romaaniga, kuid samas on ka see piisavalt humoorikas ning tõsine. Dialooge on toese piisavalt ja on ka lapi murret. Teos jaguned 30 peatükiks ja on loogilise ülesehitusega. Lõpphinnang teosele kui tervikule: Teost on lihtne lugeda ja tekst on hästi arusaadav.Raamat on kindlasi väärt lugemist, seal kirjeldatakse põhjamaa rasket eluolu, ilusat maastiku ja tänapäeva ühsikonna kaasaegseid probleeme. Kasutatud kirjandus:
"Vanemuise" teatris, ning oli 1940. aastast selle peadirigent. Ta juhatas Tartus ka sümfooniakontserte ning tegi tööd mitme kooriga. 1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. Eduard Tubin on eesti väljapaistvamaid heliloojaid. Tema loometee oli pikk ja viljakas: esimesed helitööd valmisid juba 1920. aastatel, viimase teose, lõpetamata jäänud Üheteistkümnenda sümfoonia kallal töötas ta veel vahetult enne surma. Tubina mahukas looming on zanriliselt mitmekülgne. Kaalukaima osa moodustavad orkestriteosed: 10 sümfooniat, instrumentaalkontserdid (kaks viiulikontserti, Kontrabassikontsert, Balalaikakontsert, Kontsertiino klaverile ja orkestrile), sümfoonilised süidid ja lühivormid (Sümfoniett, Tokaata jt). Tubin on kirjutanud eesti esimese balleti "Kratt" ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat (Keelpillikvartett, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja
Liiv mõistab hukka E.Enno subjektivismi ja müstitsismi, näidates, et Enno luule pole isikliku kannatuse luule, vaid valuta valu kunst. Liiv nõudus, et kirjanikud õpiksid tundma rahvakeelt, kasutada keelt, mida ,,kõik mõistavad ja kirjutava." Liivi loomingulises tegevuses on võimalik eristada kahte perioodi, piiriks loetakse 1894. aastat. Esimene loomingu periood oli aastail 1885-1894, teine 1894-1913. Peale sisulise iseärasuste on need loomingujärgud ka zanriliselt erinevad. Oma esimese luulekogu käsikirja seab Liiv 1892. aasta lõpul kokku, pakkus seda kirjastajatelegi, kuid asjata. See luulekogu ei näinud trükimusta ning kirjanik hävitab ta hiljem. Seoses sajandi alguses tekkinud huviga Liivi vastu ilmub 1904. aastal ajalehe ,,Uus Aeg" kaasväljaandena Liivi ,,Kirjatööde kogu", mis sisaldab kirjaniku senise loominguperioodi toodangust ka 53 luuletust. Raamat leiab lugejate hulgas sooja vastuvõttu. 1903. aastast
jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika. Need laulud olid mõeldud esitamiseks kindlale keskkonnale, olid temaatiliselt väga mitmekesised. Nende hulgas leidub poliitilisi, sõja-, armastus- ja veinilaule. Selle zanri nimekaimad esindajad oli Sappho ja Alkaios
suurepäraselt. Vürst Eszterhazy teenistuses kirjutas Haydn enamiku oma ooperitest, kvartettidest ja sümfooniatest. Sümfooniaid lõi ta kokku 104! Sümfooniaid kirjutades ei seadnud Haydn endale ülesannet süzeed individualiseerida. Tema tööde programmilisus põhines eelkõige eralsiseisvatel assotsiatsioonidel ja leidlikel "visanditel". Isegi seal, kus programmilisus ilmneb terviklikumalt ja järjepidevamalt- puhtemotsionaalselt, nagu "Lahkumissümfoonias" (1772), või zanriliselt, nagu "Sõjasümfoonias" (1794)- puuduvad siiski eraldatavad süzeelised alused. Haydni sümfooniliste kontseptsioonide määratu väärtus peitub kogu nende suhtelise lihtsuse ja sundimatuse juures inimese vaimse ja füüsilise maailma ühtsuse väga selgesti piiritletud peegeldamises ja väljendamises. Seda arvamust on väga poeetiliselt väljendanud ka E.T.A. Hoffmann: "Haydni teostes valitseb lapselikult rõõmsa hinge väljendus; tema sümfooniad
kompositsiooniklassis · Pärast kons.-i lõppu 20.aastaks tööle Astrahani muusikakooli direktoriks ja õppejõuks., tegutsedes ka organistina. · 1920.a. taas Eestisse- " Estonia " teatri dirigendiks ning alustas ka pedagoogilist tööd Tallinna konservatooriumis ( asut.1919) · Õpilased (üle 40): E. Aav, G. Ernesaks, E. Kapp, R. Päts jt · Loomingu omapära: o kirjutas zanriliselt mitmekesist muusikat o eelistab instrumentaalseid suurvorme o teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline dramatism 13. A.Kapp looming Looming: · 5 sümfooniat ( kuulsaim " Noortesümfoonia") · avamäng sümfooniaorkestrile " Don Carlos" · oratoorium " Hiiob" · Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks) · kantaat " Päikesele" ( 1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks)
festival "Draama". Palju on väiksemaid laste ja tantsuteatrite festivale. Enamasti toimuvad sellised üritused suveperioodil, milleks kõik teatrid toovad nüüd välja ka vabaõhulavastusi. Ebaharilikke esinemispaiku on varasemast aktiivsemalt otsitud ka muudel aastaaegadel. Kõik see osutab (rahvusvaheliseltki viimastel aastakümnetel märgatavale) soovile pääseda välja teatrihoonete sisseharjunud, rutiinsest õhustikust ja käitumistavadest. Zanriliselt on seesugune tahe piire nihutada ehk kõige märgatavam mitmesuguste muusikalavastuste sagenemises kõigis teatrites; laia tähelepanu on äratanud ka teatritevahelised eriprojektidena välja toodud muusikalilavastused mitmesugustes suurtes saalides ja suvel vabas õhus. 13 Kokkuvõte Referaadi eesmärgiks oli näidata,kuidas ja kui palju on Eesti teater aja jooksul muutunud.
-1950. aastate jooksul tema helikeeles tuntav murrang modernismi suunas. Tubinale tehti korduvalt ettepanekuid tagasitulemiseks Nõukogude Liitu, kuid Tubin keeldus kõikidest kutsetest naasta. Ta külastas Eestit alles alates 1961. aastast korduvalt peamiselt seoses oma suuremate teoste ettekannetega. Tubin võttis omale enne Eesti külaskäike Rootsi kodakondsuse, et vältida repressioone. 5 Eduard Tubina äärmiselt mahukas looming on zanriliselt väga mitmekülgne. Suurima osa orkestriteostest moodustavad: 10 sümfooniat, instrumentaalkontserdid, sümfoonilised süidid ja lühivormid. Tema eesti esimene ballett on nimega "Kratt" ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud ka rohkesti kammermuusikat. Koorimuusikas on tema tähtsaimaks tööks "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Tubin oli helilooja, kes toetus suuresti traditsioonidele
Heliloomingus on A. Kapp ennekõike monumentaalsete suurteoste autor, meenutuseks tema oratoorium "Hiiob" (loodud 1929), mis XX sajandi viimastel aastatel on oma võidukäiku alustanud. A. Kapi loomingus on palju veel (taas)avastamata, ka suurteoseid. Tema jõuline, kohati ehk raskemeelnegi loojanatuur on ometi tasakaalus ehk ootamatultki romantiliste tundepuhangutega. Muidugi on ta oma 50-aastase heliloomingutegevuse jooksul korduvaid muutusi läbi teinud. Nagu on tema looming rikas ka zanriliselt. Kui panna kõrvuti kaks tema olulist teost, oratoorium "Hiiob" ja romanss "Metsateel", siis näitab see selgelt, kuivõrd lai oli helilooja haare, kui mitmepalgeline loojanatuur. Rannap, Rein (06.10.1953) Pianist, helilooja, improvisaator. HARIDUS RR õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965 - 1972) ja Konservatooriumis (1972 - 1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures; seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977 - 1979)
19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. 13. A.Kapp looming: Loomingu omapära: o kirjutas zanriliselt mitmekesist muusikat o eelistab instrumentaalseid suurvorme o teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline dramatism Looming: · 5 sümfooniat ( kuulsaim " Noortesümfoonia") · avamäng sümfooniaorkestrile " Don Carlos" · oratoorium " Hiiob" · Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks) · kantaat " Päikesele" ( 1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks)
Seda aega iseloomustab heroilise eepose vananemine ning antiiklüürika õitsele puhkemine. Nimetus lüürika on tulnud keelpillist nimega lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Nii tähistatigi nõnda laulude liike, mida kanti ette keelpillil. Antiikajal säilitas lüüriline luule kaua aega oma seose laulmise, muusikalise saate ning tantsuga. Vastupidiselt eepostele on lüürikas kuulda ka luuletaja enese häält, kes tunnetab maailma ja selgitab oma suhteid sellega. Zanriliselt jaguneb lüürika kolmeks: eleegia, jambograafia ja meelika. Vana-Kreeka kirjanduse teine suurem periood on atika ajajärk, mis hõlmab 5.-4. sajandit eKr. Sel ajajärgul elas Kreeka orjanduslik ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Kreeka kunsti- ning hiljem ka filosoofiakeskuseks kujunes Ateena, mille järgi joondus kogu Kreeka kultuur 5. ja 4. sajandil kuni Kreeka vallutamiseni Makedoonia poolt. Seepärast nimetatakse ka vanakreeka kirjanduse
Selle nimel toodi sisse uusi tegelaskujusid, vahetati muusikaliste numbrite järjestust, osa laule kirjutati ümber, osa lühendati, mõnda vahemängu pikendati jne. Broadway avaetendusel oli laval Michael Crawford (Krolock), Mandy Gonzalez (Sarah) ning Eestiski esinenud Max von Essen (Alfred). Broadway debüüt aga kukkus läbi, juhtivad ajalehed nagu 6 New York Times nimetasid oma arvustustes teost aegunuks ning zanriliselt ebamääraseks. "Vampiiride tantsu" Broadway debüüt jääb aga ajalukku selle poolest, et eel-esietendusi toimus isegi rohkem kui lõppkokkuvõttes ametlikke etendusi (57 eeletendust umbes 40 vastu) ning lavastust on rahalises mõttes nimetatud Broadway ajaloo üheks suuremaks krahhiks. Esietenduse õhtule lisas vürtsi seegi, et lavastajaga kontseptuaalsetel põhjustel tülli pööranud helilooja Jim Steinman esietendusele ei ilmunud, nimetades Broadwayl
kaugusel. Ta ei jõudnud seda lõpetada, kuid Friedrich Cerha orkestreeris selle Bergi märkmete järgi lõpuni. Anton Webern Loomingus 3 perioodi: Esimene loomeperiood Instrumentaalmuusika, ja kompositsioonid, mis lähtuvad veel tonaalsest muusikast. Keskmine periood Ainult vokaalteosed, peamiselt klaverisaatega laulud. Kasutas esimest korda dodekafooniat samuti vokaalmuusikas. Erilist murrangut ei toonud, sest tema atonaalne stiil oli niigi keeruline. Kolmas loominguperiood Zanriliselt mitmeplaanilisem periood, hõlmab nii instrumentaal- kui vokaalmuusikat. Pöördub klassikaliste vormide juurde. Hilises perioodis on omane struktuurse mõtlemise keerukus. Tähtis teos "Orkestrivariatsioonid", kus serialism ei organiseeri ainult helikõrgusi, vaid ka teisi väljendusvahendeid nagu dünaamika. Webern ei kirjutanud üldse lavamuusikat. Kui Shönberg ja Berg püüdsid reakujude hulka suurendada, siis Webern oli väga lakooniline, püüdis ridade arvu vähendada
peetakse pimedat laulikut Homerost. Teine: Heroilise eepose kõrvale kerkis didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas tuntud luuletaja Hesiodos. On säilinud 2 poeemi:,,Tööd ja päevad''(828 värssi),varasem ,,Theogonia''(,,Jumalate põlvnemine''1022 värssi). Heroiline eepos muutub vananenud zanriks,õitsele puhkeb antiiklüürika. Lüürika nimetus tulenes keelpillist -lüürast. Lüürikas saab kuulda ka luuletaja häält,eepostes seda ei juhtu. Zanriliselt jaguneb lüürika kolmeks: eleegia,jambograafia ja meelika. Meelika jaguneb nuomoodiliseks lüürikaks ja koorilüürikaks. Atika ajajärk: Draama muutus juhtivaks kirjandusliigiks. Draama arenes välja tänu viljakusjumal Dionysosele pühendatud pidustustest ehk dionüüsiatest,kus korraldati suurejoonelisi rongkäike,joodi palju veini,söödi ja lõbutseti. Draama eripäraks on see,et jutustamine sündmustest asendub nende näitliku esitamisega kuulajale-vaatajale,kus
Tema muusikas on olulised polüfoonia võtted ning värvikas ja väljendusrikas harmoonia. Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", "Öö hüüded"). Tubin Väljapaistvamaid heliloojaid eesti muusikaloos, omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20. sajandi muusikas Tubina mahukas looming on zanriliselt mitmekülgne. Tubin on kirjutanud eesti esimese balleti "Kratt" ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kasutanud klassikalisi zanre (sümfoonia, sonaat, kontsert jne) ning ta teosed on ka ülesehituselt pigem traditsioonilised. Tubin pidas tähtsaks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Ernesaks Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas.
nimetati ,,vene muusika Levitaniks"). Suurt tunnustust on leidnud Rahmaninovi klaveriteosed. XX sajandi suurim helilooja oli Sergei Prokofjev (18911953), kelle muusika sai väga populaarseks kõikjal maailmas. Prokofjev lõi muusikat ballettidele tema kuulsamaid töid on ballett ,,Romeo ja Julia". Samuti kirjutas ta sümfoonilisi teoseid ja filmimuusikat. Vene ja maailma muusikakultuuri klassikaks sai XX sajandil Dmitri Sostakovitsi (1906 1975) zanriliselt mitmekesine looming. Eriti suur on Sostakovitsi kui sümfonisti tähendus. Tema 15 sümfoonias kujutatakse inimlike kannatuste keerulist maailma. Kuulsa VII (Leningradi) sümfoonia kirjutas helilooja 1941. aastal ümberpiiratud Leningradis. Vaatamisväärsused Rikka ajalooga Venemaal on rohkesti vaatamisväärsusi. Olgu siinkohal põgusalt nimetatud mõned neist. Suur osa ajaloo- ja arhitektuurimälestisi asub iidsetes Vene linnades, mis paiknevad
aastal ilmunud artiklis avaldatud seisukohtadega, ometi süveneb nüüsotsiologiseerimine. Loeme: "Moeller kuulus sünnilt kõrgemasse seltskonnaklassi ja tema kui kunstniku tee võis minna ainult akadeemilistel traditsioonidel..., kuid jäädes ustavaks oma klassile ei olnud Moelleril teis teed kui see, mida mööda läksid teised tema kaasaegsed". (G e n s s, J. Näitus "XIX sajandi Kunst" Riiklikus Kunstimuuseumis // Sirp ja Vasar. 1946. 23. nov. ) Eduard von Gebhardti looming on zanriliselt mitmekesine - ta viljeles ka ilmalikku figuraalkompositsiooni, maastikumaali ja portreed, muu hulgas lõi eesti talupoegade portreid -, kuid esmatähtsal kohal on tema loomingus usuline temaatika. E. von Gebhardt oli XIX sajandi teisel poolel saksa usulise maali uuendaja evangeelsel alusel. Teda mõjutas seejuures nii tolleaegne piibliuurimine kui ka ajalooteadus. Et lähendada pühakirja sündmustikku kaasaegsele publikule ja rõhutada
mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset esimese ajalehega "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". See sai ilmuda vaid pool aasta ja suleti võimude käsul, kes kartsid,et leht tekitab talurahva seas rahutusi. 1820ndatel pidas mõna aasta vastu Otto Wilhelm Masingu "Maarahwa Näddala-Leht", sajandi keskel aga üritas Kreutzwald välja anda populaarteadusliku ajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Need katsed olid ilmselgelt ajast veidi ees ja surid seeõttu välja.
Annab tegelastele psühholoogilisi varjundeid, kujutab kaasaegset elu. Uus kvaliteet proosas. · ,,Dekameron" kirjutas selle juba küpse kirjamehena. · Sünnipaik Firenze; 14aastaselt läks Napolisse äri ja õigust õppima, sattus hoopis õukonnaga tutvuma, kust sai alguse ta kunstilembus. Looming sai alguse 1330ndatel. Nii luule kui proosa, enamasti süzeed rüütliromaanidest. Üks põhilisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid sai temast suur looming, zanriliselt mitmekülgne. · Algatas itaaliakeelse proosaromaani ,,Filocolo", võttis kasutusele poeemides oktaavi (see sai hiljem kogu Euroopa renessansi eepilises poeemis põhiliseks), tõi proosasse pastoraalse teema. · Dekam. Eelsed küpsed teosed: lüüriline poeem ,,Fiesole nümfid"; lühiromaan proosas ,,Fiammetta". · 1350 tutvus Petrarcaga. Truu sõprus surmani. · Teostes peegeldub hea inimhingede tundmine. ,,Fiammetta" psühholoogilise
Juhan Luiga paneb Liivi hullumajja, lootes sellega Liivi olukorda parandada, aga Liivi haigus oli parandamatu. Jõuab kätte periood kus Liivi luulet ei avaldatud ning ta tundis end üleliigsena ja ta hoiab perest eemale. Liiv elab kui vallasant, kord ühe kord teise juures. Saatuslikuks saab see, et ta arvab, et ta on Poola troonipärija, visatakse rongist välja, kuna tal ei olnud piletit. Teel koju haigestub ta kopsupõletikku ja sureb. Looming jaguneb zanriliselt kaheks.: a)proosa- "Käkimäe kägu", "Nõia tütar", proosa eelkõige kõneleb inimestest, kes on elu hammasrataste vahele jäänud. b)Luule jaguneb neljaks: *loodusluule *Isamaaluule *armastusluule *autobiograafiline luule Kronoloogiliselt jaguneb luule kaheks. Algule kirjutab luulet tellimuse peale ning teine periood kirjutab luulet endale. 1893 aasta saab piirikiviks. Goethe ja Schiller on teda
Eleegia Eleegiaks nim Väike-Aasias itku, nutulaulu. Esitati flöödi saatel. Vana-joonia kirjanduslik eleegia on õpetliku sisuga lüüriline luuletus. Neid lauldi pidudel. Eriline on tema värsiehitus heksameeter vaheldub pentameetriga. Eleegiline distihhon e salm e eleegiline kaksikvärss. Eleegiline värsivorm (heksameeter ja sellega sarnanev pentameeter) lähendas eleegiat eeposele. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Nimetus on tulnud kahesilbilise värsijala jambi kasutamisest, kus esimene silp on lühike ja teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. Hiljem arenes sellest välja epigramm ehk teatud tüüpi pilkeluuletus. Monoodiline meelika soolohäälne laul v luuletus. Temaatika mitmekesine, sh poliitilised, sõja-, armu- ja veinilaulud. Viljeleti Lesbose saarel. Peam viljelejad: Alkaios, Anakreon, Sappho. Sarnaneb tänapäeva lüürikale.
realistliku kujutamise viisi juurde tagasiminek. Realism polnud enam ühemõtteline, nagu loomingu alguses. Teises triloogias isiksusekesksetes romaanides võtab aluseks katolike pühakute eluloo kirjutamise loogika. Kolmanda triloogia juurde ei võta stiililist alust, kolmas tsükkel eristub kahe ajaplaani kasutamisega: uuem ja vanem kiht. See on 20. Saj modernistliku romaani tüüpiline võte. Hakkab uue külje pealt modernistliku romaanile lähenema. Vaheraamatud: ,,Imede saar" on zanriliselt piiritletud, antiutoopia. ,,Imede saar" anti välja Nõukogude ajal Loomingu sarjas. Ristikivi proosa üldine iseloomustus: tugevasti stiliseeritud tööd (stiiliteadlikult kirjutatud) zanrimäng (proovib erinevaid zanre ja mängib nendega), pole eestiainelist ajaloo proosat, lühirpoosas on natuke ainult. Sageli on keskmes Vahemereamaade kultuur. Väga euroopalik looming. Armastusteema esiplaanil pole. 26. Romaan ,,Hingede öö" kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas.
EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL (KROONIKAIST KUNI K. J. PETERSONINI Aleksandr Puskin (1799-1837) sündis Moskvas haritud aadlike perekonda, väga kõrget päritolu (vaarisa oli Peeter I soosik). Puskini suhted vanematega olid ametlikud ja jahedad. Sai kodust hea hariduse, õppides selgeks prantsuse keele. Hariduse sai Tsarskoje Selo lütseumis, kus algas ka tema kirjanduslik tegevus. Lütseum oli omaette maailm, seal õppis vene eliit. Lütseumiaegne luule on 'lugejaluule', tsitaadiline, zanriliselt kirev. Puskin omandas kiiresti erinevad poeetilised traditsioonid ning jõudis küpse väljenduslikkuseni. Selle perioodi üks silmapaistvamatest luuletustest on ,,Mälestused Tsarskoje Selost", mis saavutas ootamatu kunstilise efekti. Lütsemi lõpetanuna asub Peterburi poliitilise ja kirjandusliku elu keerisesse. Poliitika teda tegelikult väga ei huvitanud ning hakkas läbi käima kirjandusliku ringkonnaga.
Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütlustes e. vanasõnades omaette võetult on eetilised ja sotsiaalsed teemad kindlasti palju tüüpilisemad kui kalendaarsed või meditsiinilised. Tuum on reeglina vanem kui perifeeria(d) ning siin kehastuvad eriti selgesti ja klassikaliselt zanri defineerivad tunnusjooned. Perifeersed alad on tekkelt enamasti hilisemad ja zanriliselt hübriidsed. Geograafilised perifeeriad vahendavad keele- ja folkloorilaene naaberrahvastelt nt. Eesti saared rootslastelt, põhjapoolsed rannaalad soomlastelt, Mulgi ja Võrumaa piiriäärsed alad lätlastelt, Setu jm. Kagu-Eesti venelastelt. Samal viisil vahendavad zanrilised perifeeriad folkloori "sisetransiiti" juttude, laulude, ütluste jm. zanride vahel. Mõistatused jagunevad samuti tuumseks ja perifeerseks osaks. Tuuma moodustavad nn. pärismõistatused (vt. määratlust siin ülal)
Algul veel polnud küll tegemist professionaalide vaid asjaarmastajatega. Aktiivne muusikakriitika, avaldas arvustusi Postimehes. Need olid esimene põlvkond. Teine põlvkond kerkib esile sajandivahetusel. Nüüd tulevad esile inimesed, kes on saanud oma põhierialana kompositsiooni. Sel perioodil kujuned heliteostes välja rahvuslik helikeel. Artur kapp ja Rudolf Tobias õpetajaks oli Rimski-Korsakov. Kirjutasid ka instrumentaal- ja sümfoonilist muusikat. Tobias zanriliselt mitmekesine. Esimene klaverikontsert ,,Concertstück". Teerajajaks oratooriumis ,,Joonase lähetamine". Kirjutas ka erinevaid väikevorme, eriti just klaverile, oreliteoseid, kantaate. 1912 kolis Saksamaale. Artur Kapp ,,Kantaat päikesele". Vokaalteosed. Sümfooniline avamäng ,,Don Karlos". Eesti Vabariigi ajal sai temast esimene eestlasest pedagoog (kompositsiooni õppejõud). Nende helikeel oli rohkem rahvusvaheline kui rahvuslik.
Otsest kõnet polnud. Iga näitleja tekst oli tema oma asi. Stsenaariumi nimetati cioggetto'deks olid kolmevaatuslikud, iga ciogetto oli tegevuskirjeldus. See mis tegelikult moodustas etenduse sisu jäi kirja panemata. Süzeest lähtuti, selle joonis oli kohustuslik millega seda täideti oli nende oma asi. Oli professionaalidele mõeldud. Stsenaariumiteks võis olla mistahes materjal (novell, ükskõik mis kirjandusteos, ajalooline episoop, kõik kõlbas stsenaariumi aluseks). Zanriliselt väga mitmekesine. Mängiti komöödiate vahel ka tragöödiaid, oli ka operamista tragikomöödia moodi, operaleegid kuninglik etendus. Heroiline etendus opera heroigika. Teater oli kirjanduse mõju all. Stsenaariumites peegeldub kirjanduslik mitmekesisus. Tegelaste arv 3-40. keskmiselt 10-12 tegelast, tegevus linnas, tegelasteks linnakodanikud linnazanr. Tegevusesisuks keeruline armuintriig. Tegelased noored armunud. Lõpp hea
XIV aeg. Prantsusmaast kujuneb Euroopa kultuuri keskus. Õukonnas allutati kõik reeglitele. Rõhutati mõistuslikkust ja elutõde. Teoste stiililt nõuti puhtust ja selget ülesehitust. Tegelased jaotati positiivseteks ja negatiivseteks. Vastuolulisus- renessansliku lihtsuse ja harmoonia kõrval kontrastsed vormid, tundepaistus ja teatraalsed efektid. Elujaatavale hoiakule vastanduvad maailmaeitus ja religioosne eraldatus. Carpe diem vs Memento mori (mäleta surma). Zanriliselt jaotati teosed kõrgeteks (tragöödia, ood) ja madalateks (komöödia). Eeskujuks peeti antiiki oma lihtsuse, selguse ja reeglipärase vormitäitmisega. Kehtis nn kolme ühtsuse nõue: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Suurimaks esindajaks sai Prantsuse kirjanik Moliere. Eesti kirjanikest on klassitsismi mõjutustega K.J.Peterson, Kreutzwald. Klassitsism levis ka arhitektuuris (sambad, kuplid). 18.saj Valgustus õitsele puhkesid nii teadus kui kultuur
Kirjanduslik protsess koosneb alati vähemalt kolmest osast: 1. autor 2. tekst 3. vastuvõtja 1730. ilmus V. Tredjakovi romaan ,,Reis armastuse saarele" see oli kirjutatud Tallemandi romaani ainetel. See oli üks barokkromaan 17. saj lõpust, mis kirjeldas armastuse tekkimise protsessi. See reis on sümboolne, sellega kirjeldatakse uue tunde sündimist inimese elus. Korraga toodi Vm-le üle Euroopa romaani traditsioon zanriliselt (reisiromaan), ta oli romaan kirjadest ja ta oli armastuse romaan. Armastus oli Vm kirjanduses teemana mõeldamatu enne seda. Kirik oli selle romaani vastu ja autor taheti arreteerida. Kuid õukondlased astusid kirjaniku kaitseks välja. Mihhail Lomonossov oli haritlane, kellest oleks võinud saada kuulus Pr luuletaja, aga ta tuli tagasi Vm-le. Ta õppis keemiat ja füüsikat. Ta tuli Peterburi füüsikaprofessoriks. Kolmas oli Al. Sumarokov. Tredjakovski romaan oli kirjutatud ilmalikus
tekkinud mõnest sündmusest või nähtusest. Lüürika on enamasti seotud kõnes ( luules). Lüürika peamiseks tunnuseks on riim. Lüürika zanrid: Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika. Need laulud olid mõeldud esitamiseks kindlale keskkonnale, olid temaatiliselt väga mitmekesised. Nende hulgas leidub poliitilisi, sõja-, armastus- ja veinilaule. Selle zanri nimekaimad esindajad oli Sappho ja Alkaios.
annaabi.ee 
