Eestikeelne ilukirjandus 18. sajand (0)

Eestikeelne ilukirjandus 
18. saj
Joanna Juuse 10. klass
Eestikeelse  ilukirjanduse  
algus
 Raamatukeele traditsiooni jätkasid paljud 
18. sajandi jutukirjanikud, kelle teostest 
sai alguse eesti ilukirjanduse keel
 Eesti poolilmalik jutukirjandus tekkis 
1730 .- 1740 . aastatel. Tollased raamatud 
kandsid pietistlikku meeleparandusvaimu 
ning olid vagatseva ja noomiva hoiakuga
  Pastor   Albert  Anton Vierorthi „Wiis head 
jutto…“ (1740)
 Esimene eestlase loodud   luuletus  on  
Puhja  köstri  ja kooliõpetaja Käsu  
Hansu 1708.  aastast  pärinev  
kaebelaul „Oh!  ma  waene Tardo  Liin ”. 
 See räägib  Tartule  Põhjasõjas  Vene  
vägede  läbi  osakssaanud  
kannatustest,  mida  autor  tõlgendab 
kui Jumala karistust linnakodanike 
patuelu eest. 
Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko 
Tallopoia wahhel : Nende Juhhatamisseks 
üllespandud, Kes süddamest püüdwad 
uskudes ja Jummalat Jesusse nimmel palludes 
pühha kirja luggemissest  omma  hingele 
tössist kasso sada
 18. saj viimasel veerandil ilmus aga juba 
mahukaid  õpetliku  sisuga juturaamatuid
 Fr. W. Von  Willmann  „Juttud ja teggud“, 
mis sisaldas valikut rahvusvaheliselt 
levinu  valmidest  ja mõistujuttudest.
 Eesti  kirjanduse  ajaloo  esimesi  
suursaavutusi  on  täieliku eestikeelse 
Piibli „Piibli  Ramat  / se on keik se Jummala 
Sanna...”(1739)
 F. G.  Arvelius  „Üks Kaunis Jutto –ja Öppetuse-
ramat“ (1. osa  1782 , 2. osa 1787)
 Raamat on  õpetlik  ja manitsev, sisaldades 
lugusid  maailmaruumist, maaharimisest ja 
karjakasvatuses ning õppimise kasulikusest
 Arveliuse teine raamat sisaldab  majapidamis - 
ja tervishoiualaseid õpetuslugusid ning 
kannab pealkirja „Ranna Josepi  Hädda - ja 
Abbi-Ramat“ (1790)
 Saaremaa Püha  kirikuõpetaja  J. W. L. von 
Luce  „Juhhataja Piibli ramato sisse“ 
(1788) ning „Sarema Jutto ramat“ (1807) 
ja teine osa  1812
 Raamatu 1. osa sisaldab 43 algupärast 
õpetlikku  juttu , mis lähtuvad autori 
tähelepanekutest Saaremaa eluolu kohta. 
Teises osas on 23 juttu ja üks  luuletus
 Luce keelekasutus on rahvapärane ja 
saaremaalike murdejoontega
Lõunaeesti   kirjakeel  18. 
sajandi lõpus
 Lõunaeesti  kirjakeel  hakkas hääbuma 
pärast põhjaeestikeelse täispiibli ilmumist
 Pietistlike käsikirjade tõlkimisega ning 
piibellike juttude ja vaimulike laulude 
kirjutamisega tegeles ka eestlasest 
kirjamees Mangu Hans 
 Ilmuma hakkas  Tarto -Ma  Rahwa  Kalender 
ning Tarto maa rahwa Nädalli-lehte, mis 
jätkasid tartukeelse kirjanduse traditsiooni 
18. Sajandi eesti kirjakeele 
lühiiseloomustus
 Valdavaks kirjaviisiks sai B. G. Forseliuse ja J. 
Hornungi kasutusele võetud nn vana kirjaviis
 1739, aasta täispiibli alusel ühtlustus kirjakeel
  Piiblikeel jäi eeskujuks kuni 19. sajandi 
esimese pooleni
 Piiblikeele alusel tekkis kõrgstiilne ja 
lauseehituslike võõrmõjudega raamatukeel
 Lõunaeesti kirjakeel hakas 18. sajandi teisel 
poolel vähehaaval taanduma ning põhjaeesti 
kirjakeel muutus laiemalt kasutatavaks.
Kasutatud kirjandus
 Martin Ehala 2012 „Keel ja ühiskond“ lk 
91-93
  http://www.koolibri.ee/download/ ?
action =binary&id=2522 (27.09.2015)

Document Outline

• Slide 1
• Eestikeelse ilukirjanduse algus
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Lõunaeesti kirjakeel 18. sajandi lõpus
• 18. Sajandi eesti kirjakeele lühiiseloomustus
• Kasutatud kirjandus