vastu. Hääl on lühike ja vaikne krooksumine. Eestis on kõikjal levinud. Öise eluviisiga. o Juttselg-kärnkonn e kõre – kuni 10cm, seljal iseloomulik kolklane pikitriip. Videviku – ja ööloom. Liigub joostes ja ronides. Kaevub pinnasesse ja talvitub pinnases. Elupaik – liivase pinnasega tasased, päikeselised, niisked maastikud, kus on madal ja hõre taimestik ning kudemiseks sobivad madalad veekogud. Rannaniidud ja karjäärid. Elupaikade võsastumine ja roostumine on peamised ohutegurid. On muutunud haruldaseks liigiks. o Rohe-kärnkonn – kuni 10 cm, kaitsevärv on laiguline-roheline. Hääl on sirisev trillerdus, öise eluviisiga, kaevub liivasesse pinnasesse. Elab külades ja teistes asulates. Talvitub kivimüüride ja vundamentide pragudes, keldrites. Koeb päikesepaistelistes puhtaveelistes küla- ja talutiikides. Ohutegurid: pestitsiidid, väetamine, kuivendamine, võsastumine. Sugukondlased: mudakonlased
Essee Loodus ja park Tartu 2008 Loodus ja park Pargid ja puiesteed hõlmavad väga suure osa meie pindalast. Eesti maastikupildis eristuvad pargid enamasti laialehiste puistutena. Loodusparkide juures on kasutatud väga palju puit- ja rohttaimi. Side inimese ja pargi vahel on väga suur, kuna me oleme parkide arengule palju kaasa aidanud. Kui inimmõju täielikult kaoks, siis algaks parkides võsastumine, mille tagajärjel muutuks vaatepilt täielikult teistsuguseks. Kindlasti peitub ka ilma inimtegevuseta parkides oma võlu, kuid mina eelistan siiski pidevalt korrashoitud ning looduslikke parke, mis mõjuvad rahulikult ning koduselt. Kuid pargid tervikuna moodustavad teatud ilmega taimeühiskonna, mille lähemal uurimisel ei saa piirduda ainult puuliikide loeteluga. Pargi kooslusi on väga palju uuritud seoses dendroloogiaga. Park koosneb avatud-,
Eestis Koiva-äärsetel puisniitudel. Kus elab Vana hõre tammik ja tammepuisniit. Õõnsad ja pehastunud tammetüved. Vanad alleed, pargid ning viljapuuaiad. Tamm, pärn ja vaher. Harva leitakse okaspuudelt. Kuidas paljuneb Tõugud arenevad 3-4 aastat. Vastsed närivad pehme mädapuidu ja kõvema surnud puidu piiril. Nukuvad kookonis sealsamas. Valmikud aktiivsed juulis-augustis. Kaitsmise põhjus Liigi tähtsamad on kahanemas Hõredate tammikute ning puisniitude võsastumine Parkides õõnsate puude kõrvaldamine Populatsioonid isoleeritud Kasutatud kirjandus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikk http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/index.p
Veidi jões elavate organismide kohta ja nende arvukuse. Kust leidsite taustainfo? Internetist leitud uurimistööst jõgede kohta, milles oli ka saastunud jõe organismidest juttu. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 32/44 Vastuste analüüs Iga jõe piirkonna saastatuse tase oli õigesti märgitud, valesti oli vaid see, milline tööstus kõige rohkem saastab. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Ei osanud valida õiget tööstust. Ülesande pealkiri Võsastumine ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Lamminiitude võsastumise kohta peaks teadma midagi. Kust leidsite taustainfo? Õpikust PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 11/19 Vastuste analüüs Karjatavate niitude pindala osakaalust sõltus suuresti lamminiitude võsastumine ning vähest mõju avaldas üleujutuste päevade arv – nii me ka märkisime. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Ei oleks arvanud, et inimasustuse tihedus ja sademete happesus ei avalda
Heinategu Puisniidult orgaanilise aine väljaviimine Elutingimuste ruumiline mosaiiksus Lääne-Eesti ja saarte muldade lubjarikkus (aluseline pH) soosib üldist taimede liigirikkust. Suure liigifondi olemasolu ehk ümbruskonna elustiku suur liikide arv Puisniitude säilitamine Kestev niitmine Võsastumise piiramine Ei tohiks ülesse harida põllumaaks Karjatadda vähem Tingimuste muutmine Hooldamise lõpetamine- Metsastumine, võsastumine Rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks Varise ja kuluhulga järsk tõus 800ha=0,017%(1999) VS 800 000ha=17%(1900) Puisniitude kaitse Nederma puisniit kuulub Nedrema looduskaitseala koosseisu. Pool-looduslik kooslus On sobivad pinnasega väga paljudele hein taimedele, kui ka osadel puuliikidele. (nt. punane aruhein, arukask) Pakub elupaika paljudele kaitse all olevatele putukaliikidele (nt. mosaiikliblikas, eremiitpõrnikas ) Puisniidu toiduahel
uhutud. ELUJAOD e. pealeuhtemullad - mäejalamitel,nõgudes , paksu huumushorisondiga muld Eesti viljakaimad mullad on leostunud ja leetjad mullad. Kesk Eestis ja Pandivere kõrgustiku ümbrus. MULLA KAITSE * Muld tekkib väga aeglaselt * MINERAALVÄETISED N: Mg, B, Ca *ORGAANILISED VÄETISED (kasulikum) N: sõnnik * Lõuna Eesti ja Kagu Eestis on happelisemad mullad , selle vastu aitab tuhk. * Võsastumine ja umbrohi- põllumajanduse vähenemine *Mahepõllumajandus- looduslikud ja taimsed vahendid. Tooted kallimad, sest saagikus pole nii suur.
Kaunis kuldking kuulub III kategooria kaitsealustesse liikidesse. III kategooriasse kuuluvad üldiselt laia levikuga liigid, mida kaitstakse selleks, et vältida nende hääbumist."Hävimisohtu sattunud liikide kasvukohti ja elupaiku hoitakse kaitse all. Samal ajal püütakse uurida, kuidas nende liikide paljunemist soodustada. Ohud Peamiselt ohustab seda liiki ennekõike inimene õite noppimine, taimede väljakaevamine, metsade raiumine, võsastumine ja lageraie tulemusena kuldkinga populatsioon hävib Samuti kuldkinga vaenlasteks on metssead, kes tuhnivad kuldkinga resoome üles
aastal Teke ja olemus · Nagu ka teised niidud, on need kooslused poollooduslikud - tekkinud ja säilitatavad vaid inimese ja looduse koostööna. · Roht- ja heintaimedega kaetud tasased ning madalad karjatatavad rannalõigud · Taimekooslus on merevee otsese mõju tõttu soolalembene Ohud rannaniitudele · Ehitustegevus · Kuivendamine · Põllumaade laiendamine (ei ole tänapäeval otseseks ohuks) · Rannalähedaste põldude väetamine · Roostumine ja võsastumine · Väikekiskjate arvukuse tõus(mink, rebane, kährik) Levik Eestis · Peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel · Üksikuid Põhja-Eesti paerannal · Kokku mõnikümmend üle 10ha rannaniitu ning üle 10tk suuremad kui 100ha · Eesti ulatuslikumad rannaniidukompleksid asuvad Matsalu märgalal ning Hiiumaal Käina-Kassari piirkonnas · Majandatud rannaniitude pindala on viimase 50 aasta jooksul kahanenud 29 000 hektarilt 8 000 hektarile.
Vajalik on mitmesuguste talgute korraldamine, mis turgutab puisniitude püsimajäämist. 4.Kui puisniite mitte niita regulaarselt siis kasvavad rohtaimed liiga suureks ning võsastub ja niit kui selline hävineb.Kui muutub liiga niiskeks siis soostub.Kui puisniidul enam heina ei tehta, siis nad võsastuvad, kaovad valguselembesediigid. Rohustu muutub lopsakamaks ja liigivaesemaks. Laiemalt hakkavad levima hilise arenguga liigid, kelle arvukus oli niitmisega maha surutud. Samal ajal algab võsastumine ja 15-20 aastaga kujuneb niidust mets. Kaob niidukamar, tekib paks kulukiht ja samuti muutuvad valgustingimused tunduvalt pimedamaks. 5. Tänapäevaks on alles jäänud vaid umbes 800 ha puisniite 6. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit jt. Neist suurim ja külastajaile
Viitkajärve jt. järvede kallastel. Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo. Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt. Karula maastike kõige eripärasemad ning ainulaadsemad on kuplistikes paiknevad järvetekkelised väikesood. Märgalade säilimist ohustavad veetaseme muutused, suunamata külastatavus, sobimatu raie ja traditsiooniliselt hooldatud märgalade võsastumine. Kaitsetegevus peab tagama sobiva veetaseme säilimise kontrollides maaparandustöid ja reguleerides kopra arvukust. Niidud Karula rahvuspargis on levinud Lõuna-Eestile tüüpilised paluniidud, kuivad ja niisked pärisaruniidud, sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud. Niitude levik seostub reljeefi ja mullastikuga. Kõrgendike lagedel ja nõlva ülaosas on sageli paluniidud,
Millised on Eesti keskkonnaprobleemid? Eestlased on olnud alati maarahvas ning elatunud just põllusaadustest, kuid tänapäeval on eestlased elama asunud linnadesse ning metsad ning põllumaad jäävad tähelepanuta. Samuti hakati Vene ajal ohtralt põlevkivi kaevandama, ning see paraku on tohutult saastanud põhjavett. Eestit ohustab metsade ja põllumaade kinnikasvamine ja võsastumine. Aastasadu on Eestlased elatunud põllu- ja metsasaadustest, kuid nüüdsel ajal on haaranud kogu Eestit urbaniseerumine ning loodus koos metsade ja niitudega jääb tähelepanuta. Näiteks Statistikaameti andmete järgi on linnastumise protsent Eestis 2012.aastal 78% ning see on tunduvalt kõrgem, kui 1992.aastal 31%. Järelikult kuna enamik rahvastikust koondub linnadesse, toob see endaga kaasa metsade majandamise languse. Metsad kasvavad kinni
levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 8. skeleti pneumatiseerumine (luud õhukambritega), lennulihased, eesjäsemete kujunemine tiibadeks, lennuvõime, sulgede ning tiibade areng 9. metsade hooldus, kuivendus, liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie, võsastumine, reostus, tulekahjud 10. kivisisalik, arusisalik, vaskuss. Liikuvamad kui amfiibid, liikumine kiirem ja väledam. Laud liiguvad, pupil ümar. Peamiselt putuktoidulised. Leidub kõikjal üle eesti. Kivisisaliku levila eestis põhjapiiril.Kõige arvukam on arusisalik. arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Eestis on kõik 3 sisalikuliiki looduskaitse all.
* Aineringe moodustavad PRODUTSENDID, KONSUMENDID ja DESTRUENDID * Igas järgmises tasemes talletub 10 % eelmise troofilise taseme energiast. (Fütoplankton 15000kg ahven 1500 kg haug 150 kg * LIIGIRIKKAD ÖKOSÜSTEEMID (troopiline vihmamets / Eesti salu- ja segametsad) * LIIGIVAESED (kõrb / raba) ÖKOLOOGILINE TASAKAAL : * LOODUSLIK TASAKAAL = kui ökosüsteem suudab ise reguleerida ennast * MÕJUTAJAD : * Ökosüsteemil on enda areng : . nt puisniidud (nende võsastumine) / sisserännanud liigid võivad häirida. * Inimtegevus : uute liikide sissetoomine / saastumine / metsaraie / asulate rajamine * Ökosüsteemi välised tegurid : looduskatastroofid / meteoriidid * BIOSFÄÄR = kõige suurem ökosüsteem e . kõik elav maal - elupaik on maal, vees (hüdrosfäär) ja õhus (atmosfäär)
kobaras järgemööda. Lehed on suured. Esinevad nii juurmised kui varrelehed. Juurmised on pikarootsulised, sõrmjagused, 3...5 osaga, karvased (eriti allküljel), varrelehelt kujult samasugused, kuid lühirootsulised kuni rootsutud, veidi väiksemad. Vars on tugev, nõrgalt sooniline, kaetud peente käharate karvadega. Juured on muguljalt paksenenud. Elupaik: niidud, lehtmetsad Ohutegurid: ehitustegevus (sh teede, mänguplatside jne rajamine), niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise või/ja karjatamise katkemisel Ohustatuse kategooria: eriti ohustatud Selgrootu Anax imperator, kuningkiil Kirjeldus: Pikkus on 60-80 mm, nümfidel 50 mm. Tiivaulatus 95-110 mm. Isasel on tagakeha helesinine, musta värvi pikivöötidega, pea on roheline, emasel - laia pruuni värvi mustriga sinise- ja rohelisekirju tagakeha. Tiibasid on 2 paari, liiguvad üksteisest sõltumatult. Elupaik: järved (seisuveelised veekogud sh. tehisveekogud)
Teiseks elupaikade hävimise põhjuseks saab tuua rannikumere reostatuse kuna merevesi toob ajutiste üleujutustega liigselt toitaineid niidule, soodustades taimestiku kiiret vohamist. Mereveega üleujutatud sigimlompides võib kiire aurumise tulemusena tõusta kõrgeks ka vee soolsuse, mis teatud piirnormi ületamisel muutub kullestele eluohtlikuks. Veel on mõjutanud liikide püsimajäämist traditsioonilise maakasutuse muutumine, rannaniitude roostumine ning võsastumine. Suur osa kõre kunagistest elupaikadest rannaniitudest, on tänaseks kinni kasvanud ning seetõttu kõredele ebasobivaiks muutunud. Kriitiliseks ohuteguriks on elupaiga kompleksi hävimine. Teiseks põhjuseks on röövluse mõju. Looduslikes kõreasurkondades on kiskluse mõju tavaliselt väike ning seda tuleb aktsepteerida kui looduse loomulikku osa. Väikesed asurkonnad, mille hulka kuuluvad kõik eesti kõreasurkonnad, on enam ohustatud kui suured ja elujõulised.
ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. Roostelaigud. 16. 17. tünnireegel: üks element ei asenda teist. Taimed suutelised kasutama vees ja nõrkades hapetes lahustunud toitaineid, liikuvad ehk laktaatlahustavad ühendid 18. Viljakus, millist saagikust on muld võimeline andma 19. Seda määratake visuaalse vaatluse teel. Hinnatakse kivisust , reljeefi, märgade muldade kuivendus seisundit, looduslike maade võsastumine. See võib jääda vahemikku 0-100. Boniteedi viimane number on 0,3,5,8. 20. maa perspektiivboniteet on maa hindepunktide summa pärast maaparandustööde( maakuivendus,kivi koristus, võsaraie, reljeefi parandamine) läbiviimist.
töökohad asuvad kaugel); haja-asustus (teede korrashoiu kulud kõrged, teenused kallid, piiriäärsete alade jugeolekuprobleemid); rahvastikuvähenemine (teenuste maksumuse tõus, teenuste kättesaadavuse halvenemine teenindusasutuste sulgemise tõttu, väljasurevad külad); vananemine (vaja teistsuguseid teenuseid (tervishoid, transport, hoolekanne)); tühjad eluruumid (suvekodud, tulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades); tühjenev asustus (hooldamata maastikud, võsastumine, lagunevad hooned, ääremaastumine jms). MAA-ASUSTUS (L13) Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused. 1. Elukülad- kõige levinum asulatüüp; teenindusasutused enamasti puuduvad; põllumajanduses tootmistalud; võib olla ka väiketööstust; keskm suurus alla 50 elaniku; üldiselt tühjenevad ja vananevad rahvastikuga; suuremate linnade lähedal kiiresti kasvanud 2. Majandusasulad (N: Virtsu, Aseri)- kohalikul toormel põhinevad, sageli
Eestis tehakse maaparandusi, kuna sademete aasta maht ületab oluliselt aurumise. Kasutusel olevast põllumajandusmaast on kuivendatud 420 000 ha ehk ligi pool, metsamaal on kuivendusvõrke 600 000 hektaril. Maaparandussüsteemid ühes asukohas on valdavalt 60 400 ha suurused. Korras maaparandussüsteemid meie kliimavööndis loovad eelduse põllu- ja metsamajanduslikuks tegevuseks. Kui aga maa kuivendamist tehakse valesti kaasneb sellega maa soostumine, võsastumine ning maastike vähenemine. Ning igal pool Eestis pole võimalik tegeleda põllumajandusega. Kõik oleneb mullastikust ning pinnamoest. Eestis on väga palju metsasid, niitusid ning ka soostunud alasid, ning natuke on ka asustatuid alasid- (majad ehitatud, nt Tartu). Suurem osa kasutuses olevaid masinaid ja seadmeid on vanad ega vasta tänapäeva nõuetele, uued ja kaasaegsemad maksavad aga väga palju, ning Eesti riigil ega rahval pole sellist raha kuskilt võtta
ja seenemetsadega. Maastikuliselt erilisemad piirkonnad: Kaika kuplistik Domineerivad keskmise suhtelise kõrgusega (10 25 m) kuplid, mille hulka lisandub üksikuid kõrgemaid ja madalamaid künkaid (kühmusid). Pikka aega oli kuplistik kaetud heinamaadega, mis pakkusid suuresti silmailu, kuna kuplite kuju ja piirid olid selgelt nähtavad. Nüüd saab niisugust maastikupilti näha vaid üksikutes kohtades ja sedagi piiratud alal, sest võsastumine ja metsastumine sulgeb vaate Karula kõige iseloomulikumale maastikule. Kaika kuplistiku kaguosa reljeefi liigestatus on vähenenud intensiivse soostumise tõttu. Veetka küngastik Täpset piiri Kaika kuplistikuga on raske määrata, kuid Veetka külast lõunasse kuni Ähijärveni ulatuva ala pinnamood erineb Kaika ümbruse omast. Iseloomulikud on suured ebakorrapärase kujuga 3035 m kõrgused omavahel liitunud moreenkünkad, mis suuremas osas on veel lagedad
1. Penijõe parkimisplats. Siit algab matkarada. Penijõgi saab alguse Lihula rabast ja ümbruskonnast. 2. Prandi oja saab alguse Lihula linnast. Alates 1997. aastast ei suubu Lihula linna heitevesi enam Prandi ojja. 3. Penijõe paadisadam asub looduskaitsealal. Veel kuuekümnendatel aastatel paiknes siin hulk paadikuure. Piki jõekallast liikudes on näha üleujutavat niitu, suvel kasutatakse seda karjamaana. Kaheksakümnendate aastate keskel karjatamine lõpetati ning algas võsastumine, mis on toonud siia pesitsema linnud. 4. Vaatetorn - siit avaneb suurepärane vaade roostikuväljale (3000 ha). 5. Saare mägi. Vaade Saare mäele, mis tekkis ~400 aastat tagasi, olles enne saar. 6. Saare soon. Tasasel maastikul ei voola jõed alati kindlas sängis, vaid võivad oma voolusuunda muuta. 1798.a. trükitud Mellini atlases võib näha, et Penijõgi oli sellal Suitsu jõe lisajõgi. Järgmisel kaardil aastast 1844 on näha, et Penijõgi voolab juba iseseisvalt merre.
Kaunis kuldking kuulub III kategooria kaitsealustesse liikidesse. III kategooriasse kuuluvad üldiselt laia levikuga liigid, mida kaitstakse selleks, et vältida nende hääbumist."Hävimisohtu sattunud liikide kasvukohti ja elupaiku hoitakse kaitse all. Samal ajal püütakse uurida, kuidas nende liikide paljunemist soodustada. Peamiselt ohustab seda liiki ennekõike inimene õite noppimine, taimede väljakaevamine, metsade raiumine, võsastumine ja lageraie tulemusena kuldkinga populatsioon hävib. Ulatuslik raie meie metsades ja puisniitude kinnikasvamine on liigi heaolu Eestis viimastel aastakümnetel oluliselt kahandanud. Õite noppimine nõrgestab taime, kuna koos õitega murtakse ka lehti ning tain ei saa normaalselt toitaineid tagavaraks koguda. Kui isendil on veel vegetatiivseid võsusid, siis pärast õite ärakorjamist võib taim küll ellu jääda, kuid järgmise aasta võsud on kiduramad
Kariloomade ümber on nende jaoks rikkalikum toidulaud. Kuigi toitu eelistab hänilane otsida hõredama rohuga kaetud kohtadest, teeb ta pesa paika, kus rohi on kõrge ja tihe. Pesakohta kaitseb isaslind väga kiivalt, kuigi toitumisel ei ole rivaalitsemisemist. (Peksar, 2014) 2. Hänilase kaitse Hänilane on III kategooria kaitsealune liik, kelle esinemine Eestis on praegu veel suhteliselt tavaline, kuid ohutegurite toime jätkumisel (loomapidamise vähenemine, heina- ja karjamaad võsastumine, sobilike elupaikade hääbumine) võib nende arvukus kriitiliselt langeda (Laurits, 2014). III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka (Peksar, 2014). Eestis hinnatakse hänilase arvukust 7 000-15 000 haudepaarini, peamiselt pesitseb siin alamliik lambahänilane (M. f. flava)
Poollooduslikke kooslusi iseloomustab suur rohttaimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Nii on Eestis poollooduslikud kooslused oluliseks kasvupaigaks näiteks ligi 700 taimeliigile. Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad ning neile omane liigikoosseis muutub, liigirikkus väheneb. Senise traditsioonilise niitmise ja karjatamise lakkamisele järgnev võsastumine, kadastumine ja roostumine on olulisim niidukoosluste elurikkust ohustav tegur. Poollooduslike koosluste kaitsmise eesmärgiks on tagada pikaaegse mõõduka inimtegevuse kaasmõjul kujunenud pärandkoosluste ja nendest sõltuvate liikide säilimine. Hinnanguliselt vajab meie kaitstavatel aladel säilitamist 60 000 ha poollooduslikke koosluseid. Paljud neist on seisus, kus esmalt on vajalik niiduelustikule vastavad tingimused taastada. Alates 2001
asuvad kaugel; „pruudiprobleemid“. • Haja-asustus: teede korrashoiu kulud kõrged, teenused kallid. • Rahvastikuvähenemine Teenuste maksumuse tõus; väljasurevad külad. • Vananemine: vaja teistsuguseid teenuseid (tervishoid, transport, „Mutiklubid“, hoolekanne). Tühjad eluruumid: • kulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades Tühjenev asustus: • hooldamata maastikud, võsastumine, lagunevad hooned. MAA-ASUSTUS (L13) 1. Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused: 1a. Elukülad • Kõige levinum asulatüüp; • Talud ja ühepere-elamud • Üldiselt tühjenevad ja vananenud rahvastikuga, palju pensionäridest üksikleibkondi 2a. Majandusasulad • Kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad • Palju-korterilised elamud; • Tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; 3a. Sotsiaalasulad
hakata. Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht-kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Muutused koosluses majandamise katkemisel 1. Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks. 2. Levima hakkavad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha. 3. Võsastumine on tihedam. 4. Võsastumisele järgneb rohukamara häving. 5. Endised puisniidupuud kuivavad. 6. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad. Millal hakkasid puisniidud kujunema, nende kunagine levik, kadumise põhjused. Puisniite meenutavad kooslused hakkasid kujunema 7000-8000 aastat tagasi. Ulatuslik karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aastat tagasi ning samal ajal võis suurenes märgatavalt ka puisniitude pindala. 20
suhtelist viljakuse taset.Mulla boniteet on alati sisaldav Bt-tekstuurne G-gleihorisont;g- suurem.Maa boniteet-maa tootlikkust iseloom geleistunud;(g)-gleistumistunnustega; (g),g,G- lõppnäitaja,lisaks mulla omad.on arvestatud üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G- maatüki põhjaveeline(jooned g- de peal) omadusega(kivisus,reljeef,kirjusus,kuivendusseis und,looduslike rohumaade võsastumine)Maa boniteet on alati väiksem.Maa perspektiivboniteet-pärast maaparandustööde läbiviimist. Olemasoleva seisundi bioniteet(hindepunktides)100 punktilises süsteemis. Kvaliteedilt keskmised maad on 50 hindepunkti.Eesti haritavate maade boniteet kõigub 8..95 hp-ni(valdavalt 35..60) Kõrgema boniteediga maad Ke-E.Madalama boniteediga Ka-E ja Põ-E ning saared.Metsamaade headust näitab metsakasvukohatüüp(jänesekapsas,naadi,lodu,po hla,sambliku jne.) Mullatekkeprotsess-
julgeolekuprobleemid Rahvastikuvähenemine Teenuste maksumuse tõus (põhikooli jaoks tarvilik ca 1300 in.); teenuste kättesaadavuse halvenemine teenindusasutuste sulgemise tõttu; väljasurevad külad Vananemine: vaja teistsuguseid teenuseid (tervishoid, transport, „Mutiklubid“, hoolekanne Tühjad eluruumid: suvekodud; kulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades Tühjenev asustus: hooldamata maastikud, võsastumine, lagunevad hooned, ääremaastumine jms MAA-ASUSTUS (L10) Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused Elukülad Majandusasulad Sotsiaalasulad Põllumajanduskeskused Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad Teeninduskeskused Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad) Elukülad – keskmine suurus alla 50 elaniku (tänapäeval), 50 aastat tagasi olnud üle
üle, mis võimaldab ametnikel teha loodust kahjustavaid otsuseid. VÄÄRTUSHINNANGUTE MUUTUMINE Ressurssi hinnatakse üksnes majandusliku mõõdetava väärtuse seisukohast. Sageli kaasneb maa müümine. Eestile on olnud iseloomulik ekstensiivne maakasutus - pidevalt suhteliselt palju maad kasutuses, ent kasutusintensiivsus on enamasti olnud suhteliselt madal. Oht on selle trendi süvenemisel ääremaade mahajätmine ning võsastumine. Looduse ja looduskaitse seisukohalt positiivne areng. ELITISTLIK SUHTUMINE MAASTIKKU. Selle trendi sümboliks on krunte ümbritsevad tarad.
mullapinnalt. Laiemalt levivad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha: sulg-aruluste, sinihelmikas, jäneskastik, angervaks. Niisketel aladel hakkab domineerima angervaks ja mättaid moodustavad luht- kastevars, mätastarn, sinihelmikas. Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu kasvutingimusi muudavad ka mahalangenud oksad, tüved, suureneb sipelgapesade hulk. Võsastumine on tihedama ja kõrgema rohustu korral suhteliselt aeglane, kuna rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents. Gleistunud ja gleimuldadel niidud kasvavad kinni haava, männi, halli lepa, pajude ja sarapuuga, lubjarikastel muldadel on iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra
2) Kõrged kommunaalkulud; Pooltühjad palju-korterilised elamud Kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid 3) Ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu); 4) Haja-asulate hääbumine, väikeste külade elujõulisuse kadumine 5) Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad keskasulad (väikesed tulud, suured kulud, puuduvad ,,juured") 6) Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud (võsastumine, hooldamata maastikud, lagunevad hooned, ,,karpmajad" MAAPIIRKONDADE SOTSIAALNE OLUKORD (L11) Kõige halvema kättesaadavusega teenused maal Kõige kaugemal asuvad maa-asulatest tavaliselt: pank/pangaautomaat, apteek, postkontor, linna- ja vallavalitsus, huvikoolid, arstiabi võimalus. (Olmemugavused: keskküte, veeklosett, vann/duss) Sissetulekud ja vaesus maal: geograafilisi jooni Keskmine brutopalk on suurem suuremates linnades ja tagamaal.
2.Laiemalt levivad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha: sulg-aruluste, sinihelmikas, jäneskastik, angervaks. Niisketel aladel hakkab domineerima angervaks ja mättaid moodustavad luht-kastevars, mätastarn, sinihelmikas. 3.Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu kasvutingimusi muudavad ka mahalangenud oksad, tüved, suureneb sipelgapesade hulk. 4.Võsastumine on tihedama ja kõrgema rohustu korral suht. aeglane, kuna rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents. 5.Gleistunud ja gleimuldadel niidud kasvavad kinni haava, männi, halli lepa, pajude ja sarapuuga, lubjarikastel muldadel on iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. 6.Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. 7.Endised puisniidupuud kuivavad või
must-toonekurg. Võimalik pesitseja on kaljukotkas. Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 5-7 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil. Must-toonekure arvukus piirkonnas on stabiilselt 4-5 paari, neist 2-4 pesitseb Karula territooriumil. [10] Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas. Rukkirääk on niitude parim indikaator-linnuliik. Niitude võsastumine ja sööti jäämine ohustab siinset rukkiräägu populatsiooni. [10] Joonis 8. Rukkirääk Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. [10] 11
7 üleujutatavad rannaniidud, mis merest kaugemal lähevad üle nõmme- ja palumetsadeks. Tegemist on linnaelanike traditsiooniliste karjamaadega, kuid tänaseks on linnas loomapidamine praktiliselt lakanud. Linnaelanike jaoks on ala toiminud ka väärtusliku puhkealana, mida kasutatakse nii supelrannana kui jalutamis- ning marja- ja seenemetsana. Rannaniitude hoogne võsastumine takistab ala kasutust. PÜHALEPA VALLAS asub 13 väärtuslikku maastikku. Nendest tähtsaimad on Paluküla, Kuri-Hellamaa-Hagaste rannikumaastik, Kagu-Hiiumaa laiud. Paluküla ala puhul on tegemist ühe kõrgeima alaga Ida-Hiiumaal, mille alla jääb ka Kärdla meteoriidikraatri ringvalli kõige kõrgem osa. Paluküla põllumaastik seljandiku kagunõlval pakub avarust, säilinud on vanemaid taluhooneid. Küla läheduses metsas asub vana paemurd. Kõrgendiku
toonekurg. Võimalik pesitseja on kaljukotkas. Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 5-7 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil. Must-toonekure arvukus piirkonnas on stabiilselt 4-5 paari, neist 2-4 pesitseb Karula territooriumil. [10] Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas. Rukkirääk on niitude parim indikaator-linnuliik. Niitude võsastumine ja sööti jäämine ohustab siinset rukkiräägu populatsiooni. [10] 10 Joonis 8. Rukkirääk Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja- nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. [10]
Asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; 2000 a. t. võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt. Pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19. saj. lõppu ja 20. saj. Algusesse. Juba 20. saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused: ülesharimine kündmine põldudeks ja kultuurrohumaadeks alade mahajätmine - võsastumine/roostumine muutused omandipoliitikas käsitsitööst loobumine metsastamine rannalähedaste alade täisehitamine seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Soontaimi niidutüüpides: puisniit 600 liike kokku 56 kaitsealuseid loopealne 270 30 lamminiit 350 22 rannaniit 390 34 Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine
Mulla toitereziim-Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Makroelemendid:C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P Mikroelemendid:Cu; B; Mn; Zn; CO; Mo Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuvat suhtelist viljakuse taset Maa boniteet on maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, lisaks mulla omadustele on arvestatud maatüki omadustega (kivisus, reljeef, mullastiku kirjusus, märgade muldade kuivendusseisund, looduslike rohumaade võsastumine jne) Maa perspektiivboniteet pärast maaparandustööde läbiviimist Olemasoleva seisundi boniteet (hindepunktides) 100 punktilises süsteemis. 10 boniteediltklassi, igaühes 10 hindepunkti Mulla viljakus on mulla spetsiifiline tunnus ja omadus, mille poolest ta erineb viljatust kivimist, mullaviljakus hõlmab lisaks taimede toitainetele ka kõiki teisi mullaomadusi, mis soodustavad või ka pidurdavad taime kasvu. Viljakus on kvalitatiivne näitaja, mis oleneb ka taimede bioloogilistest
lähtekivimiks. Suktsessioon on ökosüsteemi kohanemine keskkonnaoludega, mille käigus kooslus teiseneb. · Primaarne suktsessioon algab n.ö. vabas paigas (näiteks mererannikul või järve kinnikasvamisel). · Sekundaarne suktsessioon on koosluse teisenemiskäik, mis lähtub mingist muutusest (põleng või raie metsas, niidu või põllu mahajätmine). · Autogeenne suktsessioon on ökosüsteemi sisetegureist tingitud koosluse teisenemine (madalsoode areng rabadeks, niitude võsastumine ja pöördumine tagasi metsaks, metsade teisenemine mullatekkeprotsesside tõttu). · Allogeenne suktsessioon on välistegurite muutumisega kaasnev koosluse muutumine (kliimamuutused, veega varustatuse muutus jmt). Kliimaks on koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab koosluse: · teatav ruumiline struktuur, · tootlikkuse ja biomassi ligikaudne püsivus saavutatud tasemel, · stabiilne mullaprofiil ja liigiline koosseis
kui inimese mõju loodusele oli väike ja sobilikke elupaiku leidus rohkesti. * Põlis- ja loodusmetsade kaitse. Metsavarguste eest on kaitsetud ka kaitsealad, uue loodusmetsa kujunemine võtab aega vähemalt sajandi. * Madalsoode kaitse. Kui varasematel aastakümnetel oli peamiseks ohuks soode kuivendamine, siis viimasel ajal on üha olulisem tegur sooalade kinnikasvamine suur hulk madalsoid on pikemat aega püsinud lagedana nõrga kuni mõõduka karjatamise tõttu. Võsastumine on toimunud aeglaselt ja seepärast pole madalsoode kinnikasvamisega kaasnevad ohud siiani vajalikku tähelepanu pälvinud. * Niidukoosluste kadumine. Niidutaimestiku kaitset raskendab paljude maavaldajate suhtumine niitudesse kui inimtekkelistesse lühiajalistesse kooslustesse, mida võib soovi kohaselt kergesti põlluks künda või metsastada. Taimkatte arengulugu Biostratigraafia meetodeist tuntuim on palünoloogia, mis põhineb õietolmu analüüsil,
lindu), suur-konnakotkad (3) ja kalakotkad (2) (Väli. 2005). Ann on üks rõngastatud suur-konnakotkastest. Ann on juba varem rõngastatud, kui sattus rõngastajate kullipüünisesse. See juhtus septembris aastal 2001, siis oli Ann üle 5 aasta vana. Aastal 2006 juuli keskpaigas püüti Ann võrku ning rõngastati uuesti. Anni rõngastamise eesmärgiks oli välja selgitada, kas luhtade niitmise ja taastamise mõju konnakotkaste toitumisele, kas luhtade võsastumine mõjub konnakotkaste arvukusele. Anni ränne: Poja pesasoleku ajal käis Ann paaril korral üsna kaugetel tiirudel, tema lennud ulatusid 20 km kaugusele. Ann ei lennanud 5. augustil pesapaigale tagasi, õhtuks oli Ann üle 60 km edela suunas lennanud ja Läti rannikule jõudnud (Väli. 2005). Mart on tõupuhas suur-konnakotkas. Mart õnnestus kinni püüda 29. augustil 2006. Mardi kaasa ja tema pojad on ka puhtad suur-konnakotkad. Mardi rõngastamise eesmärgiks on
Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teisega. Niitude ajalugu Eestis. Niitude leviku muutuse põhjused 20. sajandil, põhjendustega. Juba 20.saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused: -ülesharimine – kündmine põldudeks ja kultuurrohumaaks -alade mahajätmine – võsastumine/roostumine -muutused omandipoliitikas -käsitsitööst loobumine -metsastamine -rannalähedaste alade täisehitamine -seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Niitude levik Eestis. Rannaniidud – läänerannikul, saarte rannikutel, pisut ka põhjapool Lamminiidud ehk luhad– lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal
Konkreetne liik: harilik kobarpea (Liguria sibirica) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: suured, südamekujulised või kolmnurksed, pikkusega 30 50 cm. Õied või õisikud: kollased korvõied, koondunud kobarõisikusse. Õitseb juulist septembri alguseni. Liigi eritunnused: on looduskaitse I kaitsekategooria liik ja kuulub Eesti punase raamatu ohualtide kategooriasse. Harilikku kobarpead ohustavad kasvukohtade võsastumine ja soode kuivendamine. Kasvukoha nõuded: üsna vähenõudlikud, nad eelistavad värsket ja niisket, hea drenaaziga ja huumusrikast mulda. Vajavad päikeselist või poolvarjulist kasvukohta. Kasutamine haljastuses: aktsenttaimena, veekogude äär. Kasutatud kirjandus: http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6137 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kobarpea.htm http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=1253 http://www.kodu-aed.ee/index.php?nid=298&r=4&page=63& 1.19 Lupiin (Lupinus)
Kadus 70-85% Maal elanud liikidest. Väljasuremise põhjused/ohud: Elupaikade kadumine mõjutab 86% ohustatud linnu- ja imetajaliikidest ning 88% ohustatud kahepaiksetest; Võõrliigid; Loodusressursside ületarbimine; Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused; Inimtekkelised kliimamuutused (kaovad nn külmade piirkondade liigid); keskkonna saastumine (mürgid, õhusaaste, eutrofeerumine, reostused); avamaade võsastumine, põllumaade kasutamise muutumine, põllumajandus; metsade ja märgalade kuivenda. Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad: 1963 alustas Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) teabe kogumist ohustatud liikide kohta ja nimestike (Red List) koostamist, mis on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Red List kui töövahend: Kaitse planeerimine – liigipõhine; Otsuste tegemine – lai
raskem leida. Teiselt poolt jälle: kui vaenlased munakogumiku või röövikute seltsingu siiski avastavad, võivad nad selle viimseni hävitada. Liblikate heaolu mõjutab ka inimene oma tegevusega, seda eeskätt elupaiku kujundades. Tundub, et nende liikide elukeskkonnale on mõjunud soodsalt hajus talumajapidamine ning komme metsas loomi karjatada. Nüüd, kui maaelu sel moel on enamasti hääbunud, ohustabki nende liikide elupaiku peamiselt võsastumine. Suur-mosaiikliblikas vajab väikesi raiesmikke ja saare järelkasvu. Teelehe-mosaiikliblikas aga vajaks karjatatavaid looduslikke niiskemaid niite ja teeservi. (Eesti Loodus, Mati Martin, 2007) Komapunnpea (Hesperia comma) Kuulub perekonda Hesperiidae, kergesti eristatav tagatiibade all olevate hõbedaste laikude järgi. Looduses on neid peamiselt märgata augustis. Eelistab elupaikadeks aruniite, nõmmesid, loopealseid ning teisi kuivasid ja ümbrusest soojema mikrokliimaga biotoopides
35, joon.36) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: suured, südamekujulised või kolmnurksed, pikkusega 30 50 cm. Õied või õisikud: kollased korvõied, koondunud kobarõisikusse. Õitseb juulist septembri alguseni. Liigi eritunnused: on looduskaitse I kaitsekategooria liik ja kuulub Eesti punase raamatu ohualtide kategooriasse. Harilikku kobarpead ohustavad kasvukohtade võsastumine ja soode kuivendamine. Kasvukoha nõuded: niiske, hea drenaaziga ja huumusrikast mulda. Kasutamine haljastuses: aktsenttaimena, veekogude äär. Joonis 35. Harilik kobarpea (http://www.stauder.net/l.htm) Joonis 36. Harilik kobarpea Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia. 2011. Harilik kobarpea. Kättesaadav http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harilik_kobarpea. 10.09.2013. Seemnemaailm. Harilik kobarpea Liguria sibirica. Kättesaadav http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6137. 10
Imepisikesed toitekoeta seemned idanevad vaid seenehüüfide kaasabil ning arenevad mullas mitu aastat enne, kui suudavad kasvatada maapinnale esimese rohelise lehe. Sellistest noortest taimedest jääb ellu ja saab täiskasvanuks vaid tühine osa. Õitsemisikka jõuavad nad 10-15 aasta pärast. Õisi tolmeldavad vaid mõned mesilaseliigid ja õitest viljub alla veerandi. Mullas on risoom, mis võib püsida puhmikuna üle saja aasta. Kuldkinga ohustavad metsaraie ja võsastumine. Põõsarinde vohamine ja poollooduslike koosluste puisiitude ja kadastike kinnikasvamine vähendab kuldkinga elujõulisust ja hävitab need sootuks. Lageraie tulemusena kuldkinga populatsioon hävib. Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid 1. 1. 1. 2. 2
Imepisikesed toitekoeta seemned idanevad vaid seenehüüfide kaasabil ning arenevad mullas mitu aastat enne, kui suudavad kasvatada maapinnale esimese rohelise lehe. Sellistest noortest taimedest jääb ellu ja saab täiskasvanuks vaid tühine osa. Õitsemisikka jõuavad nad 10-15 aasta pärast. Õisi tolmeldavad vaid mõned mesilaseliigid ja õitest viljub alla veerandi. Mullas on risoom, mis võib püsida puhmikuna üle saja aasta. Kuldkinga ohustavad metsaraie ja võsastumine. Põõsarinde vohamine ja poollooduslike koosluste puisiitude ja kadastike kinnikasvamine vähendab kuldkinga elujõulisust ja hävitab need sootuks. Lageraie tulemusena kuldkinga populatsioon hävib. Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid 1. 2. 1. 2. 1. 2. 9.8. Nimetage üks biootiline ja üks abiootiline tegur, mis mõjutab olelusvõitlust metsas. Märkige pildil ringiga üks isend, kes tõenäoliselt olelusvõitluses hukkub. Põhjendage oma valikut. 4 punkti
põllumajanduse arenguks, võib eeldada põllumaa osakaalu suurenemist mõne aasta pärast. Kui hakatakse soodustama sisserännet, muutub kogu maa ehk lauslinnastuks. Juhtub sõda üle käima, on tulemus sootuks ennustamatu. Milline neist potentsiaalsetest maastikest "käiku läheb", sõltub paljuski meie tänastest poliitilistest otsustest. Mis ohustab Eesti maastikke? · Hooldamatus · Traditsioonilise maakasutusega vastuolus olevad suured põllud · Võsastumine, kinnikasvamine · Ajalooliste talustruktuuride kadumine · Lagunevad kolhoosiaegsed jäänused · Põllumajanduse väljalangemine · Maaelanikkonna vähenemine Tulevikumaastikud: 1) Esimese teooria seisukohalt haritavat maad ei võeta juurde, suureneb metsamaa lineaarne trend. Rohumaade pindaalade edasine vähnemine kuni lõpliku kaoni. haritava maa osatähtsuse püsimist enam-vähem samal tasemel
-asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; ~2000a.t võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt -pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19.saj lõppu ja 20.saj algusesse. -juba 20.saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused: -ülesharimine – kündmine põldudeks ja kultuurrohumaaks -alade mahajätmine – võsastumine/roostumine -muutused omandipoliitikas -käsitsitööst loobumine -metsastamine -rannalähedaste alade täisehitamine -seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Kaardilt: pool-looduslike koosluste levik kaasajal Rannaniidud – läänerannikul, saarte rannikutel, pisut ka põhjapool Lamminiidud – lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal
Taimede füsioloogilised vastused kärpimisele ◦ Tugevamad lehed, kõrgem kiudainete ja mürgiste ühendite sisaldus Füüsiline mõju mullale Liigirikkuse sõltuvus herbivooridest Tasakaal tarbimise/taastumise vahel Valivus toidu osas Trampimise osakaal Käitumismustrid Hiiumaal taastati tuhandeid ha looniitusid. Hooldamiseks planeeriti mitmesajapealisi veisekarju kasutada. Mis on selle plaani probleemid? Lugemist Elu alvaritele Looniitude võsastumine ◦ Väheneb elurikkus (putukad, taimed) ◦ Toidubaasi vähenemine (linnud, loomad) ◦ Teenuste vähenemine (tolmendamine, toitainete ringe) ◦ Elupaikade vähenemine Loopealsete eripärad: ◦ Õhuke mullakiht ◦ Sõltuvus sademetest, suvine põud ◦ Mulla kõrge pH ◦ Liigiline koosseis eripärane ◦ Niidu säilimiseks vajalik sekkumine Taastamine: ◦ Mändide ja kadakate harvendamine ◦ Raskemasinad ◦ Veised vs lambad ◦ Puhastatud
kuuluvatele isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused ning kaitsealuste kivististe või mineraalide teada olevate leiukohtade säilimine. (4) Ökosüsteemide ohustamise vältimiseks on võõrliikide loodusesse viimine keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud taasasustamine keskkonnaministri loal. 87. Taimestikku ohustavad peamised tegurid Taimeliikide ohutegurid: Suurt mõju avaldab inimtegevus! Võsastumine (ka metsastumine, roostumine, kadastumine) Niitmisel tekkinud heina ülejäägid, Hoolduse ebapiisav kvaliteet ja ebasobivad võtted, mis hävitavad taimestiku Poollooduslike koosluste kultuuristamine, ümberistutamine Killustamine Võõrliigid, mis tõrjuvad kohalikud asukad välja metsade hävitamine, metsastamine, lageraied märgalade - soode kuivendamine ehitustegevus, nii teede kui hoonete loomade arvukuse järsud muutused
annaabi.ee 
