Millised on Eesti keskkonnaprobleemid? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

19

doc

INIMESE OSA AINERINGLUSES

.........................................................................................................................17 Kasutatud kirjanduse (KIRJETE) LOETELU.................................................................. 18  SISSEJUHATUS Ühelt poolt on inimene see, kes tekitab probleeme keskkonnas, teiselt just tema ongi see, keda need probleemid kõige enam häirivad. Üks suurimatest keskkonnahädadest on rahvastiku liiga kiire kasv, millest arenevad välja teised keskkonnaprobleemid. D. Chirase keskkonnaõpetuse õpikus on välja toodud kuusteist kõige aktuaalsemat ja levinumat probleemi tänapäeval, millest ma kirjutan referaadis üksikasjalikumalt. Tahan anda lühidalt ülevaate sellest kuidas on inimene seotud looduse ja keskkonnaga, kuidas ta miskit mõjutab. Toon välja nii positiivset kui ka negatiivset. Väga tähtis teema on rahvastiku kiire kasv mis puudutab meid kõiki. Samuti ka liikide hävimine on tõsine teema mis on seotud keskkonnaga väga tugevalt

Majandus

18

doc

GLOBAALPROBLEEMID

või veekogude kallastele. Tuulekaitseribad on soovitav rajada valitsevate tuultega risti 50...100 meetriste vahedega. Mehhaanilist erosiooni on võimalik vähendada mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suuna. Põhiosale Eesti territooriumist on iseloomulik nõrgalt lainjas või tasane reljeef. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel ja harilikult väga nõrgalt või nõrgalt. Tuule-erosioon on kivistel, keskmise ja raske lõimisega muldadel väheoluline. Kuna Lääne-Eestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv- ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, siis on seal ka tuule- erosiooni all kannatavate muldade osakaal Eesti keskmisest suurem. Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos vee-erosiooniga

Globaliseeruv maailm

18

doc

Põhilised globaalprobleemid

veekogude kallastele. Tuulekaitseribad on soovitav rajada valitsevate tuultega risti 50...100 meetriste vahedega. Mehhaanilist erosiooni on võimalik vähendada mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suuna. Põhiosale Eesti territooriumist on iseloomulik nõrgalt lainjas või tasane reljeef. Veeerosiooni esineb vaid piiratud aladel ja harilikult väga nõrgalt või nõrgalt. Tuuleerosioon on kivistel, keskmise ja raske lõimisega muldadel väheoluline. Kuna LääneEestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, siis on seal ka tuuleerosiooni all kannatavate muldade osakaal Eesti keskmisest suurem.

Geograafia

36

doc

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

 Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused:

Bioloogia

17

doc

Ökoloogilised globaalprobleemid

hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. chryssy 5 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused:

Keskkonnaökoloogia

130

pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus

Loodus

14

doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

2.3. Laienemise etapp · Tõuseb teaduse osatähtsus looduskaitses · Tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel · Rahvusparkide moodustamise algus · 1910 asutati Vaika Linnukaitseala ­ esimene looduskaitseala Eestis. 2.4. Rahvusvahelistumise etapp · Hakkasid ilmuma esimesed looduskaitse ajakirjad · Alates 1924 asutati Eestis uusi looduskaitsealasid (Harilaid, Abruka jt). · 1935 võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus. 2.5. Tsentraliseeritud juhtimise etapp · Hakati looma spetsiaalseid rahvusvahelisi looduskaitse organisatsioone · Hakati koolitama riiklike looduskaitse spetsialiste · 1948 loodi Rahvusvaheline Looduskaitse Liit · 1971 asutati Lahemaa Rahvuspark 2.6. Keskkonnakaitse etapp  1972 Toimus ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis, kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse

Keskkonnakaitse

29

doc

Referaat Globaliseerumine

sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi. ("Kodumaata mees", 2005). Kurt Vonnegut, 1922-2007 oli ameerika romaanikirjanik. Teemavalik oli etteantud ning oluline sellejaoks, et töötaksin läbi globaliseerumisega seotud infot, selle kasulikkust ning ka kahjulikkust endale teadvustades. Töö eesmärk on anda aru kuidas olen mõistnud teemaga seonduvat. Aru saanud millised tähtsamad globaliseerumisega seotud probleemid maailmas esile on kerkinud kõige teravamalt, mis mõjutab kogu meie järeltulevaid põlvi, kaasaarvatud meid ennast. Järgnevas töös selgitan lahti globaliseerumise mõiste ning annan ülevaate selle ajaloolistest faktidest. Püstitan endajaoks tähtsaimad globaliseerumisega seotud probleemid ja selgitan neid probleeme lahti põhjalikumalt. Enda valitud probleemi käsitlen süüvinumalt ja veelgi

Kodanikuõpetus

Kommentaarid (0)