Millised on Eesti keskkonnaprobleemid? (0)

Millised on Eesti keskkonnaprobleemid?
Eestlased on olnud alati maarahvas ning elatunud just põllusaadustest, kuid tänapäeval on eestlased elama asunud linnadesse ning metsad ning põllumaad jäävad tähelepanuta. Samuti hakati Vene ajal ohtralt põlevkivi kaevandama, ning see paraku on tohutult saastanud põhjavett.
Eestit ohustab metsade ja põllumaade kinnikasvamine ja võsastumine. Aastasadu on Eestlased elatunud põllu- ja metsasaadustest, kuid nüüdsel ajal on haaranud kogu Eestit urbaniseerumine ning loodus koos metsade ja niitudega jääb tähelepanuta. Näiteks Statistikaameti andmete järgi on linnastumise protsent Eestis 2012.aastal 78% ning see on tunduvalt kõrgem, kui 1992.aastal 31%. Järelikult kuna enamik rahvastikust koondub linnadesse, toob see endaga kaasa metsade majandamise languse. Metsad kasvavad kinni ning muutuvad läbikäidamatuks, mille tõttu võivad paljud liigid hävida. Sama saab öelda ka niitude kohta, kui neid ei hooldata, siis niidud võsastuvad ning hävimisohus liigid hävivad.
Teiseks ohustab Eestit ka põhjavee suur saastatuse aste. See on ka kogu maailmas levinud oluline keskkonnaprobleem , sest magevett rahvastikuarvu kasvu juures napib ning need tagavarad on otsakorral. Eestis on põhjavesi saastunud põlevkivi kaevandamise tõttu. Näiteks „National Environmental Institute“ andmetel, on 20 aasta pärast värsket vett maailmas väga vähe ning 25 aasta pärast, pole seda üldse. Põhjavee tase langeb rahvaarvu kiire tõusu, kliima soojenemise ning heitgaaside kiire suurenemise tõttu. Järelikult on see ka Eestis probleem, sest mis puudutab kogu Maailma, puudutab ka Eestimaad .
Kolmandaks oluliseks keskkonnaprobleemiks Eestis on Kirde-Eestis elektrijaamade korstnatest väljuv lendtuhk ning tuhamäed. See kahjustab osoonikihti ning seega ei takista osoonikiht enam UV-kiirguse jõudmist Päikeselt Maale. Näiteks pikemaajalisel UV-kiirguse kahjustuste korral võib suureneda organismides mutatsioonide hulk ning organismid ei pruugi enam saada terveid järglasi. Samuti takistavad elektrijaamad just Eestis näiteks lõheliste rännet, sest tekitavad tammist ülesvoolu üleujutusi, kuid tammist allavoolu aga kuivust. See toob endaga kaasa lõheliste hukkumise , sest lõhelised peavad kudemiseks jõgedest merre rändama. Järelikult on elektrijaamad Eesti keskkonnale suureks nuhtluseks, sest kahjustavad nii atmosfääri kihte, kui ka lõheliste kudemist.
Kokkuvõtvalt on Eesti suurimateks keskkonnaprobleemideks linnastumine, mis tekitab liikide hävimist. Teiseks suurimaks on põhjavee saastatuse tase, mis on ka kogu maailmas suureks probleemiks. Kolmandaks on oluliseks keskkonnaprobleemiks ka elektrijaamade korstnatest väljuv lendtuhk ning tammid , mida elektrijaamade tarbeks ehitatakse, sest need takistavad lõheliste kudemist.