Matsalu, Soomaa, Alam-Pedja (1)

MATSALU RAHVUSPARK
Lääne-Eestis asub Matsalu rahvuspark, mis asub Hanila, Lihula , Martna ja Ridala valla territooriumil. Rahvuspark loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.
Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas.
Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte , selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba.
Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igale vanusele, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. Matkaradadeks on Penijõe matkarada , Suitsu matkarada, Salevere matkarada, Näärikivide õpperada, Kiideva – Puise matkarada. Rahvuspargis on ka 6 linnutorni.
Penijõe matkarada
kogupikkus: 5 km
Matkaraja eesmärk on tutvustada kaitsealale iseloomulikke maastikke: roostikku ja rannaniite koos nende elustikuga. Rajal on 7 meetri kõrgune vaatetorn.
1. Penijõe parkimisplats. Siit algab matkarada. Penijõgi saab alguse Lihula rabast ja ümbruskonnast.
2. Prandi oja saab alguse Lihula linnast. Alates 1997. aastast ei suubu Lihula linna heitevesi enam Prandi ojja.
3. Penijõe paadisadam asub looduskaitsealal. Veel kuuekümnendatel aastatel paiknes siin hulk paadikuure. Piki jõekallast liikudes on näha üleujutavat niitu, suvel kasutatakse seda karjamaana. Kaheksakümnendate aastate keskel karjatamine lõpetati ning algas võsastumine, mis on toonud siia pesitsema linnud.
4. Vaatetorn - siit avaneb suurepärane vaade roostikuväljale (3000 ha).
5. Saare mägi. Vaade Saare mäele, mis tekkis ~400 aastat tagasi, olles enne saar.
6. Saare soon. Tasasel maastikul ei voola jõed alati kindlas sängis, vaid võivad oma voolusuunda muuta. 1798 .a. trükitud Mellini atlases võib näha, et Penijõgi oli sellal Suitsu jõe lisajõgi. Järgmisel kaardil aastast 1844 on näha, et Penijõgi voolab juba iseseisvalt merre. Endisest Penijõe voolusängist on alles aeglase vooluga ning mitmete laienditega ojake - saare soon.
7. Võpsik. Enamuses kasvavad liigid on hall lepp , palju on ka saart ja toomingat.
SOOMAA RAHVUSPARK
Soomaa rahvuspark on Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks moodustatud rahvuspark. See loodi 8. detsembril 1993, selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost. Kuigi rahvuspark paikneb Madal- ja Kõrg-Eesti piiril - Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul - Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jääb Soomaa siiski Madal-Eestisse.
Soomaa üheks tuntumaks vaatamisväärtuseks on nn viies aastaaeg – suurvesi . Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7-8 kilomeetrini.
Kuna Soomaa on jõgederohke kant , siis on kanuumatk parim moodus selle metsiku piirkonna omapäraga tutvust teha. Lisaks on võimalik korraldada ka öiseid kanuumatku ja õhtuseid koprasafari matku, samuti haabjamatku. Soomaa rahvuspargis on mitmed matkarajad, nagu Riisa õpperada, Ingatsi matkarada ja Keskuse koprarada.
Ingatsi matkarada
Raja pikkus: 3.1 km (edasi - tagasi). Kaugus Riisa Rantsost 2,5 km
Kestvus: 1,5 tundi
Ingatsi matkarada algab Karusekoselt ja kulgeb piki metsasihti Kuresoo rappa. Raja algusosa läbib kilomeetrisel lõigul lodumetsa. Matkarajast vasakule jääb latieas lodumets ja paremale kunagise Vastemõisa metskonna raielank. Peale kilomeetrist käimist jõuab rada Kuresoo rabarinnakuni ja tõuseb Kuresoo rabale. Olles jõudnud üles rabale on võimalik 8-meetrisest vaatetornist imetleda Kuresoole avanevat vaadet.
Edasi juhib laudtee laugastikku, kus on võimalik jalga puhata ja laukas üks kosutav suplus teha. Tagasiteel saab valida, kas käia juba läbitud laudteed mööda või keerata laudteelt ära pinnasrajale. Jalgraja läbimisel on vihmase ilmaga ja märjal aastaajal vaja matkasaapaid või kummikuid.
Ingatsi rajal väärib tähelepanu:
Mehekõrguseks kasvavad kallastarna kogumikud,
Laudtee ääres kasvavad sihvaka varrega soo-ohakad,
Teadaolevalt kõrgem rabarinnak Eestis (6-8 m),
Maalilised vaated Kuresoole ning kaunid laukasilmad,
Uimastava lõhnaga sookail, mis kuulub ka nõia- ja armurohtude nimekirja,
Suviste õhtute hurmav ööviiuli ja kaselehtede lõhn.
ALAM- PEDJA LOODUSKAITSEALA
Alam-Pedja looduskaitseala on rajatud Eestimaa Looduse Fondi ettepanekul 1994. aastal. Kaitseala asub Võrtsjärvest kirdes. Kaitseala territoorium paikneb Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonnas ning selle pindala on 260 km². Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka.
Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sealhulgas lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega.
Matkaradadest võiks nimetada Kamari-Kärevere veerada (75 km) Kirna õpperada ning Selli-Sillaotsa õpperada (5 km).
Kirna matkarada
Raja pikkus: 7 km
Kestvus: u 3 tundi
Matkarada läbib Pedja jõe äärseid jõeluhtasid ning lammimetsi. Raja algusesse saab Tallinn-Tartu maanteelt Puurmani sillalt Jüriküla keskuse poole pöörates. Umbes 5 km pärast tähistab Kirna matkaraja algust teeäärne infotahvel ja parkla.
Pedja jõe kaldal leidub rohkesti tulvaveest üleujutatavaid luhtasid ja lammimetsi. Matkaraja äärsetel jõeluhtadel õitsevad kevadeti kullerkupud, kannikesed, ojamõõlad, tulikad ja maikellukesed. Läheduses elavad rukkiräägud, rohunepid, roolinnud, tsiitsitajad ja erinevad kotkad . Siinsed lammimetsad on teadaolevalt Eesti kõige rähnirikkamad paigad. Lammimetsadest erilisemad on siinsed lammihaavikud. Lisaks haavale võib lammimetsades kasvada saar, pärn, künnapuu, jalakas ja tamm, nende ümber väänduvad sageli humal ning seatapp.
Luhaniidul looklevale Pedja jõele saab pilgu heita Altmetsa talukoha vaatetornist. Mitmel pool jõe kallastel on märgata kobraste ja metssigade tegutsemisjälgi. Kunagised jõesängid pakuvad kudemispaiku paljudele kaladele. Pedja jõe paremal kaldal kasvab uhke mitmeharuline Musutamm, millel kaunis legend.
Legendi järgi armunud kunagi kohalik talupoeg ja Vetevana tütar ning tamme asukoht olnud nende kokkusaamispaigaks. Vetevana sattus keelatud armastust nautivale paarikesele peale ning käskinud Piksel mõlemad surmata. Piksel hakanud armastajapaarist kahju ning muutis ta nad hoopis tammeks.
Kohati kulgeb rada läbi tihedate põõsastike, kus valitsevad lodjapuu, türnpuu, paakspuu ja mitut liiki pajud . Raja kaugeimas punktis aitab jõge ületada sinna 1975. aastal ehitatud rippsild .
Enne rändama minekut tuleb arvestada, et Alam-Pedja kaitsealal on piirkondi, kuhu igal aastaajal minna ei tohi - sestap tasub end eelnevalt kurssi viia vastavate infomaterjalidega.