Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahanduse alused kodutöö, lahendused ülesannetele (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
II vooru koduste ülesannete lahendused
  • ( Annuiteedid ) Onu Elmar saab praegu 12 000 krooni kuus palka ning soovib pensionilemineku ajaks (mis juhtub 25. aasta pärast) kokku koguda sellise rahasumma mis tagaks talle 20. aasta jooksul pensionil olles 75% praegusest palgast. Onu Elmar teab, et täpselt viie aasta pärast tänasest saab ta 200 000 krooni suuruse päranduse, mille ta samuti pensionifondi investeerib. Onu Elmar on oma palgakasvu suhtes pessimistlik ning ei arva et see järgmise 25. aasta jooksul tõuseks. See-eest valib Elmar üsna äkilise pensionifondi mille prognoositavaks aastaseks nominaalseks tulumääraks on kuni pensionile minekuni 12% ning pensionil olles 5%. Oletame nüüd, et Elmar teeb sissemakseid kord kvartalis kuid pensioni hakkab saama igakuiselt. A) Milline summa peab tal olema koos pensionile mineku hetkeks, et tagada soovitud pension ? B) Kui palju peab ta igas kvartalis säästma, et küsimuses A leitud summa pensionilemineku hetkeks koguda?
    Lahendus: Kõigepealt leiame, kui suur peaks meil olema kogutud summa pensionile mineku hetkeks. Selleks kasutame annuiteedi nüüdisväärtust ning seda et soovitav pension oleks 75%x12 000 = 9 000kr.
    See summa peab meil olema pensionile mineku hetkeks koos, et kindlustada endale 9 000 kroonised pensionimaksed igal kuul, 20. aasta jooksul ning eeldusel et intress on 5% aastas.
    Üks võimalus see summa koguda on investeerida 5. a. pärast alates tänasest saadav pärandus summas 200 000kr, mida investeerime 20-ks aastaks tulumääraga 12%.
    Sellisel juhul saaksime me kokku: . Seega näeme, et piisav vaid päranduse investeerimisest ning sedagi mitte täies mahus . Piisaks krooni investeerimisest, et soovitav summa pensionilemineku alguseks kätte saada.
  • (Võlakirjad) Sul on 20 AS Surra Murra ja Vant võlakirja mille nimiväärtus on 100 000 eurot. Võlakirja kustutustähtaeg on 5 aasta pärast ning intresse makstakse kord poolaastas. Võlakirjadelt nõutav tulu (efektiivne intressimäär EAR) on 8% ning kupongintressimääraks 12% nimiväärtusest aastas. Selline oli seis täna hommikul . Päeva jooksul saite aga teada ärevakstegeva uudise. Nimelt tekkis ettevõttel probleeme intresside maksmisega ning võlakirjaomanikud (sh Teie) leppisid situatsiooniga kus esimese kahe aasta intressimaksed makstakse välja võlakirja kustutustähtajal, kusjuures ettevõte nõustus intressimaksete edasilükkamise korral suurendama tasumata intressimaksete suurust 5% võrra aastas. Lisaks lepiti kokku et kupongintress 12% jääb samaks ning kolmandal ja järgnevatel aastatel toimuvad intressimaksed nii nagu varemgi. Kuna ettevõtte riskitase on nüüd oluliselt tõusnud, ootavad investorid 18% efektiivset tulu aastas oma investeeringust ettevõtte võlakirjadesse. Oletades et kõik eeltoodud muutused toimuvad ühe päeva jooksul, kui suur on Teie kaotus oma investeeringutelt päeva jooksul?
    Lahendus:
    Kõigepealt leiame võlakirjade väärtuse hommikul.
    Selleks: 1) leiame, millist diskontomäära peame kasutama, kui efektiivne tulu (EAR) mida võlakiri pakub on 8%.
    Alguses leiame korrektse diskontomäära, kasutades valemit ehk . Nüüd saame leida võlakirja väärtuse hommikul.
    Nüüd, peale uute uudiste teadasaamist, selgub et esimese kahe aasta intressimaksed (so 4x60 000 EUR) lükkuvad kustutustähtajale ning nendelt makstakse täiendavalt intresse 5% aastas.
    Seega edasilükatud intressimaksete tulevane väärtus on leitav järgmiselt:
    Edasilükatud intressimaksete tulevane väärtus on seega:
    Seega võlakirja kustutustähtajal saame lisaks regulaarsetele maksetele ka edasilükatud Intressimakse-te tulevikuväärtuse, milleks on 288 939 EUR.
    Võlakirja väärtuse hindamiseks tuleb diskonteerida tänapäeva kõik tulevased intressimaksed ja ka nimiväärtus ning kasutada selleks nüüd juba intressimäära, mis vastab efektiivsele intressimäärale 18%.
    Seega võlakirja väärtus teise aasta lõpus oleks järgmine:
    Ning selle summa väärtus täna oleks
    (Loodan, et ei teinud lahenduses vigu, kui leiate mõne andke teada)
    3. (Finantsaruanded) Võtke Kollaste Kummipartide näide 3‐5. märtsi seminaridest ning oleta et Kollased Kummipardid jätkavad oma tegevust samas tempos (ehk kõik tulud ja kulud on proportsionaalsed ) 2008. aastaga. Koosta Kollaste Kummipartide prognoosid : a) kasumiaruanne 2009. aasta kohta, b) bilanss 31. detsembri 2009 seisuga ja c) rahavoogude aruanne 2009. aasta kohta.
    Lahendus:
    Kasumiaruanne 01.01-31.12.2009
    Võrdluseks
    2008
    Äritulud
    1 760 000
    880 000
    Kaubakulud
    -960 000
    -480 000
    Tööjõukulud
    -280 800
    -140 400
    Muud tegevuskulud (üürikulud)
    -156 000
    -78 000
    Kulum
    -140 000
    -70 000
    Ärikasum
    223 200
    111 600
    Finantstulud ja -kulud
    -63 000
    -35 000
    Kasum majandustegevusest
    160 200
    76 600
    Tulumaks
    -28 836
    -13 788
    Aruandeaasta puhaskasum
    131 364
    62 812
    Bilanss 31.12.2009
    Võrdluseks
    2008
    AKTIVA
    31.12.2006
     
     
    Raha
    307 745
    228 333
    Nõuded klientide vastu
    36 667
    36 667
    Kokku käibevarad
    344 412
    265 000
    Põhivara (soetusmaksumuses)
    1 400 000
    1 400 000
    Kulum (akumuleeritud)
    -210 000
    -70 000
    Kokku põhivara
    1 190 000
    1 330 000
    Kokku aktiva
    1 534 412
    1 595 000
    PASSIVA
     
    Võlad tarnijatele**
    60 000
    60 000
    Maksuvõlad - palgaga seotud*
    10 400
    10 400
    Üürivõlad
    13 000
    13 000
    Intressivõlad
    28 000
    35 000
    Maksuvõlad - tulumaks
    28 836
    13 788
    Pikaajalise laenu lühiajaline osa
    200 000
    200 000
    Kokku lühiajalised kohustused
    340 236
    332 188
    Pikaajalise laenu pikaajaline osa
    600 000
    800 000
    Kokku pikaajalised kohustused
    600 000
    800 000
    Aktsiakapital nimiväärtuses
    400 000
    400 000
    Eelmiste perioodide jaotamata kasum
    62 812
    0
    Aruandeaasta puhaskasum
    131 364
    62 812
    Kokku omakapital
    594 176
    462 812
    Kokku passiva
    1 534 412
    1 595 000
    Kontroll: aktiva=passiva
    Klapib
    4
  • Rahanduse alused kodutöö-lahendused ülesannetele #1 Rahanduse alused kodutöö-lahendused ülesannetele #2 Rahanduse alused kodutöö-lahendused ülesannetele #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 779 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Annika003 Õppematerjali autor
    Kodused ülesanded, mis sisaldavad: annuiteete, võlakirja väärtuse arvutamist, finantsaruannete koostamist- bilanss ja kasumiaruanne.
    Lahendused ülesannetele:
    1. (Annuiteedid) Onu Elmar saab praegu 12 000 krooni kuus palka ning soovib pensionilemineku ajaks (mis juhtub 25. aasta pärast) kokku koguda sellise rahasumma mis tagaks talle 20. aasta jooksul pensionil olles 75% praegusest palgast. Onu Elmar teab, et täpselt viie aasta pärast tänasest saab ta 200 000 krooni suuruse päranduse, mille ta samuti pensionifondi investeerib. Onu Elmar on oma palgakasvu suhtes pessimistlik ning ei arva et see järgmise 25. aasta jooksul tõuseks. See-eest valib Elmar üsna äkilise pensionifondi mille prognoositavaks aastaseks nominaalseks tulumääraks on kuni pensionile minekuni 12% ning pensionil olles 5%. Oletame nüüd, et Elmar teeb sissemakseid kord kvartalis kuid pensioni hakkab saama igakuiselt. A) Milline summa peab tal olema koos pensionile mineku hetkeks, et tagada soovitud pension? B) Kui palju peab ta igas kvartalis säästma, et küsimuses A leitud summa pensionilemineku hetkeks koguda?
    2. (Võlakirjad) Sul on 20 AS Surra Murra ja Vant võlakirja mille nimiväärtus on 100 000 eurot. Võlakirja kustutustähtaeg on 5 aasta pärast ning intresse makstakse kord poolaastas. Võlakirjadelt nõutav tulu (efektiivne intressimäär EAR) on 8% ning kupongintressimääraks 12% nimiväärtusest aastas. Selline oli seis täna hommikul. Päeva jooksul saite aga teada ärevakstegeva uudise. Nimelt tekkis ettevõttel probleeme intresside maksmisega ning võlakirjaomanikud (sh Teie) leppisid situatsiooniga kus esimese kahe aasta intressimaksed makstakse välja võlakirja kustutustähtajal, kusjuures ettevõte nõustus intressimaksete edasilükkamise korral suurendama tasumata intressimaksete suurust 5% võrra aastas. Lisaks lepiti kokku et kupongintress 12% jääb samaks ning kolmandal ja järgnevatel aastatel toimuvad intressimaksed nii nagu varemgi. Kuna ettevõtte riskitase on nüüd oluliselt tõusnud, ootavad investorid 18% efektiivset tulu aastas oma investeeringust ettevõtte võlakirjadesse. Oletades et kõik eeltoodud muutused toimuvad ühe päeva jooksul, kui suur on Teie kaotus oma investeeringutelt päeva jooksul?
    (Finantsaruanded) Võtke Kollaste Kummipartide näide 3‐5. märtsi seminaridest ning oleta et Kollased Kummipardid jätkavad oma tegevust samas tempos (ehk kõik tulud ja kulud on proportsionaalsed) 2008. aastaga. Koosta Kollaste Kummipartide prognoosid: a) kasumiaruanne 2009. aasta kohta, b) bilanss 31. detsembri 2009 seisuga ja c) rahavoogude aruanne 2009. aasta kohta.

    Sarnased õppematerjalid

    Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus
    47
    docx

    Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus

    1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid

    Majandus
    Konspekt ettevõtte rahandus
    64
    pdf

    Konspekt ettevõtte rahandus

    Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või laenata? Millise riskiga ja millises mahus?

    Rahanduse alused
    Rahanduse alused töö nr1
    14
    docx

    Rahanduse alused töö nr1

    Kodused ülesanded aines Rahanduse alused Head üliõpilased! Kodused ülesanded moodustavad aine koondhindest maksimaalselt 30%, sh-s hinnatakse: 1) lõppvas¬tus¬te õigsust; 2) lahendus¬käi¬gu loogilisust; 3) vormistamise korrektsust. Palun vormistada ülesannete lahendused kas käsikirjaliselt paberkandjal hästiloetava käekirjaga või arvutil MS Word formaadis (valemid Mic¬ro¬soft Equation 3.0). Iga ülesande lahenduse juures esitage kindlasti kasutatud valemid, arut¬lus¬käik ning muu olu¬line ja asjakohane informatsioon. Oluline on välja tuua nähtavalt ülesannete kogu lahen¬dus¬käigu osa, s.t ai¬¬nult vas¬tu¬se esitamisest hinnangu andmiseks ei piisa. Koduste ülesannete lahendused palun esitada hiljemalt reedel, 18.11.2016, kl 14

    Rahanduse alused
    Finantsjuhtimine kordamine
    47
    docx

    Finantsjuhtimine kordamine

    • Igal finantstehingul on kaks osapoolt 2 • Mõõdikuks on rahavood • Signaliseerimine ja informatsiooni asümmeetria • Finantsturud on efektiivsed • Risk ja tulu on otseselt omavahel seotud • Väärtuslikud ideed on olemas • Finantsjuhtimise initsiatiiv • Raha ajaväärtus ning väärtuse lisandumine VÄÄRTPABERITE LIIGID JA NENDE VÄÄRTUSTE HINDAMISE ALUSED Finantsinstrument- leping, mille tulemusena tekib ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustus ehk võlainstrument või omakapitaliinstrument. Omakapitaliinstrument- leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (näiteks aktsia) Kapitali allikad on laenud, võlakirjad, eelis- ja lihtaktsiad. Kuna erinevate invesotrie risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks.

    Finantsjuhtimine
    FINANTSMATEMAATIKA
    226
    pdf

    FINANTSMATEMAATIKA

    2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah

    Majandus
    Raamatupidamise aastaaruanne näidis
    26
    doc

    Raamatupidamise aastaaruanne näidis

    MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2008 aruandeaasta lõpp: 31.12.2008 ärinimi: AS Simpel registrikood: 999888777 tänav: Kuuse 4 linn: Tallinn postisihtnumber: 11222 maakond: Harjumaa telefon: +372 xxxxxxxx faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. AS Simpel Majandusaasta aruanne 200

    Raamatupidamine
    Kontserniarvestus - loengukonspekt
    96
    doc

    Kontserniarvestus - loengukonspekt

    SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................2 1. KONTSERN..............................................................................................................................4 1.1.Mõisted..................................................................................................................................5 1.2.Osalused.................................................................................................................................9 1.3.Konsolideerimise üldpõhimõtted.........................................................................................12 1.3.1.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõtte asutamisel.............................................14 1.3.2.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel bilansilises väärtuses...........17 1.3.3.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetami

    Kontserniarvestus
    Rahvusvaheline finantsjuhtimine KT1-variandid A B C D E
    138
    xlsx

    Rahvusvaheline finantsjuhtimine KT1: variandid A,B,C,D,E

    1. Ettevõtte kavandab aktsiaemissiooni. Planeeritakse väljastada 1 000 000 lihtaktsiat hinnaga a 10 EUR Ettevõtte bilansi passiva struktuur eelmisel aruandeperiodil: bilansi maht 16 000 000 EUR, sh kohustu aktsiakapital 2 000 000 EUR, eelmise perioodide kasum 6 000 000 EUR. Varasemalt oli emiteeritud 1 000 000 lihtsaktsiat nominaalginnaga a 2 EUR, mis moodustaski aktsiaka Leida sellle etevõtte aktsia hinna ja tulukuse suhe (P/E ratio). Kui valdkond on atraktiivne, kas investee varasemalt Kogus hind 1 aktsia Kogus 1,000,000 10 1,000,000 Bilanss 16,000,000 kohustused miinus 7,000,000 Aktsiakapital miinus 2,000,000 Eelm per kasum miinus 6,000,000 Aruandeaasta kasum

    Rahvusvaheline majandus




    Kommentaarid (5)

    katlinnn profiilipilt
    katlinnn: Aitas, kuid tegu on sellise pool kõva materjaliga :(
    15:14 02-06-2012
    maarja21 profiilipilt
    maarja21: esimesed kaks on päris huvitavad ülesanded.
    16:33 15-01-2011
    qweqwe profiilipilt
    qweqwe: oli kasuks
    15:47 05-02-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun