(=dendraarium) arhitektooniline ehituskunstiline, ehituskunsti seadustele vastav; kunstiteose ülesehitusse puutuv. Arkaadia raskesti ligipääsetav mägismaa Peloponnesese keskosas. Kreeka luuletajad ja Vergilius on Arkaadiat kujutanud paradiisliku karjuste maana. arkaadistik (pr. arcade < ld. arcus kaar) kaaristu, ehitiste laevõlve, seinamüüre vm kandev kaarte rida koos seda kandvate sammaste või tulpade reaga; vrdl sirgejooneliste palkidega kaetud kolonnaad; vastava vormiga lõigatud hekk; kas ühelt või mõlemalt poolt arkaadistikuks avanev käik, vrdl galerii ja kolonnaadiga. Arts&Crafts (< ingl. 'kunst ja käsitöö') liikumine 19. saj lõpu Inglismaal, millega väärtustati kunsti, loodust, käsitööd ja ajalugu. avenüü lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav
on aatomraadius · < 5 g/cm3 kergmetallid (leelismetallid, Ti, Mg, Al) · Ülejäänud raskmetallid Kõvadus Leelismetallid on pehmed ja kergesti lõigatavad Kergesti kriimustuvad Au, Sn, Pb Kõige kõvem Cr Sõltub puhtusest ja eelnevast töötlusest (lisandid suurendavad kõvadust) Metalliline side Elektronkihtide kattumine Elektronide siirdumine teise tuuma mõjualasse Väliskihi elektronid vahendavad kõikide aine aatomite vahelist vastastikmõju (vrdl kovalentne side) Elektronpilv Enamik metallide tüüpilisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest Vabad laengukandjad annavad ainele hea soojus- ja elektrijuhtivuse Plastilisus metalli kihid võivad üksteise suhtes nihkuda, ilma et metalliline side katkeks (elektrongaas hoiab metalli katioone koos ka nende muutunud asendis)
Brahmsi kammermuusika Brahms kirjutas kammermuusikat u 40 aasta jooksul (~1854-1894) ning seda zanrit võib pidada tema loomingulises pärandis kõige kaalumakas osaks. Brahmsi eluajal ilmus trükist 251 tema erinevat kammermuusikateost, alustades nö duosonaatidest (viiuli-, tsello- ja klarnetisonaadid klaveriga) kuni keelpillisekstettideni. Oma kaasaegsete heliloojate seas oli taoline pühendumine kammermuusikale üsna ainulaadne (vrdl. näit Liszt, Wagner, kelle peatähelepanu oli koondunud radikaalselt erinevatele zanritele: sümfooniline poeem ja muusikadraama). Kammer- (nagu ka sümfoonilises) muusikas on nähtud Brahmsis klassikalise traditsiooni jätkajat ja Beethoveni mantlipärijat. Kaht heliloojat seob nii kammerteoste arvukus ja kaalukus kummagi loomingus kui ka sarnane kompositsioonimeetod, kus on tähtsal kohal motiiviline töötlus ja teemade intonatsiooniline seotus. Helikeelest saab lugeda ka üldkonspektist
Tegelikkuse lõpmatus viib tähenduse piiride hägususeni praktiliselt kõigi tähistajate puhul, mitte ainult traditsiooniliselt mitmetähenduslike sõnade puhul. "Võtsin kuke kirbule, aga kukk ei kuulanud sõna" (Ülar Ploomi näide, selge kahetähenduslikkus) Aga kukk kirikutornis? Kägu looduses ja kellakägu? 2. Seega ka koodi ei jaga kaks inimest täielikult, kontekstist rääkimata. Keel on loomu poolest mitmetähenduslik: Scollon and Scollon (2000): - There is a man at the door (vrdl eesti Ukse taga on keegi mees) - There is a taxi at the door (vrdl eesti Takso on ukse ees) - There is coffee in the cup. (Tassis on kohvi) - There is a pencil in the cup. (Tassis on pliiats) Kontekts: Tähendus (taas)luuakse (või teisisõnu, aktualiseeritakse üks potentsiaalsetest tähendustest, mis enamasti välistab teised) koodi (st laiemas mõttes keele) ja konteksti koostoimes, kusjuures kontekst ei ole midagi fikseeritut, vaid valitakse tähenduse (taas)loomise käigus
" Kultuur peaks olema täiuse poole püüdlemine läbi ilu ja tarkuse. Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks) nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses kontekstis. 2. Mis on kultuur antropoloogide arvates (vrdl. Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)? Franz Boas: arvab, et igasugune kultuur on unikaalne. Selle asemel, et lugeda raamatuid teistest kultuuridest, tuleks hoopis kohale uurima minna. Ütleb ka, et kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade välj.vorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju
Naturalism ei olnud aga päris see, mida Tammsaare kirjandusest otsis, niisiis on see vaid üks väike aspekt tema loomingust. Jutustuses "Vanad ja noored", mis ilmus 1903. aastal, tuleb Tammsaare tagasi realistliku elukujutuse juurde, kuid juba väga tammsaarelikul moel. Juba selle looga on selge, et Tammsaare on eepiline kirjanik, kes jutustab konkreetset lugu. Ning kuigi vormilt realistlik jutustus, ei tegele see tegelikult niivõrd välise ühiskonna detailse kirjeldamisega (vrdl Metsanurk või Balzac), vaid eelkõige inimsuhetega, inimesega (vrdl Dostojevski). Samuti tulevad esile kirjanikule nii omane anakronism (väärasse ajajärku paigutatu, konteksti nihkesse asetamine) ja peamine vahend selleks - jutustaja. Jutustaja roll ja jutustaja kui tegelane on Tammsaare loomingu oluline ja huvitav aspekt, jutustaja ilmub välja peaaegu igas tema teoses. Ning muidugi tulevad "Vanades ja noortes" sisse Tammsaare loomingule omased ja hiljem aina põhjalikumat
tseremooniatest ja teistest elementidest." ,,behaviour peculiar to Homo sapiens, together with material objects used as an integral part of this behaviour. Thus, culture includes languages, ideas, beliefs, customs, codes, institutions, tools, techniques, works of art, rituals, and ceremonies, among other elements." Kust tuleb sõna "kultuur"? lad.k cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18. saj valgustusfilosoofid olid omamoodi varased kultuuriteoreetikud
i. varasuhe varalahusus PKS § 24 lg 1, § 57-58, abielul varasuhtele tähendust ei ole, järelikult tavapärane omandamine; ii. hinnata, kes omandas asjaolude kohaselt auto (M müügilepingu alusel, S kinkelepingu alusel?) b. Kas M-i kui omaniku kahju hüvitamise nõue tuleks rahuldada? i. Reegel: VÕS § 1043 ii. Erand: PKS-is erisätteid abikaasade puhuks varalahususe korral ei ole (vrdl: varaühisuses PKS § 34 lg 3) 4. Pulmakleidi ostmiseks võetud laenu tagasi maksmise nõue a. Kes on kohustatud kleidi ostmiseks saadud 1000 eurot M-i vanematele tagastama? i. Reegel: 1. igaüks vastutab ise oma kohustuste eest, st laenulepingu sõlminud isiku (M-i) kohustus, mille peab M vanematele tagasi maksma (VÕS § 396) ii. Erand: 1
) Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esile tõstetud aurukatel ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas. Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" I tants - 1914 · Peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees (Vrdl Vargamäe Andresega) · Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse... II tants -1929 · Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet. · Tähtsaks on saanud väline uhkus (,,Ma tii üle küla katusse"), seltsitegevus. · Õnnetus sulase Eesneri Eediga Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" III tants 1943. aasta · Masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema. · Mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal. · Inimjaht
elementidest." ,,behaviour peculiar to Homo sapiens, together with material objects used as an integral part of this behaviour. Thus, culture includes language, ideas, beliefs, customs, codes, institutions, tools, techniques, works of art, rituals, and ceremonies, among other elements." Kust tuleb sõna "kultuur"? lad.k cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18. saj valgustusfilosoofid olid omamoodi varased kultuuriteoreetikud
Present Simple (üldolevik) I (he, she, it s) he works Eitav,küsiv do (I, you, we, they) he does not work does (he, she, it) does he work? Verbidele, mis lõpevad infinitiivis ss, -sh, -ch, -x või o, lisatakse ainsuse 3. pöördes es he touches, she goes Verbidel, mis lõpevad y-ga, mille ees on konsonant, muutub y->ies carry - he carries Vrdl: play he plays 1. Harjumuspärane, korduv tegevus või seisund olevikus. Tom drinks tea every day. He lives in Brussels. 2. Üldtuntud tõed, loodusseadused The earth goes round the sun. 3. Tulevikus toimuv tegevus a) Sõiduplaanid, planeeritud programmid. The train for Tallinn leaves at 10. The course begins on Monday. b) Tingimuslausetes If you want me, just call
esitatud kaks küsimust: neist esimene puudutab menetlusnõudeid, mis on osa haldustegevuse formaalse õiguspärasuse temaatikast (vt skeemi: punkt B.I.2.) ning teine küsimus on esitatud haldustegevuse sisulise õiguspärasuse kohta (vt skeemi: punkt B.II.). Kuigi antud kaasuses ei ole küsitud, millise haldustegevuse liigiga on tegemist (vt skeemi: punkt A), tuleb kõigepealt ka sellele küsimusele vastata, sest erinevatele haldustegevuse liikidele kehtivad erinevad nõuded (vrdl nt HMS 4. ptk ja 8. ptk). Kuna see ei ole põhiküsimuseks, tuleks sellele küsimusele vastata võimalikult lühidalt. Linnavalitsuse (LV) korralduse näol on tegemist haldusaktiga (HA).1 See nähtub asjaoludest, et LV on haldusorgan (KOV-i kui avalik-õigusliku juriidilise isiku organ), OÜ Luxus (OÜ) seevastu aga haldusväline isik. LV korraldusega keelduti OÜ-le ehitusluba andmast keeld on regulatiivsele haldustegevusele iseloomulik tunnus
Historitsism- ajalooliste stiilielementide mehaaniliselt kopeeriv rakendamine uusaegsetel ehitistel. Juugendstiil-19. saj lõpul ja 20. saj algul Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud dekoratiivseid taimemotiive rakendav stiil. Kaskaad- vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav. Klassitsism- üldiselt antiigi, enamasti Kreeka ja Rooma aja kunsti tagasivaatav hilisem kunstivool, vrdl neo- ehk uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul). Kolonnaad- piilaritele või sammastele toetub talastik. Labürint- labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu. Manerism-stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel, eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil.
SOTSIAALTEADUSTE MEETODID Sotsiaalteadused Teaduse all peetakse silmas: süstemaatiliste meetodite kasutamist andmete hankimiseks; andmete süstemaatilist analüüsi; tulemuste kriitiline hindamist. Sotsiaalteaduste uurimisobjektiks on inimene ja inimühiskond. Nimetage sotsiaalteadusi! Mida nad täpsemalt uurivad? Sotsiaalteadused on erilised: Ühe nähtuse seletamiseks on tihtipeale mitu võrdselt aktsepteeritud teooriat. Sotsiaalteaduslike uurimisobjektide kohta on inimestel tavaliselt olemas tavaarusaam. Te istute õhtul sõpradega teelauas. Mille üle te arutate järgmistel teemadel: Valgu biosüntees? Intelligentsus? Sotsiaalteaduste terminoloogiasse kuuluvatel sõnadel on tavaliselt ka argikeelne tähendus. PS Teadusliku keele kasutamine ei tähenda automaatselt, et info oleks teaduslik Inimese ja inimühiskonna kohta saame me teavet ka teadust mitte appi võttes (ja ni...
b) aju regionaalse verevarustuse uuringud ("ajukaardid"):- manustatakse lhikese poolestusajaga radioakt.ained (sissehingatav ksenoon; veenisiseselt kuld), mis toimivad markeritena mõõtmisel. Kolbale asetatud kiirgusedetektor registreerib aine kuhjumise teat.ajuosas (arvuti abil arvutatakse kiiresti välja mõõdetud radioakt.aine hulga järgi vere hulk, mis läbib antud aju osa). ·On näidatud, et näiteks episoodilisest mälust meenutamisel on aktiivsus erinevas ajuosas vrdl semantilisest mälust meenutamisega Teadvustatuse tase: eksplitsiitne ja implitsiitne mälu Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks.
hällilaul"). Ellen Niit luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, rütm, tegelane on kärbes ("Kärbes kiigub kõrre peal, Ellen Niit). Kõigis luuletusest ei ole tegelasi. Wimberg ( Jaak Urmet) luuletuste kunstilised võimalused on süliriim, rütmiks on luuletuse nt "Ära ütle,et ei oska" ära ütle, et ei oska. 2.Meie ühised muinasjutud eri rahvaste muinasjuttude süzeeline sarnasus (vrdl muinasjutte eri rahvaste muinasjutukogumikes) Jaapani muinasjututtudes on õpetlik sisu ja mõnikord on tegevusel halb tagajärg.Tegelasteks on vaesemad inimesed või hoopis loomad. Eesti muinasjutud on ahnusest ja õelusest, haldjatest, vanapaganatest ja paharettidest, rumalusest, peretütrest,kuningatest ja kuningannadest, vaeslapsest ning loomadest. Euroopa muinasjuttudes on tsaarid, samuti linnud, haldjad,loomad, kuningad, kuningannad, printsid ja printsessid. 3
Magnetväli ja püsimagnetid Magnetiit Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi ligi tõmmata väljendub kivimi hing. Leiukoha järgi (Magnesia linn Väike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magnetiidiga. Magnetväli Magnetväli on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud väli, mis toimib magnetilise vastastikmõju vahendajana. (Vrdl paigalseisvate laetud osakeste ümber on ainult elektriväli). Elektromagnetväli Rangelt võttes tekitab magnetvälja muutuv elektriväli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektriväli ja magnetväli koos moodustavad elektromagnetvälja (EMV). Püsimagnet Püsimagnet – aine, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti magnetväli on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magnetväljade summa.
tõenäosuse pij = P(X=xi , Y=yj ). Jaotusfunktsioon avaldub kujul F(x,y) = i, j pij xi
loomornamentikat. Historitsism- ajalooliste stiilielementide mehaaniliselt kopeeriv rakendamine uusaegsetel ehitistel. Juugendstiil-19. saj lõpul ja 20. saj algul Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud dekoratiivseid taimemotiive rakendav stiil. Kaskaad- vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav. Klassitsism- üldiselt antiigi, enamasti Kreeka ja Rooma aja kunsti tagasivaatav hilisem kunstivool, vrdl neo- ehk uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul). Kolonnaad- piilaritele või sammastele toetub talastik. Labürint- labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu. Manerism-stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel, eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil.
parasitooside immunoprofülaktikaks. biofaag (kr. bios -- elu + phagos -- sööja, õgija). Teistest elusorganismidest (taimedest, loomadest) toituv organism. Parasiidid kuuluvad biofaagide hulka. biogeotsönoos (kr, bios -- elu + ge -- maa + koinos -- ühine) -- ökosüsteem. biohelmindid (kr. bios -- elu + helmins -- nugiuss). Heterokseensed ehk mitmeperemehelised helmindid, kelle arenemistsüklis toimub peremeeste vahetus. Vrdl. geohelmindid. biohelmintoosid (biohelmint). Heterokseensete ehk mitmeperemeheliste parasiitide põhjustatud parasitoosid. Vrdl. geohelmintoosid. bioloogilised siirutajad (kr. bios -- elu). Bioloogiliste siirutajate organismis arenevad parasiidid edasi ja mõnikord ka sigivad. Need siirutajad on vastavate parasiitide vahe-, lisa- või lõpp-peremehed või vektorid. Vt. ka sekundaarsed nakkusallikad. biosfäär (kr
1. Esimene samm - mitmetähenduslikkuse kõrvaldamine (disambiguation) kus on ,,siin" ja mis on ,,palav" (mis ühele palav, see teisele külm; nt pr keeles eristus ,,warm"/"hot" sõnatasandil puudub - ,,chaud"; eesti keeles: ,,soe"-"palav"-"kuum"?). Toimub nn kontekstuaalse rikastamise tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni lausega väljendatud väiteni (propositsioonini). 2. Teine samm: kõneleja tähendus, mida kõneleja tahab lausega öelda, või täpsemalt, ,,teha" (vrdl Austin ,,How to do things with words"). · Lihtsalt nendib fakti. · Palve: tehke aken lahti! (või: Keerake küte vähemaks!) · Etteheide: miks pole aken lahti tehtud? (või vastupidi: miks raiskate küttet?!) · jne Ma sooviksin temperatuuri maha keerata! Kui palju pean ma nüüd sellele kulunud kütte eest maksma!? Mulle ei meeldi palavus! Mulle meeldib palavus! See ajab mind higistama. Kus siin (kus täpsemalt on palav?) etteheide või palve. Miks ei ole juba aken
Taskukell ja äratuskell on piisavalt sarnased, et järeldada, et mõlemad on tehtud kellassepa poolt. Kui öelda, et kell ja silm on sarnased, kuna mõlemad täidavad kindlat funktsiooni ja on keerulised, siis see on üsna hämar sarnasus. 3. Ühistöö argument • Argumendist ei piisa ühe unikaalse, kõikvõimsa, kõiketeadva Jumala eksisteerimise tõestamiseks. Argument ei tõesta monoteismi. Võib-olla on mitu väiksemat jumalat, kes üheskoos lõid maailma. • Vrdl: keerukad asjad nagu arvutid, pilvelõhkujad, püramiidid, kosmosesüstikud on tehtud paljude inimeste koostööna. Alternatiivsed seletused otstarbekohasusele • Elusolendite hästikohastuvusele ja ihulise ehituse iseärasustele on ka muid seletusi. Charles Darwin osutas (Liikide tekkimine, 1859) looduslikule valikule. Looduslik valik seletab ilma kavandajale viitamata teaduslikult ära eluslooduse näiva otstarbekohasuse (eesmärgipärasuse). • Mõned teistid aga väidavad, et
Suureks probleemiks on ka prügi, mida inimesed tihti jätavad veekogude äärde. Negatiivseks mõjuks võib tuua ka Rally Estonia, mida tänu kogukonna aktiivsele protestile siiski ei toimunud, kuid mis oleks kaasa toonud endaga müra, liiklustakistused, mis oleks takistanud liigelda inimestel, kes soovisid tulla loodust nautima. (Tarupettäi 2013) Kultuurilugu Rahvuspargi nime seostamine karudega oleks ekslik, sest Lõuna-Eestis tunti varem mesikäppa hoopis ote nime all (vrdl Otepää). Karula on vana kihelkonna nimi, mis arvatakse tulevat sõnast “karune” ehk „karm“, mis iseloomustab hästi siinseid raskesti haritavaid ja ligipääsetavaid metsaseid künkaid. (Keskkonnaamet) “Karulas on tuntud jutud vanadest asula-, matuse-, talukohtadest, pillimeestest ja kõrtsinaljadest, aga ka pajatused metsloomadest ning uskumused järvedes elavatest vaimudest. Siinne pärimus on tihedalt seotud maastikega, väga palju on kohanimedega seotud rahvajutte
9 #VALUE! lementide arvu ektoris aab leida korraldusega n = V.Cells.Count lementide arvu ektoris aab leida korraldusega n = V.Cells.Count Otsi_Nr1 = 0 Otsi_Nr1 = k INDEX & MATCH Otsimine paralleelsetes vektorites INDEX(vek_2; MATCH(otsitav; vek_1; OV)) OV - otsimisviis - 0 või 1 MATCH leiab otsitava väärtusele vastava järjenumbri vek_1-s INDEX tagastab leitud numbriga väärtuse vek_2-st vrdl. LOOKUP(otsitav; vek_1; vek_2) NB! Ei võimalda määrata otsimisviisi vektor_1 peab olema sorditud kasvamise järjekorras Leida korteri omaniku järgi pindala ja inimeste arv Omanik pind inimesi L. Tamm 42,6 Leida värvi hind ja kulu marg järgi värv hind kulu Sv09 0,35 Funktsioon VLOOKUP VLOOKUP (otsitav; tabel; tulp; otsimisviis)
Monokroonne kultuur jäiga ajakava (schedule) abil; kohtumisajad on täpselt määratud; punktuaalsus hinnatud; tegevus kompartmentaliseeritud (iseseisvateks üksusteks jagatud, iga üksuse pikkus täpselt määratletud); üks ülesanne korraga; töö- ja eraaeg selgelt piiritletud; puhkeaeg (sh tööpausid) pühad ja puutumatud, alluvad ajakavale, ei sõltu isiklikest suhetest; suhted allutatud ajakavale, tähtajad on äärmiselt olulised (vrdl deadline!) Polükroonne kultuur isikutevaheliste (interpersonaalsete) suhete abil; tegevus tehakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast; mitu ülesannet vaheldumisi (sõltuvalt tingimustest, inspiratsioonist jne); töö- ja eraaeg sulavad tihti ühte; puhkeaeg sõltub isklikest suhetest; ajakava allutatud suhetele 19. 4 distantsi Edward Halli järgi Intiimne (45 cm) ruumivöönd Isiklik (45 cm 120 cm) ruumivöönd Sotsiaalne (120 350) ruumivöönd Avalik (350 - ) ruumivöönd 20
välja teised loomad - kelle hulka kuuluvad ka inimesed - neile loomulikul teel väga raskesti omandatavat keelt rääkima. Teoloogina tuleb vägisi pähe võrdlus Eedeni aia saatanliku maoga, kes õpetas inimesi ,,targaks", aga see on vahest siinses kontekstis kohatu... Aga see selleks. Keeleoskuse, tarkuse juures, on eeliseks see, et selle keele hea tundmisega on võimalik teisi olendeid sundida nende vabast tahtest loobuma (vrdl karud; põdrad; hundid, keda sunniti keele abil tegema asju, mida nad tegelikult ise ei tahtnud). Näib, et loogiliselt alluvad kõik madalama mõistmis- ja keeleoskusega olendid kõrgema keeletundja käsklustele. Selliselt võib oletada, et maod said anda ka inimestele käske, mida inimesed pidid tegema. See jääb paraku vaid oletuseks, sest minategelane sellest midagi ei jutusta ning ka mujalt ei tule selline asjaolu välja
arvutamisel aluseks tema tegelik tulu, mida menetleja hindab isiku elatustaseme, tema tehtud kulutuste, tunnistajate ütluste jm kriminaalmenetluses koguvate andmete põhjal. Päevamäära niminaalne suurus on 50 krooni. 29 10.3. Lisakaristused Võrreldes KrK-ga on KarS-i lisatud järgmised lisakaristused: Õhu- või veesõiduki juhtimise õiguse äravõtmine (KarS § 50 lg 1, vrdl. KrK § 27 lg 3) Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine (KarS § 51) Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine (§ 52) Varaline karistus (§ 53) Väljasaatmine (§54) 10.4. Karistuse mõistmine, asendamine ja tingimis karistamine KarS §-d 70 ja 72 võimaldavad rahalise karistuse ja rahatrahvi asendamist vastavalt vangistuse ja arestiga. Süsteem on sarnane nagu kehtivas õiguses. KarS § 71 kohaselt saab vangistusega
(Eestis toimus katksestus 1980ndate lõpus). Löfgren kirjeldab materiaalse kultuuri uurimist läbi katkestuste. Tarbimisuuringud on seotud asjade üleküllastumisega läänemaailmas. · Hegemoonia antihegemoonia diskursus · neomarksistlikud tarbimisuuringud tarbijad kui ,,rahakotiga" hääletajad. Igapäevase loomingulise uurimine. Tarbimist nähakse kui loomingulist väljendust. Vaikimisi on eeldus, et kaasaja inimene on kreatiivsem (vrdl 18.sajandi talupojaga). Sageli arvatakse, et kaasaja inimene on loominguliselt aktiivsem, samas sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Igapäevase uurimine on seotud ka koduuringutega (nt Anu Kannike) Ideaal tegelikkus/reaalsus. MATERIAALSE kultuuri uurimisel tasub/saab uurida ka seda, mis on ideaal inimeste jaoks. Materiaalne pööre Tuldud tagasi esemete uurimise juurde. Vaadatakse ühiseid, uusi praktikaid. · Löfgren enam materiaalsust materiaalse kultuuri uurimisesse.
Kui nüüd üritada seletada filosoofia tekkimist, siis üks põhjus võibki olla jumaliku kohalolu kadumine, müüdi kadumine. Filosoofia teke langeb kokku suurte ühiskondlike muutustega (demokraatlike linnriikide tekkimine). Müütide seletusjõud vähenes. Kindlasti aitas jumalate põlvnemise klassifitseerimine kaasa esimese filosoofia probleemi tekkimisele. Oli näha et kreeklaste müütides: 1) ei olnud seletatud tekkimist, millest kõik alguse sai -- lugu läks tagasi Chaoseni (vrdl. juutide mütoloogias: Jumal lõi maailma eimiskist). 2) Valitses see, mis ei olnud algupärane (3. põlvkonna jumalad). 3. Filosoofia tekkimine oleva alge (arche) probleemina, eristada tuntumaid vastuseid probleemile (Thales, Anaximandros, Anaximenes, Pythagoras) Alge (arche) -- millest miski algab, tekkiva päritolu. Alguse ja alustavana samas ka alus: see, mis valitseb järgnevat. [vrd. Zeus- valitseb, aga ei ole algus]. Arche otsimine viib taotluse
Sotsiaaldarvinist, olelusvõitlus ühiskonnas, mõnu vs valu, arengu eesmärk - perfektsionism Emile Durkheim1858-1917: liikumine mehhaaniliselt, jõuga kooshoitavalt ja seetõttu repressiivselt ühiskonnalt indiviidikeskse, spetsialiseerunud ja tööjaotusel baseeruva nn orgaanilise ühiskonna suunas Ferdinand Tönnies (1855-1936: liikumine reguleerimata, mitteformaalsest (kaootilisest) ühiskonnast normistatud ja standardiseeritud ühiskonna suunas (vrdl N.Elias!) Max Weber (1864-1920):liikumine karismaatiliselt ja traditsiooniliselt domineerimistüübilt ratsionaalse domineerimistüübi suunas Lev Gumiljov (1912-1992) • Ühiskonna (etnose) elukaar ja elutsüklid. Arengutee?! • Etnost kooshoidev jõud – passionaarsus. Samastumine, ühishuvi kõrgemaleseadmine, ohvrimeelsus. Võime ja soov ennast ohverdada illusiooni eest!
varasemaga ja vastupidi - Liiga individuaalne ja konkreetne, ,,mittepõhimõtteline" võib ununeda (nt pärisnimed), detailid taanduvad - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud, see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info ununeb(vrdl kognitiivse dissonantsi teooria) - Ilmneb ratsionalisatsioon.lisandub info, mis aitaks saeletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas - Domineeriva teema teke, osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad · Spetsiifiline mälu ja üldised teadmised kombineeruvad, mälus saab juhtivaks idee.
NÄGEMINE - Tähtsaim mittekontakne meel. Nägemist stimuleerib valgus. Objektid kas kiirgavad,peegeldavad või neelavad valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit
Kui on autolla, siis ongi auto peal. 9 1 DU EXCL – mind ennast ei saa välja jätta, kui 1.isik sees on. Elusaks peetakse – liikumisvõimelist; - sellist, kelle suhtes tekib empaatia (vrdl. amööbi, kärbest jne) Piiripealsed juhtumid: masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused Reelika Rohtmaa bakatöö (2004): Kokkuvõte eesti keele põhjal: kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad on elusamad kui taimed (ja seened), loodusjõude ei tajuta üldiselt elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell) 26. Isik.
universaal Jumal. [8]Loomuõigus sekulariseeriti (ilmalikustati). Õige ehk loomulik õigus tuletati inimese kui indiviidi loomusest. Kuid mitte sokraatilise traditsiooni [ratsionaalselt] kõlbelisest indiviidist, vaid looduslikest ihadest ja tungidest kantud animalistlikust indiviidist. Nii või teistsugusena määratletud inimloomusest oli võimalik loogilise järeldamise teel tuletada olemuselt ühiskondliku inimese loomulikud subjektiivsed õigused ja kohustused. [vrdl kaasaegne kommunitaristlik lähenemine] [9]Vabade indiviidide eeldamine võimaldas ühiskonna ja riigi tekkimist seletada üksnes kokkuleppena, sest muul juhul poleks indiviidid olnud algselt sõltumatud ja vabad. Riik polnud enam orgaaniline moodustis, nagu Platon ja Arist. seda olid näinud, vaid looming, kunstiteos. Riigil oli kohustus kaitsta inimese loomulikke subj õigusi. Sellel alusel tekkis ühiskondliku lepingu teooria
Narratiivi areng Piaget klassikaline tulemus (1926) 6- ja 8-aastastel jutustasid sama lugu, noorematel rohkem järgmisi vigu: - tegelik sündmuste järjekord ei selgunud lapse loost, - põhjuse ja tagajärje seosed ei olnud õigesti esitatud, - pronoomenite egotsentriline kasutus tekitas vääritimõistmist Hilisemad uuringud: - planeeringute vähesusele varasemates narratiivides (4-aastased võrreldes 9-aastastega) - vähe ka kausaalseid sidesõnu [vrdl. Argus: 3.2 sellepärast] - noorematel rohkem sidesõnu and, then ja and then, - vanusega suureneb so, so then osakaal - vanusega kasvab jutustaja emotsioone ja suhtumist väljendavate lausungite osakaal - noorematel lastel on liiga palju definiitseid fraase Foster-Cohen: - lapsed alustavad selliste juttudega, kus on igas lauses selgelt nähtav subjekt - üle 5 aasta vanused lapsed hakkavad kasutama printsiipi: , st kui subjekt on sama, pole vaja teda iga kord mainida. (nn
seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esimese isiku probleem, meelte ja mõistuse vahekord laiemalt jne. Moodsale vaimufilosoofiale on iseloomulik, et neid küsimusi üritatakse lahendada käsikäes teadusega: neurofüsioloogia, psühholoogia, tehisintellekti uurimine jne. Seega meie uurimisvaldkond siin: Vaimufilosoofia uurimisvaldkond: • Kas on olemas VAIM (ingl. Mind, lad. mens — siit sõna mentaalne) vrdl. soul, spirit, ghost: nendega moodne vaimufilosoofia ei tegele, kuid ajalooliselt on ka need mõisted keha-vaimu probleemiga seotud. • Moodsa vaimufilosoofia probleemid: TEADVUS, SUBJEKTIIVSUS (minasus), INTENTSIONAALSUS, (on teadvuse või psüühika või vaimu või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia). VAIM—AJU seos või VAIM=AJU? Kas vaim on ajuga sarnane või üksnes ajuga seotud?
teadusajakirjad), aga see muudab mõiste väga laiaks ja hägusaks. valm- lühike õpetliku sisuga mõistujutt v luuletus, kus peamiselt antropomorfeeritud loomtegelaste kaudu kujutatakse inimeste iseloomujooni ja käitumist; iseloomulik on, et loo moraal tuuakse eraldi (alguses v lõpus) välja. muinasjutt- rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial põhinev meelelahutuslik, sageli õpetliku sisuga lugu, mis ei pretendeeri usutavusele (vrdl müüt, muistend, pajatus). Iseloomulik on imepärase, üleloomuliku esinemine, tegelaste ja sündmustiku skemaatilisus, tegevuse kordused, detailide vähesus, ajaline-ruumiline ebamäärasus, maagilised esemed, imepärased v imevõimetega tegelased. Rahvamuinasjutud (anonüümsus, suuline levik), kunstmuinasjutud (autorilooming, mis järgib muinasjutu tüüpilist temaatikat, ülesehitust).
põhienergia kirjutamiseks võttis töö ajalehetoimetustes. Elu Tallinnas ja töö ühiskonnatundlikes lehtedes tingisid ka teemamuutusi loomingus, tuues sisse linnamiljöö ja revolutsiooniõhustiku kujutamise. Esimene novell, mille Tammsaare Tallinnas kirjutas, oli "Lehekandja nr 17", mis on otseselt seotud "Teataja" toimetusega. Kõige poliitilisem on revolutsiooniteemaline jutustus "Raha-auk", mis ilmus 1907. aastal. Tammsaare katsetas ka poliitilise satiiri kirjutamist (vrdl Vilde "Kaak"), õnnetunuimaks paroodiaks peetakse 1907. aastal ilmunud pala "Hea valitseja", mis on huvitav ka selle poolest, et Tammsaare kasutab siin vanatestamentlikku kirjutusstiili, mis hiljem tuleb selgelt esile tema kunstmuinasjuttudes ja miniatuurides. See esimene periood aastani 1907 on eelkõige katsetuste aeg, millest aga "Vanad ja noored", "Kaks paari ja üksainus" ning "Mäetaguse vanad"" eesti kirjanduskaanonisse jõudsid. 2.2. Loomingu II periood
antud konkreetne olustik ammendubki; 4. nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus (termin) sisaldab üldakti pealdises rekvisiidina: otsus, korraldus, käskkiri (suuline korraldus: käsund, käsk, lähteülesanne). § 2 Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Igas riigis on oma rahvusriiklik õigusaktide hierarhiline süsteem. See hierarhia tuleneb õigusaktide õigusjõu subordineerituse alusest (vrdl. Normativistide teooria) ning riigi süsteemis 15 institutsioonide osalise subordineerituse alusest (täidesaatev riigivõim: (kesk) valitsus> keskametkonnad >regionaalne ning >lokaalne kohahaldus). Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Seejärel tulevad haldusaktid. Põhimõtteliselt on täidesaatva riigivõimu kõikidel õigusaktidel
Ka välismaal käigud - Kalmet käis Berliinis ja Pariisis kogemusi saamas1923 1924 lõpetas esimese lennuga. Asutati oma teater, Kalmet polnud kambas. Juhiks Engelberg (realismi pooldaja- sügav sisemine psühholoogiline analüüs ja selle kaudu kuju siseelu igakülgne avamine). Avatükiks Vilde Pisuhänd, kuhu võeti ka Kalmet- mängis Sanderi osa (järelikult polnud päris andetu) Lavastuse Kriitika – kas üldse on nii palju teatreid vaja. (vrdl stuudioga) 1924 Oma teater saksa teatri ruumides. Esimene hooaeg ei õnnestunud. Katsetati ekspressionismiga Kitzbergi Tuulte pöörises, Kaiseri Gaas II. Suured majanduslikud raskused Kui vana Draamateater 1924 suleti võttis Draamastuudio vabaõhuetendused üle ja muutsid oma traditsiooniks. Üks silmapaistvamaid Antigone 1928, massistseenid. Laulupidude osana. Majanduslikult kasulikud. Teine viis majanduslikku kitsikust vähendada oli see, et
omaga, siis ei mõtleks ma enam iial tühiasjust seoses su tulekute ja minekutega. Ma pole kuigi tark; mu meeleolud on üsna hoomatavad; ja ma austan sinu geeniust; see on minust veel loodimata; ometi ei söanda ma loota, et sa mind täiuslikult mõistaksid, ja nii valmistad sa mulle nauditavat piina. Sinu igavesti või mitte iialgi. 2 Üks päevikusissekanne 1833. aastast kõlab: "Kogu mu edu, niipaljuke kui teda on, koosneb tervenisti nurjumistest üksikasjades." 3 Vrdl luuletusest "Anna armule kõik" (Give All to Love): "Kui pooljumalad lahkuvad, / siis saabuvad jumalad." Ometi kõlbavad need rahutud rõõmud ja peened piinad küll uudishimu, ent mitte elu aineks. Neid ei tohi hellitada. See tähendaks kududa ämblikuvõrke, mitte kangast.4 Meie sõprused ruttavad kiirete ja kehvade järelduste poole, sest me lõimime nad veini ja ulmade looriks, mitte inimsüdame sitkeks koeks. Sõpruse seadused on ranged ja igavesed, kuuludes kokku looduse ja
ME EI SAA KAKS KORDA ÜHTE JA SAMASSE JÕKKE ASTUDA. Kõik voolab, kuid voolamise enda seadus on muutumatu ja püsiv. See on logos - sõna. Ürgaineks on tuli. "Maailmaühtsust kõiges ei ole loonud keegi jumalatest ega inimestest, vaid maailm oli, on ja jääb igavesti elavaks tuleks, mis seaduspäraselt süttib ja seaduspäraselt kustub." Niisiis maailmaprotsess on tsükliline. "Suure aasta" möödudes muutuvad kõik asjad uuesti tuleks. Kosmost juhib välk. (vrdl. Zeusi nooled ja baalide välguvihud). Suur seadus, millele vastavalt ürg-energiast tekib asjade mitmekesidus, on ühtsus vastandites. Jumal on päev ja öö, talv ja suvi, sõda ja rahu, üleküllus ja nälg. Iga asi vajab oma eksisteerimiseks vastandit, nii nagu vibu kaar ja nöör on vastandid. Võitlus on kõige isa. Tunnetuse aluseks on Herakleitose arust meelelised haistingud, kuid "kõrvad ja silmad on halvad tunnistajad inimesele, kui neid kasutavad barbaarsed hinged."
võõrsõnadel on rõhk sageli lõpus. Lühikese täishääliku järel võib esineda nii lühike kui ka pikk h, neid sõnu peab korrektselt hääldama (vt tabel). Kui rõhk langeb h-le, kirjutatakse kahe tähega, kui mõnele teisele häälikule, on üks täht. f ja s õigekiri f ja s kirjutatakse samade reeglite järgi nagu k, p, t, st häälduse järgi. Pikk f , s kirjutatakse ühe, aga ülipikk kahe tähega, vrdl mafiooso - maffia (lühikest f-i s- d ei esine). Erandid tulenevad naaberhäälikutest (vt tabel). Häälik hääldub ülipikalt siis, kui talle langeb rõhk. Vrd pr`ofid: pro`ffidel ( esimeses sõnas ei ole rõhk f-l, vaid o-l, teises aga langeb f-le.) Sageli sõltub f ja s õigekiri õigest hääldusest. Keeles kodunenud vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel, kohv, kohver, krahv, paragrahv, tuhv Võõrsõnade lõppsilbi õigekiri Lõppsilbi täishäälik
Laut lammutatakse, kui hiljem selgub, et laudas ei olnud katku ning ettekirjutus on õigusvastane. Antud juhul tuleb kahju hüvitada. Näide 3: Ameti peadirektor põhjustab töö-alarmsõidukiga avarii. Tulenevalt liiklusseaduse § 71-st on tekitatud kahju ning kohaldatakse RVastSi. 6. Kuidas sulle tundub, kas kannatanu ja ühiskonna poolt vaadatuna peaks mittevaralise kahju heastamine väljenduma alati teatud suuruses kannatanut ja riiki lepitavas rahalises hüvituses? Vrdl nt Riigikohtu lahendeid: 22.03.2006 3-3- 1-2-06, 14.12.2006 3-3-1-56-06, 01.02.2008 3-3-1-15-07, 11.12.2009 3-3-1-80-09 Kas Sinu jaoks oleks üksnes riigi vea tuvastamine ja vabandamine piisav vahend rikkumise heastamiseks? 9. Palun selgita riigivastutuse tekkimise aluseid. Püüa neid näitlikustada eluliste näidetega. 1) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine Subjektiivne avalik õigus on isikule õigusnormiga (seadus, määrus) antud õigus
V(k) = x tagasta k ei k=k+1 vaadake simine tagasta 0 veeb klipp otsimine INDEX & MATCH Otsimine paralleelsetes vektorites INDEX(vek_2; MATCH(otsitav; vek_1; OV)) OV - otsimisviis - 0 või 1 MATCH leiab otsitava väärtusele vastava järjenumbri vek_1-s INDEX tagastab leitud numbriga väärtuse vek_2-st vrdl. LOOKUP(otsitav; vek_1; vek_2) NB! Ei võimalda määrata otsimisviisi vektor_1 peab olema sorditud väärtuste kasvamise järjekorras Leida korteri omaniku järgi pindala ja inimeste arv korterid Omanik pind inimesi H. Kuusk Leida värvi kogus ja maksumus korterite lagede värvimiseks korter värv kogus maksumus Kasutage funktsioone 1 VL_11
• Põhimõtted: katsevaatlused, sama asja erinevad vaatlejad, vaatlus eri ajaperioodidel, mittesekkumine VAATLUSTULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDAMINE • Tüüpilised analüüsivõtted: sagedus, ajaline dünaamika, rühmade võrdlemine • Arvulised näitajad + vaatleja subjektiivne mulje/hinnang • Järeldused: probleemi/hüpoteesi kohta, piiratud sihtrühmaga, seostatud varasemaga INTERVJUU • Laialtkasutatav uurimismeetod • Eelised: täpsus ja tõekindlus (vrdl ankeet) • Puudused: töömahukus • Intervjuu liigid: standardiseeritud ja vaba intervjuu, süvaintervjuu, telefoniintervjuu • Fookusgrupid VABA INTERVJUU • Uuringu ettevalmistamisel, probleemi täpsustamisel • Sihtrühm – eksperdid, arvamuse esindajad • Vabalt formuleeritud küsimused, vastused kirja või diktofonile • Tulemused kvalitatiivsed FORMALISEERITUD INTERVJUU • Ankeedi analoog, sageli põhimeetod
4. Leibkond, perekond: · Tööjaotus ja soorollid · Pere-eelarve kujunemine Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega (V.Zelizer) · Majanduslikud suhted lähisuhtes - Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas (V.Zelizer): Nt Rahakasutuse ritualiseeritud vormid sotsiaalse suhte olemuse markeerimiseks (vrdl ,,kurameerimine", abielu, prostitutsioon) Hooldussuhete kommertsialiseerumine: õiglase tasu ja tasu kohasuse probleem, põimitus soorollidega 5. Üksikisik · Seotus sotsiaalsete suhetega; · Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; · Identiteet (sisemine / omistatud) 3) Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioon teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja
Kuid tänaseni on meie teadmised sellest, mis täpselt mõjuhul, kui inimene mõtleb, õige piiratud. · Mõningaid faktoreid, mis mõjutavad RT-d: valmisolek (2 s S ja R vahel tagab lühima reaktsiooni, sestap tuleb varieerida vahet eri katsetes, kuna KI hakkab vastama rütmiliselt hoiatusele, mitte aga stiimulile endale); stiimuli intensiivsus ja kestus (optimaalsed väärtused, mis tagavad lühima RT); summatsioon (2 silmale v. kõrvale antud S lühendab RT-d vrdl. ühele silmale v. kõrvale esitatud stiimuliga- kehtib modaalsuse sees; kui 2 modaalsust, siis RT väga varieeruv, kuid lähemal sellele modaalsusele, milles tavaliselt saadakse lühem RT); erinevate meelte RT. Andmed on statistilised, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi süttimise latents jne...); palju muid faktoreid, nt
#NAME? #NAME? 12 10 8 6 4 2 0 -100 0 100 200 300 400 500 VBA F2 12 10 8 6 4 2 0 -100 0 100 200 300 400 500 Do...Loop- kordused. Demod Protseduur paus(pp). Vrdl käsk oota Scratch'is Tekitab pausi pikkusega pp sekundit Sub paus( pp ) ' Tekitab pausi pp sekundit pp - parameeter: pausi pikkus Dim pl ' muutuja deklareerimine pl - muutuja - pausi lõpp pl = Timer() + pp ' pausi lõpp Timer() - funktsioon - jooksev aeg Do DoEvents - annab juhtimise DoEvents korraks Windows'ile Loop While Timer() < pl
di x jaoks. maldavad leida nullkohti etteantud i If-funktsioonides, mis võimaldavad rvestas märgi vahetust funktsiooni märkmiku viimase numbri järgi For-laused Iseseisvalt Koosta joones Jälle "Ufod" STOP LÄKS Koostada makro Liigu_3. mis liigutab allpool antud joonest (piir) asuvaid kujundeit Do…Loop- kordused. Demod Protseduur paus(pp). Vrdl käsk oota Scratch'is Tekitab pausi pikkusega pp sekundit Sub paus( pp ) ' Tekitab pausi pp sekundit pp - parameeter: pausi pikkus Dim pl ' muutuja deklareerimine pl - muutuja - pausi lõpp pl = Timer() + pp ' pausi lõpp Timer() - funktsioon - jooksev aeg Do DoEvents - annab juhtimise DoEvents korraks Windows'ile Loop While Timer() < pl End Sub
annaabi.ee 
