Brahms
kirjutas kammermuusikat u 40 aasta jooksul (~1854-1894) ning seda
žanrit võib pidada tema loomingulises pärandis kõige kaalumakas
osaks. Brahmsi eluajal ilmus trükist 251
tema erinevat kammermuusikateost, alustades nö duosonaatidest
(viiuli-, tšello- ja klarnetisonaadid klaveriga) kuni
keelpillisekstettideni. Oma kaasaegsete heliloojate seas oli taoline
pühendumine kammermuusikale üsna ainulaadne (vrdl. näit
Liszt ,
Wagner , kelle peatähelepanu oli koondunud radikaalselt erinevatele
žanritele: sümfooniline
poeem ja
muusikadraama ).
Kammer-
(nagu ka sümfoonilises) muusikas on nähtud Brahmsis klassikalise
traditsiooni jätkajat ja Beethoveni mantlipärijat. Kaht heliloojat
seob nii kammerteoste arvukus ja kaalukus
kummagi loomingus kui ka
sarnane kompositsioonimeetod, kus on tähtsal kohal motiiviline
töötlus ja teemade intonatsiooniline
seotus .
Helikeelest saab lugeda ka
üldkonspektist
Väikeste eranditega järgivad
Brahmsi kammermuusikateosed ülesehituses kõik traditsioonilist
sonaaditsüklit. Näit I osa on sonaadivormis kõigis teostes, va
üksainus
erand , metsasarvetrio op 40. Enamus finaalidest on sonaadi-
v rondo-sonaadi vormis, va 3. kp.
kvartett op 67, klarnetikvintett op
115 ja 2. klarnetisonaat, mille
finaalid on (samuti Brahmsi poolt
armastatud ) variatsioonivormis. Enamus teoseid on neljaosalise
tsükliga.
Teosed ülevaatlikult: 3
viiulisonaati, 2 tšellosonaati, 2 klarnetisonaati, 3 klaveritriot, 3
keelpillikvartetti, 3 klaverikvartetti, klaverikvintett, 2
keelpillikvintetti, 2 keelpillisekstetti, metsasarvetrio,
klarnetitrio ja klarnetikvintett
See on tõesti ülevaateks, mitte
pähetuupimiseks!
Omaette grupi moodustavad
Brahmsi (hilises) kammermuusikas teosed, kus soolopillina kasutatakse
klarnetit : klarnetitrio, klarnetikvintett ja 2 klarnetisonaati. Nende
teoste sünd on seotud konkreetse
isikuga , Meiningeni õukonna
orkestri klarnetisti Richard Mühlfeldiga, kellega Brahms 1880-ndate
lõpus tutvus ning kelle mäng Brahmsile sügava mulje jättis.
Sageli nimetatakse selle grupi teoseid “sügisesteks”
(“autumnal”), vihjates nii nende üldisele melanhoolsele
iseloomule kui ka tõsiasjale, et need jäid ka pea viimasteks
teosteks Brahmsi elus. Ka klarnetikvinteti op. 115 (
1891 ) üldist
meeleolu on kirjeldatud kui mõrkjas-magusat, kus I osa
peateema sümboliseeriks kui kõiki asju siin elus, mida on armastatud, aga
siis
kaotatud (
Joan Chisell “Eulenburgi” väljaandes, c1982).
Osad:
I
Allegro sonaadivorm,
ekspositsioon kordub (erinevalt teistest selle grupi
teostest)
II
Adagio
3-os.
vorm, keskm. osas on nähtud
seoseid mustlasmuusikaga
III
Andantino.
– Presto non assai, ma con sentimentoIV
Con moto teema
(kaheosalises repriisiga lihtvormis) ja 5 variatsiooni
Kasut kirj: The
Cambridge companion to Brahms
www.oxfordmusiconline.comQuintet [...] / J. Brahms.
London: Eulenburg, c1982
1 24 erinevat teost, + 1. klaveritrio op. 8 teine redaktsioon
Kõik kommentaarid