Brahmsi kammermuusika (0)

Brahmsi kammermuusika

Brahms kirjutas kammermuusikat u 40 aasta jooksul (~1854-1894) ning seda žanrit võib pidada tema loomingulises pärandis kõige kaalumakas osaks. Brahmsi eluajal ilmus trükist 251 tema erinevat kammermuusikateost, alustades nö duosonaatidest (viiuli-, tšello- ja klarnetisonaadid klaveriga) kuni keelpillisekstettideni. Oma kaasaegsete heliloojate seas oli taoline pühendumine kammermuusikale üsna ainulaadne (vrdl. näit Liszt , Wagner , kelle peatähelepanu oli koondunud radikaalselt erinevatele žanritele: sümfooniline poeem ja muusikadraama ).
Kammer- (nagu ka sümfoonilises) muusikas on nähtud Brahmsis klassikalise traditsiooni jätkajat ja Beethoveni mantlipärijat. Kaht heliloojat seob nii kammerteoste arvukus ja kaalukus kummagi loomingus kui ka sarnane kompositsioonimeetod, kus on tähtsal kohal motiiviline töötlus ja teemade intonatsiooniline seotus .

Helikeelest saab lugeda ka üldkonspektist

Väikeste eranditega järgivad Brahmsi kammermuusikateosed ülesehituses kõik traditsioonilist sonaaditsüklit. Näit I osa on sonaadivormis kõigis teostes, va üksainus erand , metsasarvetrio op 40. Enamus finaalidest on sonaadi- v rondo-sonaadi vormis, va 3. kp. kvartett op 67, klarnetikvintett op 115 ja 2. klarnetisonaat, mille finaalid on (samuti Brahmsi poolt armastatud ) variatsioonivormis. Enamus teoseid on neljaosalise tsükliga.
Teosed ülevaatlikult: 3 viiulisonaati, 2 tšellosonaati, 2 klarnetisonaati, 3 klaveritriot, 3 keelpillikvartetti, 3 klaverikvartetti, klaverikvintett, 2 keelpillikvintetti, 2 keelpillisekstetti, metsasarvetrio, klarnetitrio ja klarnetikvintett

See on tõesti ülevaateks, mitte pähetuupimiseks!

Omaette grupi moodustavad Brahmsi (hilises) kammermuusikas teosed, kus soolopillina kasutatakse klarnetit : klarnetitrio, klarnetikvintett ja 2 klarnetisonaati. Nende teoste sünd on seotud konkreetse isikuga , Meiningeni õukonna orkestri klarnetisti Richard Mühlfeldiga, kellega Brahms 1880-ndate lõpus tutvus ning kelle mäng Brahmsile sügava mulje jättis. Sageli nimetatakse selle grupi teoseid “sügisesteks” (“autumnal”), vihjates nii nende üldisele melanhoolsele iseloomule kui ka tõsiasjale, et need jäid ka pea viimasteks teosteks Brahmsi elus. Ka klarnetikvinteti op. 115 ( 1891 ) üldist meeleolu on kirjeldatud kui mõrkjas-magusat, kus I osa peateema sümboliseeriks kui kõiki asju siin elus, mida on armastatud, aga siis kaotatud ( Joan Chisell “Eulenburgi” väljaandes, c1982).
Osad:
I Allegro sonaadivorm, ekspositsioon kordub (erinevalt teistest selle grupi teostest)
II Adagio 3-os. vorm, keskm. osas on nähtud seoseid mustlasmuusikaga
III Andantino. – Presto non assai, ma con sentimento
IV Con moto teema (kaheosalises repriisiga lihtvormis) ja 5 variatsiooni
Kasut kirj: The Cambridge companion to Brahms
www.oxfordmusiconline.com
Quintet [...] / J. Brahms. London: Eulenburg, c1982
1 24 erinevat teost, + 1. klaveritrio op. 8 teine redaktsioon