Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võrtsjärve veetaseme muutustest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võrtsjärv, sentimeetri, sentimeetrit, jõgi, emajõe, rõngu, võrtsjärves, kalad, tammi, rekord, jõesuu, postimees, angerja, madalvesi, emajõgi, rannu, rõngus, viljandis, elustik, muda, talvine, mõjutav, nullpunkti, tamberg, jõed, valgala, järved, kaldad, suurvesi, talvedel, kallaste, hommiku, järvalt, globe, aladele, kaladele, vihm, piiril..................................................................................................... 5 Kasutamine ja kaitse........................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................6 2 Asend ja suurus Eesti kaardil asetseb Võrtsjärv Eesti keskel, mis jagab Eesti mandriosa kaheks peaaegu ühesuuruseks pooleks. Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Ta piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga (Tarvastu, Kolga-Jaani, Viiratsi, Rõngu, Rannu, Põdrala ja Puka). Järve pindala keskmise veeseisu ajal 270 km² ja maht 0,75 km³. Järve valgala pindala 3374 km². Järves on vähe saari, enamus neist järve lõunaosas. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared,
Üsna suurel osal, peamiselt järve lähistel muistse Võrtsjärve alal, on levinud sootasandikud (need on endised jääjärvede kuhjetasandikud, millele on jääajajärgsel ajal kuhjunud soosetted). Seoses muistse Võrtsjärve praegusest suurema ulatusega leidub mõnel pool, peamiselt järvest idas (Vehendi ümbruses), endisi rannamoodustusi (luited). Jääjärvede kuhjetasandikke leidub ka Võrtsjärvest põhja pool (Väikese Emajõe orundis). Kuigi Võrtsjärve ase on tüüpiline liustikukündenõgu, kus kõikide jäätumiste ajal valdas kulutus, paljandub aluspõhi siiski vaid vähestes kohtades (Tammel, Trepimäel, Limnoloogiajaama juures). Kogu Võrtsjärve nõo põhja moodustab keskdevoni Aruküla lade, mida iseloomustab punakas- kuni lillakaspruunide aleuroliitide ja punakate või kollakate liivakivide vaheldumine. Settekivimid on enamasti põimkihilised ja sisaldavad rohkesti kvartsi (75-90%), päevakive
................................................................................. 3 Emajõe üldiseloomustus.......................................................................................................3 Ürgorg ja selle kujunemine .............................................................................................. 5 Ülemjooks ........................................................................................................................ 5 Keskjooks (Käreverest Emajõe Suursooni)......................................................................6 Alamjooks (Emajõe Suursoo maastikukaitseala)............................................................. 6 Elustik .................................................................................................................................. 7 Vanajõgede tähtsus kalastikule........................................................................................ 7 Muutused Emajõe kalastikus............
EESTI JÕED Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200
Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve (Peipsi järv, Võrtsjärv, Rõuge suurjärv, Ülemiste järv) omadustest – teke, pindala, taimestik ja loomastik. Iga järve kohta on välja toodud huvitavad faktid. Referaadis on kirjeldatud Rõuge suurjärve ja Ülemiste järvega seonduvad legendid. Referaat on sisult ülevaatlik. Referaadi läbilugemise tulemusena saab kokkuvõtva informatsiooni Eesti järvede kohta. Informatsiooni allikatena on kasutatud erinevaid veebilehti. Järvede teke Eesti järved on pärit umbes 10000 aasta tagusest jääajast
.................................................... lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ........................................................... lk.4 *Hapnikureziim ..................................................................................... lk.5 *Orgaanilised ained ............................................................................... lk.5 *Toiteelemendid .................................................................................... lk.6 Valgusolud Võrtsjärves........................................................................... lk.7 *Võrtsjärvel tehtud optilised mõõtmised ............................................... lk.7 Plankton: *Bakterplankton ..................................................................................... lk.8 *Fütoplankton ........................................................................................ lk.8-9 *Zooplankton .............................................................................
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.................................
Pärnu-Mustvee mõttelisest joonest lõuna pool asuvat territooriumi kattis madal soe rannikumeri kuhu Skandinaavia mägedest alguse saavad hiidjõed kandsid purdset materjali peamiselt liiva ja aleuroliite, savi. Maismaa ja mere piir ei olnud püsiv. Ala oli suurte jõgede deltaala, kus toimus intensiivne settimine. Harujõed muutsid tihti oma asukohta, vee liikumiskiirus oli erinev. Liivad ja savid settisid põimjaskihiliselt. Peaaegu kogu devoni ajastu vältel olid kalad kõige kõrgemalt arenenud loomadeks, alles ajastu lõpus ilmusid esimesed maismaa selgroogsed. Devoniajastu setetes on säilinud fossiilsete kalade jäänuseid. Neid on leitud eriti rohkesti Aruküla lademe setetes Aruküla koopad, Kalmistu paljand, Tartus Emajõe ääres, Tamme paljand Võrtsjärve ääres, Kallaste paljand. Meres elasid rüükalad kõhrkalad, kelle pead ja keha eesmist osa kattis luuplaatidest rüü. Pea ja keha vahel oli luuliiges. Neid esines 9 seltsi
................................................................................................9 Valguta mõisapark...........................................................................................................10 Lapetukme ja Lõve veski.................................................................................................10 Koruste.............................................................................................................................10 Rõngu surnuaed...............................................................................................................10 Rõngu kirik......................................................................................................................10 Kõver kõrts ja Vabadussammas......................................................................................10 Rõngu lossimägi.................................................................................................
(viide 1) Tartu maakonna lipp 4 3. Geoloogiline ehitus Tartumaa jääb Ugandi lavamaale ning seda iseloomustab lainjas moreentasandik. Sinna on lõikunud palju ürgorge. Kuid lõunas piirneb Tartumaa Otepää kõrgustikuga. Pinnakate pak- sus on keskmiselt 2-3 meetrit ja kuna see on nii väike, siis on näha ka aluspõhjakivimeid paljudes kohtades. Näiteks lii- vakive on näha Emajõe oru veerudel. Ka Age oja orus on näha liivakivisse uuristatud allikakoopiaid, mida tuntakse Toomemäe Age oja koopad nime all. Need võivad ulatuda kuni 13.5 meetrini. Tartu maakonnas on ka palju veekogusid. Järvi ja jõgesid,mis suubuvad enamasti Emajõkke. Kuid leidub ka palju metsi ja muidugi ka palju kaevandusi. Kõige enam kaevandatakse kruusa ja liiva. Kõige suurem on Vooremäe liivamaardla, mis on üks aktiivsemaid ehitusliiva kaevandamiskohti (viide 2) 4
Jõgede veereziim Jõgi Jõgi on looduslik vooluveekogu Ojad on väikesed jõed Kraavid ja kanalid on inimtekkelised vooluveekogud Jõgi voolab jõesängis Jõeorg võib jõesängist olla palju suurem ja sügavam Jõe veetase sõltub sellest, kust jõgi oma vee saab ehk millest jõgi toitub http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Pedja_j%C3%B5gi_%28J%C3%B5geva%29.JPG Lähe Mississippi jõgikond Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Peajõgi Lisajõgi Harujõgi Suue
Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes.
Geotermilise gradiendi keskmine väärtus on umbes 3 ºC 100 m kohta. -6- Põhjavee liikumine Põhjavesi liigub kõrgema veetasemega toitealadelt madalamatele, järgides veepinna kallet, mida nimetatakse ka gradiendiks. JÕEHÜRDOLOOGIA Hüdrograaf võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ojad, järved, tehisveekogud (kraavid, kanalid, veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, liustikust) ning suubub teise jõkke (peajõkke), järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud materjali (sängierosioon). Keskjooksul voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist setib, kuid uhtainete kaasakandmise võime säilib. Jõeorg laieneb kaldauuristuste ja loogete moodustumise tõttu
Ometi küündib siluri karbonaatkivimite paksus kohati kuni 400 m ja üle selle (Ohesaares 436 m). Siluri ajastul (435 – 405 milj. a. t.) oli Eesti ala merelaht ning asus ekvaatori lähedal, mistõttu merevesi oli soe ning keskkond soodne korallriffide tekkeks. Siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus. Siluris esinenud faunarühm oli rikkalik (sammalloomad, mereliiliad jne.). Esmakordselt ilmusid ka vanimad selgroogsed – kalad, skorpionilaadsed. Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud erinevaid siluri ladestu laguuni-, madaliku-, avašelfi-, ülemineku- ja süvavee setteid. Devoni ladestu (405 – 350 milj. a. t.) settekivimid lasuvad põikselt Siluri ja paiguti Ordoviitsiumi kihtidel. Avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool Pärnu-Mustvee joont. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Siluri ja Devoni ajastu vahetusel,
alla 2,75% kogu Eesti pindalast. Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru-Hargla nõgu (EE 2003 s.v Otepää kõrgustik). Arvutuslikult on kõrgustiku suhteline kõrgus kuni 130 m ning orograafiline piir 88 m kõrgusel (Hang 1979:56-61). Kõrgustiku jaotavad osadeks orud, vagumused ja nõod. Nii jaotub maastikurajoon Pühajärve vagumuse (115-130 m kõrgusel) ja sellega liituva Väikese Emajõe oruga kaheks kõrgemaks osaks, mida nimetatakse kõrgustikku uurinud Endel Hangi järgi lääne- ja idatiivaks (Arold 2005:188). Läänetiib hõlmab umbes viiendikku kõrgustikust ning selles asub enamik üle 200 m ulatuvaid kõrgendikke, sealhulgas Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m), Meegaste mägi (207 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m,
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele.
VEEDEFITSIIT ehk veevaesed piirkonnad: · KÕRBED ( troopiline kliimavööde) VEERIKKAD piirkonnad: · ekvatoriaalne vihmamets ( ekv. kliima) · Lääne- Euroopa mereline kliima ÜLEUJUTUSED: · Gangesel ja Brahmaputral suvel- suvine mussoon India ookeanilt ja liustike sulamine Himaalajas, lisaks madal ja tasane ala, kus vool aeglane · Huanghel- sügisesed vihmad ja tasandikualal aeglane vool ( lisaks voolab jõgi tasandikust kõrgemal tammide vahel) oskab selgitada seoseid jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse vahel; Mida kauem vooluvesi oma sängi kulutab, seda paremini kujuneb välja jõe kuju lähtest suudmeni ehk pikiprofiil. Jõe langus- lähte ja suudme kõrguste vahe ( Eestis suurim Piusal- 208 m) Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites 1 kilomeetri kohta ARVUTATKASE: ( lähte kõrgus- suudme kõrgus)
13 6. EESTI JÄRVEDE KIRJELDAV ÜLEVAADE I. Oti andmetel (1999) on Eestis Pindalalt üle 1 ha suurusi järvi ligikaudu 1200. Nende alla kuulub 2130 km², see on ca 4,8% kogu Eesti territooriumist. Koos tehisveekogudega hõivavad veekogud 5% kogu riigi pindalast. Väikejärved moodustavad veepeeglist väga väikese osa, 176 km² ehk 8,5%. Ülejäänud veepeegli moodustavad kolm suurt järve: Võrtsjärv, Peipsi järv ja Narva veehoidla. Peipsi järv koos Pihkva järvega on Euroopas oma 3555 ruutkilomeetriga suuruselt neljas. Eesti järvede sügavus on vähem kui 15 m, erandid on ainult 46 järve. Iseloomult orujärved või moreenmaastiku glatsiokarstilised järved on Eesti sügavamad järved. Need asuvad enamasti Kõrg-Eesti aladel. Eestis sügavaim järv on Rõuge Suurjärv, mille sügavus on 38 m, sellele järgneb sügavusega 31,9 m Väike-Palkna ja 30,2 m Udsu järv
Liikide arv loomariigis on ebaühtlased jaotunud: ~99% loomaliikidest on koondunud üheksasse hõimkonda (käsnad, ainuõõssed, okasnahksed, rõngussid, lameussid, ümarussid, keelikloomad, limused, lülijalgsed), neist omakorda ~70% kuuluvad klassi putukad(Insecta). Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid.. Hõimkond Keelikloomad Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475. Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60. METSAD Definitsioone: *Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (Eesti Metsaseaduse järgi) *Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%
kõrb 3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase tohutult kiiresti, sest jõgedele pole antud ruumi seda vett infiltratsioon on tohutult kiire aga kui need kaldad on lauged ja kallastel on palju metsa siis infiltratsioon on aeglasem 4. Mille poolest erinevad suurvesi ja tulvavesi? Suurvesi- on jões siis, kui tavalisest kõrgem veetase püsib pikemat aega. Jõgi tõuseb üle kallaste ja tekitab üleujutusi.Korrapäraselt esinev vee hulga tõus Tulvavesi- Ebakorrapäraselt esinev järsk lühiajaline vee hulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine) 5. Milline näeb see piirkond välja suurveeperioodil? Suveperioodil…. Kas pildil on tegemist on ülemjooksu, keskjooksu või alamjooksuga? Põhjenda oma arvamust. Pildil on keskjooks või alamjooks, sest jõgi on looklev 6
Jõgede toitumine: sulamisveed sademed põhjavesi teised veekogud Jõe toitumine määrab ka tema veerežiimi. Jõe äravoolu režiim sõltub: kliimast aastaajast jõe geograafilisest asendist pinnamoest muld-ja taimkattest maakasutusest Geograafiliselt kõrgmatel aladel paikneva jõe vooluhulk/äravooluhulk on kogu aasta vältel kõrgem, kui madalamatel kohtadel asuvatel jõgedel. Mäestikes toitub jõgi lumesulamisveest ning aastaringselt peamiselt sademetest. Kivine/ kaljune pińnamood soodustab äravoolu hulka mõõda jõge – imbumine maapinda on väike. Jõed, mis toituvad vaid talvistest sademetest on suvel väga madala veeseisuga. Samas võivad talvel vihmasadude ajal esineda üleujutused. Suure languga jõelõigul on vool kiire ning jõgi on tavaliselt sirgjooneline. Laugemal jõelõigul voolab vesi aeglasemalt. Alamjooksul on lang väike, vool aeglane, seetõttu on jõgi väga looklev
Globaalset veebilanssi iseloomustatakse sademete, auramise ja äravoolu vahelise seoseid kajastava veebilansiga ookeanidelt maismaale kandunud niiskushulga kompenseerib jõgede äravoolu maailmamerre seob maailmamere, siseveekogud ja atmosfääri veed tervikuks. Veebilansse koostatakse üksikute veekogude, põhjaveekihtide, aga ka riikide ja haldusüksuste kohta. Inimene on sekkunud veeringesse, ehitades paisjärvi, tammi, kuivenduskraave ja teinud metsade lageraiet. MAAILMAMERI Ookeanid peamised soojuse vastuvõtjad ja selle kogujad. Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilanssi mõjutavaid komponente. Ookeanid kaotavad tänu suuremale auramisele palju rohkem soojust kui mandrid. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi.
Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud jms) esinemine PõhjaEestis ja saartel. Karsti tõttu voolab osa jõgesid kohati maa all (Jõelähtme, Tuhala, Kuivajõgi jt). Pandivere piirkonnale on iseloomulik maapealsete ja maaaluste valgala piiride erinevus. Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustub enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud äravooluga Narva jõgi ja Emajõgi. Kevadine suurvesi algab märtsis ja saavutab tipu aprillis. Suvine miinimum algab tavaliselt juuni keskel ja lõpeb septembri keskel või oktoobri alguses (samuti v.a Narva ja Emajõgi). Sügisese äravoolu tipp langeb novembrikuusse. Talvine madalveeperiood kestab jaanuarist märtsini. Talvise ja suvise miinimumäravoolu suurus on peaaegu võrdne. Jõgede pikiprofiili kuju on Soome lahe vesikonnas ja saartel astmeline:
iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 2
Rannajoon on enamasti sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond Vesikond koos Peipsiga 47800km² - jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27917, 16323 ja 3560km²), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid), Eestis 41. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi. Hüdrograafiliselt moodustavad Peipsi valgala ja Narva jõe jõgikond kokku suure Peipsi järve ja Narva jõe jõgikonna (56200km²). Suurjärve (eriti selle põhjaosa) põhi on valdavalt liivane; Lämmi- ja Pihkva järve põhja katab peamiselt järvemuda, ida ja lõunaranna lähedal turbamuda. Veetase kõigub 28,72 meetrist (7
liikumised. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusad pikiprofiilid, mis on kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul. 36. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt maha jäetud setetest. Lammid kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on valdavaks küljeerosioon, mistõttu on jõgi väga looklev ehk meandreerunud. Jõe orus võivad esineda oru terrassid, mis on kunagiste lammide jäänukid. 37. Selgita oruterrasside teket? Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid. 3 38. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi.
Tartu 2010 1. Sissejuhatus Antud referaat tutvustab Võhandu jõe lõiku Võru linna ümbruses. Vaadeldav jõelõik algab Võru linna piirilt Tallinna maantee(vana Antsla mnt) silla juurest ja lõpeb Kirumpää linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni ja vaatlustulemuste edastamine teistele. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Elva, Amme ja Ahja jõed. Võhandu jõe tähtsamad parempoolsed lisajõed on Sillaotsa jõgi, Rõuge jõgi,Koreli oja, Iskna jõgi ja Mädajõgi. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv.
kaevandamiseks tuleb tegevusi korraldada nii, et vesi, vee-elustik ega veekogu kaldad ei kahjustuks. Veekogu kaitseks ning veekogu kallaste kaitseks on moodustatud veekaitsevöönd veekogu kaldalal, mis väldib hajureostuse mõju ning veekogu kallaste uhtumist. Veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused veekaitsevööndis on määratus Ranna ja Kalda seaduses. Ükski maaomanik, maavaldaja ega veekasutaja ei tohi põhjustada üleujutust, kalda tammi ega muu rajatise purunemist, maa soostumist, pinnase erosiooni ega maanihet. Järved Jõed Veelahkmed jagavad Eesti jõed nelja vesikonda: Narva-Peipsi vesikond, Soome lahe vesikond, Liivi lahe vesikond ja Saarte veekogud. Kolme vesikonna – Narva- Peipsi, Soome lahe ja Liivi lahe vesikonna jõed saavad alguse Pandivere kõrgustiku laialdase karstiala nõlvadelt. Eesti geograafilisest asendist ja looduslikest tingimustest tuleneb terve rida nii jõgede
ühte otsa. Vastusena tekib kompensatsioonivool, mis kihistunud järves kulgeb piki termokliini ja kihistumata järves mööda põhja. Tuulehoovust koos talle vastassuunalise kompensatsioonivooluga nimetatakse Ekmani spiraaliks. Tuule suunas kaugemas kaldas veepind tõuseb, tuulealuses langeb. Vastupidise kalde saab termokliin, mida laskuvad sooja vee vood pidevalt erodeerivad (vt. joonis 16). Äravooluhoovused on tingitud tavaliselt veetasemete vahest järve sisse- ja väljavoolu vahel. Võrtsjärves veepinna kõrguse erinevus Väike- ja Suur-Emajõe suudmete vahel näiteks vaid 6 mm. Olenevalt jõe ja järvevee tiheduste vahest võib sissevool avalduda ülevooluna e. pinnavooluna, põhjavooluna või vahevooluna. Järvest välja voolab tavaliselt soe pinnavesi. Gradienthoovused võivad olla tingitud erinevate veemasside talvistest tiheduse erinevustest. Kui veekogu on jahtunud alla 4°C,
Juhised 11 3 M I KS LLUUA UUA OM A TA LU M OM A A LE T I I K VÕI MÄR MA MÄRGGA L A? Avatud veesilm on maastikus alati ligitõmbavaks paigaks. See pakub avatud aladel head vaheldust ning on samas väärtuslikuks elupaigaks paljudele liikidele. Veesilmaks võib olla looduslik oja, jõgi või järv. Paljudes taludes on need olemas, kuid nende puudumisel võib kaaluda: o uue tiigi loomist või o vana täissettinud veekogu taastamist. Paljudel juhtudel on taime- ja linnuliike ligi meelitava tiigi või märgalakoosluse loomine küllalt lihtne. Tuleb ainult tunda olulisemaid põhitõdesid. Käesolevas trükises kirjeldatakse, kuidas tiigi ja märgala loomist kavandada. Tiik on tüüpiline sügavam veekogu osa (ka üle 2 m), kus taimestik üle veepinna üldjuhul ei kasva
rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast ühtse maasääre varal alles keskajal ja see kajastub saksakeelses nimetuses "Frische Haff" mis tõlkes tähendab "värske haff". Läänemere põhja iseloomust ning ühendusest Põhjamerega olenevad mitmed Läänemere hüdroloogilise režiimi iseärasused. Põhjamere ja Läänemere vaheline ühendustee hõlmad Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinasid
Voolav vesi kannab setteid edasi kolmel viisil. Kõige jämedamat materjali vesi veeretab mööda sängi põhja. Kõige rohkem setteid kantakse hõljumina. Vesi suudab ka settematerjali osaliselt lahustada ja lahustunud kujul edasi kanda. Järskudelt mäenõlvadelt kiire vooluna laskuvad mäestikujõed haaravad sängi põhjast kaasa palju setteid. Sellise põhjaerosiooni tagajärjel muutub säng sügavamaks ja omandab V-tähe kujulise ristlõike. Voolukiirus ja jõe langus väheneb, kui jõgi lõikub aja jooksul aina sügavamale. Selle tulemusena väheneb põhjaerosioon ehk võime sängi põhjast setteid kaasa haarata ja kulutus kandub üle sängi kõlgedele. Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema. Voolav vesi ja settematerjal kulutavad looke väliskülge ehk põrkeveeru. Kulutus põrkeveerul muudab selle järsuks ja nende alla kujunevad sängi kõige sügavamad osad ehk haudmikud. Jõgi annab sealt osaliselt looke siseküljele, mistõttu säng on selles osas palju
põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma rohukamarata kaldalt sisse voolaksid
annaabi.ee 
