Andres Larka
Andres Larka sündis 5. märtsil 1879 Laeva külas
möldri pojana. Ta oli olnud kolm korda abielust ning kasvatas kahte poega Georg-Andres (teisest abielust) ja Peeter Jaak Larka
(kolmandast abielust).
Andres Larka astus vabatahtlikuna sõjaväkke
septembris 1899. Sõjaväeakadeemia lõpetamisel mais 1912 autasustati teda 3. järgu Anna ordeniga. Esimeses maailmasõjas
osales 40. jalaväediviisiga lahingutes Saksa vägede vastu
Ida- Preisimaal ja Poolas. Temast sai 1918. aastal Eesti Ajutise
Valitsuse esimene sõjaminister, ühtlasi Eesti sõjaväe ülem.
Larka ülendati Ajutise Valitsuse otsusega 8. märtsil 1918
kindralmajoriks, kuigi omas vaid alampolkovniku aukraadi. 26.
novembrist 1918 nimetati Andres Larka Peastaabi ülemaks.
1925. aasta jaanuaris lahkus Andres Larka
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mariseglit
Õppematerjali autor
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann
I kongressil 1921. aastal oli esindatud 50 osakond 5000 liikmega II kongressil 1922. aastal oli esindatud 148 osakond 44 000 liikmega DSL-i põhi eesmärk oli maareformi läbiviimine 1923. aastal, II Riigikogu valimistel, saadi üks koht Riigikokku – Heinrich Laretei Laretei oli 1925-26.aastail põllutööminister ja 1926.aastal siseminister Kaitseliidu taastamine 1925. aastal viis DSL-i likvideerumiseni, kuid osakond ja tuumik - Artur Sirk, Andres Larka ja Aleksander Seiman, jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid tekkima sellised liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVKL) Põhialgatajaks oli Artur Sirk, kes oli liidu ideeliseks juhiks terveks liidu ajaks, isegi siis, kui Andres Larka 1930. aastal liidu esimeheks valiti
Ühel sellisel kontserdil kohtab ta tuttavat neidu Vilno sõjakooli päevilt Maria Kruzewskat, kes nüüd on Peterburi konservatooriumi üliõpilane. Samal, 1909 aastal abiellub 27aastane Laidoner 22aastase Mariaga. 1912. aasta juunis lõpetab 28aastane Laidoner Imperaatorliku Nikolai sõjaväeakadeemia 1. järguga ja teda autasutatakse eeskujulike tulemuste eest Püha Anna III klassi ordeniga. Eestlastest lõpetas koos Laidoneriga sõjaväeakadeemia veel tulevane kindral Andres Larka, kes ülendati õppimise ajal alamkapteniks ja samuti autasustati Püha Anna III klassi ordeniga. Üldse omandas enne Esimest Maailmasõda Peterburi sõiväeakadeemias sõjalise kõrghariduse kaheksa tulevast eesti kindralitadmirali. Enne Laidoneri oli selle lõpetanud tulevane kindralmajor Dmitri Lebedev ja kindralleitnant PaulAdolf Lill. Peale Laidoneri lõpetas selle veel tulevane kindralleitnant Nikolai Reek, tulevased kindralmajorid Jaan
JOHAN LAIDONER (1884-1953) Koostasid: Martin Paju ja Argo Pihtjõe VLE- 3 Isiklik Sündis 12. veebruar 1884 Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus. Suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. 1909 abiellus Maria Kruszewskaga. Poeg Michael Laidoner (1913-1928) Kasupoeg Aleksei Kruszewski (1913-1941) Haridus 18921894 Viiratsi vallakool. 18951897 Viljandi 1. algkool. 18971900 Viljandi linnakool. September 19025. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909 mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1900. aastal üritas Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võtnud teda vastu "rind ei andvat mõõtu välja". Laidoner asus elama Peterburi kubermangus asunud Aljutino mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana. 1901. aastal tegi ta uue katse sõ
märtsist 1934 kuni 22. juunini 1940 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima rahvahääletusel vastu võetud vabadussõjalaste esitatud Põhiseaduse eelnõu, mis keskendas riigivõimu riigipea (Riigivanema) kätte, kes oli ka kaitsevägede kõrgemaks juhiks. Senine riigivanem Konstantin Päts pidi jätkama ametikohustuste täitmist riigivanema uutes volitustes kuni 1934. a aprillis toimuma pidanud riigivanema valimisteni. Vältimaks vabadussõjalaste riigivanemakandidaadi kindralmajor Andres Larka tõenäolist võitu valimistel, haaras riigivanem Konstantin Päts 12. märtsil 1934 sõjaväe toetusel võimu oma kätte, kehtestades üleriigilise kaitseseisukorra, millega piirati demokraatlikke vabadusi. Kaitseseisukorra kehtestamise otsusega määrati taas ametisse ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner. Ülemjuhataja alluvusse anti lisaks kaitsejõududele raudtee, post, telegraaf ja telefon, ülemjuhatajal olid ühtlasi ka sisekaitseülema volitused
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvu
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste k
· majandused - orienteeruti Lääne turule - 1923-1933 ülemaailmne majanduskriis (Eestile raskeimad 1932-1933) · välispoliitikas - teistelt riikidelt tunnustuse hankimine (J. Vilms (hukati 1918), J. Tõnisson) - 1921.a. Rahvasteliidu liikmeks (Eesti toetas igati Balti liidu ideed) · kultuurielu, teadus - kujunes rahvuslik professionaalne kultuur - eestikeelne terminoloogia 4. Autoritaarne periood a) põhjused · vabadussõjalased - 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (Artur Sirk, Andres Larka) - maaseaduse rakendamine; mälestusmärgid; põhiseaduse muudatused · majanduskriis - hädaabitööd (töötuid kasutati võsade mahavõtmisel, teede rajamisel, parkide loomisel,...) · sisepoliitiline kriis - enne Riigikogu valimisi 1932 parteide liitumine (3 suurt 10 väikse asemel; koostöö mitte ideoloogia järgi, vaid kasulikkust silmas pidades) - 1932 (kukub läbi) ja 1933 juunis (kukub läbi) uus põhiseadus rahvahääletusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid