Beethoven ja Rubinstein (0)

Tallinn 2018
Mina käisin hiljuti kuulamas Beethoveni ja Rubinsteini palade kontseri. Kontsert toimus ilusas Estonia kontserdisaalis, 11.mail. Esinejateks olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, pianist Anna Šelest ja dirigent Neeme Järvi. Esitati 19.sajandi ühe kuulsaima pianisti Anton Rubinsteini klaverikontsert nr 5 Es- duur , op.94 ning Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duur, op.82 mida helilooja ise nimetas "oma viletsa talendi üheks kõige õnnelikumaks tulemuseks".
Kontsert sai võimsa alguse Rubinsteini viienda klaverikontsertiga Es- duuris , mis on tema monumentaalseim klaverikontsert. Avaosa Allegro moderato oli laialt voolavate meloodiatega , vaheluva tempoga. Helid tõusid ja langesid, mis muutid kogu pala elavaks. Kohati tundus osa sünge ja hall, kuid siis hüppasid sisse rõõmsad meloodiad, muutes loo seguks kurbusest ja õnnest. Sellele järgnev Andante oli vastanduv poeesiarikka lüürikaga. See kaunis pala oli tunduvalt rahulikum ja aeglasem kui Allegro. Viimane osa Allegro oli väga võimas ning täis Rubinsteni tehnilisi trikke. Minu arvates sobis see suurepäraselt Rubinsteini klaverikontserti lõpetamiseks. Kontserdi soolopilliks oli klaver ning orkestris kuulsin flööte, oboed, klarneteid ja trompeteid .
Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duuris algas tormaka ja järsu Poco sostenuto – Vivace ´ga. Kuulda oli tantsulisi ja rümikaid meloodiaid ning harmooniaid. Vivace oli meeletult rikas, jõuline ning särav sümfoonia alguspala. Avaosale järgnev Allegretto oli kurvameelne ning südamelööke meenutavale rütmile toetuv, sügavamais tämbreis kõlav muusika . Allegrettos on leitud mõttelist lähedust palvesõnadele „Sancta Maria, ora pro nobis“ ning muusikat on võrreldud leinaprotsessiooniga. Scherzo . Presto toob esile tollal populaarse hüpleva liikumisega kontratantsu. See oli õrnalt dramaatline, eredavärvilise meloodiaga ning kaasahaarav. Lõpetuseks oli kuulda hiilgav ning rõõmurohke Allegro con brio. See pulbitses energiast js oli täidetud kirgaste rütmide ning üllatavate hetkedega, mis juhtisid muusika võidurikka lõpuni.
Anna Šelest on auhinnatud pianist, kes on tuntust kogunud oma "tulise tundilkkuse ja sooja kõlaga". Šelest on sündinud Ukrainas Harkivis ning alustas klaveriõpinguid kuueaastasena Harkivi andekate laste muusikakoolis Garri Gelfgati ja Sergei Polusmjaki juhendamisel. Ta oli Milosz Magini rahvusvahelise pianistide konkursi noorim auhinnavõitja, esinedes Pariisis UNESCO peakorteris 11-aastasena. Ta on andnud kontserte New Yorgi Alice Tully Hallis, Carnegie Halli Sterni Auditooriumis, Washingtoni Kennedy Centeris, Viini Konzerthausis, Moskva Konservatooriumi suures saalis ja Mexico City Palacio de Bellas Artes`is ning võitnud palju esikohti ja auhindu arvukatel konkurssidel. Šelest esineb regulaarselt soolo - ja kammerkontsertidega üle maailma.
Neeme Järvi on üks tänapäeva hinnatuimaid dirigente. Oma pika ja ülieduka karjääri jooksul on ta teinud koostööd kõigi maailma paremikku kuuluvate orkestritega. Järvi on lõpetanud 1955.aastal Tallinna muusikakooli koorijuhtimise ja löökpillide erialal Helvi Voore ja Krisjan Vestre juhendamisel. Aastatel 1955-1960 õppis ta Leningradi konservatoorimis ooperidirigeerimise ja sümfooniaorkestri erialal Nikolai Rabinovitši ja Jevgeni Mravinski juhendamisel. Järvit on tunnustatud mitmete preemiate, aunimetuste ja tiitlitega, mille hulka kuuluvad Rootsi Kuningriigi kõrgeim autasu Põhjatähe orden ja Eesti Vabariigi Riigivapi teenetemärk, Eesti Muusikanõukogu 2012. aasta interpretatsioonipreemia ning Eesti Vabariigi riiklik kultuuri elutööüreemia.
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on vanim Eestis aktiivselt tegutsev sümfooniaorkester, kellega koos on üles kasvanud mitu generatsiooni muusikuid ja selle austajaid. Aastate jooksul on koosseisu dirigendid vahetunud, kuid üheskoos on orkester vastu pidanud tõusudele, mõõnadele ja erinevatele riigikordadele.
Mina jäin kontserdiga suurepäraselt rahule. See on vaieldamatult üks meeldejäävaim kontsert mida kunagi külastanud olen. Mulle tohutult meeldis Rubinstein`i klaverikontert, kuna olen ka ise suur klaveriarmastaja ning Beethoveni looming jäi samuti silma oma suurejoonelise hiilgusega. See oli ideaalne võimalus pääseda eemale reaalsusest ning lasta kaunil muusikal oma meeli paitada.