Jaan koort (2)

Tartumaal asuv Pupastvere küla on omapärane: see on umbküla. Küla ise asub voore harjal, külatee lõpeb sohu. Edasipääsu lihtsalt pole. Et  küla algusesse tagasi jõuda, tuleb käidud maa taas läbi käia. 
Jaan Koort, tuntud eesti kunstnik ja skulptor , kes Pupastvere külas sündinud ja kasvanud on, ristis küla Sandiväsitaja külaks, sest pidi Tartu rongile minema palju maad, otsemat teed ei olnud, kuna voort piirasid kahelt poolt sood.
Jaan Koort sündis 6. Novembril 1883.a. Mäelt- Pursti talus, mis asub Pupastvere küla kolmanda kolmandiku alguses. Kunstniku sünnimaja tähistab marmortahvel, maja hooldajad on eakad kaugete sugulaste järeltulijad. 
Pärimuste järgi tulnud kord poisike Jaan Alt- Purstile tädi käest kellaaega uurima – tädil olnud küla esimene pommidega kell. Jaan jäänud Pupastvere järve äärde seisma ja vaadanud. Imetlenud ja öelnud: “Kui mul oleks paber ja pliiats , joonistaksin selle pildi!” Sellele vastatud: ”Sina, poisike, ka mõni joonistaja!” Ja ometi sai Jaan Koortist Pupastvere külast tuntud kunstnik.
Jaan Koorti kunstipärand kannatab võrdlust kõige väljapaistvamate XX sajandi alguse skulptorite- novaatorite loominguga. Et Koort pole saavutanud nendega võrdset tunnustust, sõltub väikerahva võimalustest ja tahtmisest oma kunsti suurkuju laiemalt tutvustada. Koorti tööd äratasid eesti kunsti välisnäitustel XX sajandi 20.-30. Aastatel kohe tähelepanu. “Põlvitava naise” ostis Luxembourgi muuseum Pariisis, “Naise tanuga” Ateneum Helsingis.
Koort on loonud hauamonumente. Kuulasim neist Tartus Raadi kalmistul Julius Kuperjanovile loodu. Hauamonumentide arhitektuurse osa on ta loonud ise. Märkimist väärivad C.R. Jakobsoni graniidist hauamonument Kurgjal, A. Kitzbergi ja H. Treffneri pronksbüstid. 
Laialdase tunnustuse saavutas kunstnik keraamikuna:  “Karjapoisi” viis varianti, “Siga”, “Hüppav Metskits ” jt. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus, selles avaldub kunstniku peen maitse ja diskreetsus . Koorti kunst on sügavalt isikupärane ja samaaegselt lahutamatult seotud oma ajastuga.
1935.a.a 14. Oktoobril tabas keset aktiivset tööd Jaan Koorti ootamatu surm. Ta oli töötuhinas kuumast tsehhist õue läinud, haigestus seejärel kopsupõletikku ja vaatamata kiirele abile suri.