Emumäe ülevaade (0)

Emumägi

Pandivere kõrgustiku ja kogu Põhja-Eesti katus ehk kõrgeim ipp asub Emumäel. Absoluutkõrgus on 166m ü.m ja suhteline kõrgus on 79 meetrit. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku.

Emumäe ehitus

Tekkelt on Emumägi liitpinnavorm – vooretaolisel kõrgendikul esineb pikk metsaga kaetud vallseljak ehk oos. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab Emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku, milles on rohkesti järsuveerulisi orge, lohke, oose, mõhnu ja sölle. Pinnakate on üle 45m paksune. Emumäe läänenõlv on valdvavalt põllustatud. Emumägi on üks suurematest kvaternaari pinnavormidest Eestis.

Emumäe tekkimine

Kui igal loodusobjektil on olemas on muistend, siis Emumäel on ka rääkida oma lugu. Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Nimelt puhanud kord sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg nii sügavat und, et huntide ligitükimine tema hobusele jäi kuulmata. Esijalgadega kammitsais olnud hobune kraapis oma tagajalgadega hunte tõrjudes küll vägeva mäe kokku, ent lõpuks murdsid hundid ta siiski maha.

Emumäe kaitseala

Emumäe piirkonnas on kaks kaitseala .

• Emumäe maastikukaitseala (1978) – tegemist on Pandivere kagunõlva voorestatud pinnamoe väga ilmeka liustikutekkelise pinnavormiga, mida iseloomustab voore , oosi ja ripporgude kompleks . Arvukalt esineb sügavaid sulglohke, orge ja oitusid.
  
• Emumäe park – kus asuvad kaitsealused põlispuud .
  

Emumäe vaatetorn

Looduspargis asub Emumäe vaatetorn, kuhu viib 115 trepiastet ning see on 21,5 meetri kõrgune. Mäelt avaneb kauneid vaateid idapoolsetele metsadele ja läänes laiuvale kultuurmaastikule, hästi paistab Endla soostik. Kätte paistavad Rakvere vallimägi, Kiviõli tuhamäed , Laiuse voor , Kärde, Kellavere, Räitsvere ja Ebavere mägi, Laiuse, Koeru ja Simuna kirikutorn.
Mäe nõlvadel paiknevad päikesemaja, mägionn ja kännumaja, on rajatud lõkke- ja puhkekohad.

Emumäe vaatamisväärsused

Lisaks vaatetornile on Emumäel rabamändidest ja –juurikatest kultuuriseltside puukujude allee , Emumemme koda ja päikesetõusumaja. Torni läheduses on mitu puhkmajakest ja onni ning on olemas ka telkimis- ja piknikuplatsid.
Emumäe looduspargis saab korraldada 2-6 kilomeetri pikkuseid jalutuskäike või matku.

Emumäe asustus

Emumäe jalamil asub Emumäe küla, mis on 770. aastat vana. Esmakordselt mainiti Emumäge Taani hindamisraamatus aastal 1241. Emumäe põllumaad on jätkuvalt kasutuses ja asustusstruktuur on püsinud muutumatuna.

Emumäe idanõlv

Emumäe idanõlval asub Peetla soostik, mis on Lääne-Virumaa üks suuremaid soid . Soostiku pindala on 5460 ha. Soostik koosneb Peetla (Salla) rabast, Avanduse soost ja kuivendatud Välisoost.
Rahvapärimuse järgi onPeetla rabas olnud ümberkaudsete külade pelgupaigad sõdade ajal.
Kõigis eelpool nimetatud rabades on varasematel aegadel talude ja mõisade tarbeks turvast lõigatud. Tänapäeval toimub mehhaniseeritud turvatootmine Avanduse ja Peetla rabas. Turbakihi paksuseks on 7-10m. Turba kõrval teiseks, kuid seni kasutamata maavaraks on järvelubi.

Emumäe jooks

Alates 2005. aastast korraldatakse Emumäel jooksuüritust. Ühtalsi on tegemist ka Eesti esimese mäejooksuga, mille käigus joostakse traditsiooniliselt ümber Põhja- Eesti kõrgeima tipu – Emumäe.
Jooksuraja madalaima ja kõrgeima punkti kõrguste vahe on ligi 50 meetrit.

Kasutatud allikad

http://www.visitpandivere.ee/vaatamisvaarsused/96-emumae-vaatetorn
http://emumagi.onepagefree.com/?id=17604&onepagefree=4b042eedd3a3a8c7f49d25e14ad49490
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/emum%C3%A4gi3
Kirjastus Tänapäev, 2008 „Eesti Maastikud“