Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Grupit�� keskkonnakaitses "Kassinurme linnam�gi" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskkonnainfoeewebeelisinfolehtaspx?

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Kassinurme linnamägi
Kodune grupitöö aines „ Keskkonnakaitse “
Koostajad: 000000
Juhendaja : ,,,,
Tartu 2012

Sisukord


Kassinurme linnamägi 3
Ala kirjeldus 3
Ala analüüs: 4
Kasutatud allikad: 5

Kassinurme linnamägi

Ala kirjeldus

Kassinurme linnamäe kaitseala (Kassinurme linnamägi ehk Kalevipoja säng) asub Jõgevamaal Jõgeva vallas. Täpsemalt Kassinurme küla põhjaosas, endise linnamäe lähedal, sellest loode pool, Kassinurmel, Ellakvere maantee ja Jõgeva-Tartu maantee vahelisel alal. Pütsepa talust u. kaks kilomeetrit lõunapool Tallinn-Tartu raudtee läheduses, Virdojast 1,2 km kagus, raudtee tammist 0,1 km idas asub Raja allikas, läheduses u. 0,1-0,2 km raudtee tammist läänepool on Külm- ja Keevallikas, viimasest 0,6 km lõunapool, soo serval on Mustallikas. Kalevi raudteeületuskohas osutavad kaks viita pooleteise km kaugusel asuvatele Kassinurme mägedele ja looduse õpperajale.
Kassinurme voore jalamil avanevatest allikatest algab Laeva jõgi. Üks Kassinurme allikatest – Keev - ehk Pikahärma allikas, oli nii veerohke , et sajandi alguses ehitati sellele pais ja kavatseti asutada kangavanutamise töökoda. Tammidega eraldatud Keevallika oja süvises leotatigi vanasti linu. Linnamäe all avaneb Külmallikas. Rajaallikast algab soosse suubuv oja. Veerikas Keev – ehk Pikahärmaallikas ühineb peale allikasood Rajaallikaga ning moodustab Virdojja suubuva allikaoja. Virdoja suubub Laeva jõkke. Mustallikat ümbritseb lubjarikas allikasoo. Allikate vesi avaneb pinnakattest.
Mõhnastikus asuvad sügavad lohud – Kalevipoja silmapesukauss ja Kalevipoja vann – täituvad pinnakattest avaneva veega. Kassinurmel on ka kaheksa lohuga kultusekivi ja Kalevipoja lingukivi.
Kaitseala moodustati 1968. aastal maastikuelemendi (linnamägi) kaitseks. Kassinurme muinasasula on rajatud seitse tuhat aastat tagasi ja linnus kaks tuhat aastat tagasi. Hiiekoht on avastatud asula rajamisega ja on seega üks vanemaid pühakohti Eestimaal. Meie maausku esivanemad valisid hiiekohaks ümbruskonnast kõige suurema energiasambaga koha. Mõõtmised on näidanud, et ohvrikivide juures ja nende vahelisel alal ületab energivoog isegi Tuhalaane nõiakaevu energiavoo. Seetõttu leiab hiis laialdast kasutamist maaenergia ammutamisel. Kassinurme on ka elupaik harudastele liikidele nagu näiteks merikotkas ja valge- toonekurg .
Looduse, muististe ja tervise rajal on võimalik tutvuda mitmekesise loodusega, nautida kauneid vaateid vooremaastikule. Looduraja äärsed taimed on etiketeeritud. Esivanemate kaitserajatisega saab tutvuda linnuse maketil.
Ainukordselt huvitavad veesilmad on andnud aluse paljudele legendidele. Sellest lähtuvalt on kavas sinna kujundada mütoloogia teemapark . Praegu on Kassinurme noorte ajaloohuviliste- sõdalaste lemmikkoht, kus korraldatakse muistseid sõjamänge, elustatakse vanu rahvakombeid ja tähistatkse rahvakalendri tähtpäevi. Suvisel ajal toimub seal vilgas ehitustegevus, kus meistrite käeall valmib osa linnuse-ja mulderajatistest. Selle tegevuse jälgimine on turismiväärtuse lisaväärtuseks.
Kaitsealal tegutseb Mokko turismitalu . Igal aastal lisandub midagi uut. Pidevalt hooldatakse linnamäge, korrastatakse rajatisi, korraldatakse folklooripidusi, õues õppimist, muinsuskaitse õppepäevi, sportlike üritusi. Ettevõtmisi on toetanud Jõgeva vallavalitsus , Keskkonnainvesteeringute Keskus ja paljud teised organisatsioonid ja ettevõtted.
Üritused, mis on toimunud Kassinurmel alates kaitse alla võtmisest:
  • Pärandikultuuripäev Kassinurmel
  • Kassinurme-Vaiga maalinna koristustalgud
  • 3800 kuuseistiku istutamine
  • Renoveerimised ja vastlapäevad
  • Metsaistutus talgud
Kassinurme linnamäe metsad kuuluvad Jõgevamaa Metsaseltsi alade alla, selts on asutatud 1988.aastal. Tegevuse eesmärgiks on ühendada erinevaid metsa ja loodusega tegelevaid ametkondi ja loodusest huvitatud üksikisikuid. Läbi oma tegevuste osaletakse metsa-ja keskkonnakaitsepoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Tegevusi on palju, neist üks olulisemaid Kassinurme linnamägi ja Hiis ning selle arendamine.

Ala analüüs:

Kassinurme linnamäe kaitseala on eriline nii oma huvitava ja ainulaadse maastikuga kui ka etniliste väärtustega, nimelt pinnavormiks on vooremaastik ning legendide põhjal saab eeldada, et tegu on Kalevipoja silmade pesemise kohaga. Seega, ala kaitsmine on vajalik nii säilitamaks meie ainulaadset voore maastikut kui ka kultuuripärandit.
Kassinurme linnamäe kaitse eesmärkideks on nii pärandkultuurmaastiku säilitamine (noorte ajaloohüviliste mängud, talgud ning sõdade taasesitamine ehk larp ja muud legendidega seotud tegevused), maastiku hooldamine ja negatiivsete mõjude leevendamine ja võimaliku metsa biomassi suurendamine (teostatakse harvendus-ja hooldusraiet, lisaks ka uute istikute istutamine),kui ka püsielupaikade ja vääriselupaikade jälgimine ja uurimine , lisaks ka Kassinurme linnuse rekonstrueerimine.
Ohud loodusväärtustele on märkimisväärsed, nimelt happevihmade tõttu kahjustunud puud, mis võivad vajada väljavahetamist.Turismi tõttu võivad kahjustuda metsarajad ning üldine metsa ökosüsteem( läbi prügi maha viskamise jmt). Lisaks külastatakse Kassinurmet tihti ka lemmikloomadega ( koerad ), kes võivad rikkuda floorat oma väljaheidetega ning tallumisega. Lisaks asub Kassinurme linnamäe lähistel ka raudtee, millest tingituna ka võimalik reostus .
Kaitse järelvalve tagatakse talgutega, seadustega, maastiku hooldamisega( niitmine , võsaraie ja külastusobjektide hooldamine) ja negatiivsete mõjude leevendamisega.





Kasutatud allikad:

  • Eesti Metsaselts . 2010. Kassinurme linnamägi.

http://www.metsaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=76&Itemid=162 . (03.12.12).

Grupitöö keskkonnakaitses-Kassinurme linnamägi #1 Grupitöö keskkonnakaitses-Kassinurme linnamägi #2 Grupitöö keskkonnakaitses-Kassinurme linnamägi #3 Grupitöö keskkonnakaitses-Kassinurme linnamägi #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ketukiisu12 Õppematerjali autor
Kodune grupit�� aines �Keskkonnakaitse�

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Reisid
9
odt

Reisid

Ka Tõravere ise pole tormidest kõrvale jäänud. 2006. aasta augustis tõstis torm kõrvale peahoone just valminud katuse ja murdis hulga kauneid puid. Ilmajaama, 1964. aastal ehitatud hoone keldris on muuseumituba, kus leidub riistu, mida on läbi aegade kasutatud. Näiteks juushügromeeter, õhuniiskuse mõõtja, mis töötab sõna otseses mõttes juuksekarval. ,,Enam sellist ehitada ei saakski, sest see vajab keemiliselt töötlemata juust," naerab Kaskmaa. Kassinurme Kassinurme linnus ehk Kassinurme linnamägi asub Kassinurme külas Jõgeva vallas. Aastast 1968 on linnamägi kaitse all (Kassinurme linnamäe kaitseala). "Kalevipoja sängi" tüüpi linnus on asunud voorja põhja-lõunasuunalise 7- 10 m kõrguse seljandiku lael, kus sügavad sulglohud on eraldanud 15-25 m laiuse neemiku ja selle kagu- ja loodepoolsesotsas otsas on olnud puidust kaitserajatised, millest on säilinud 2-3 m kõrgused otsavallid.

Eesti keel
JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS
28
docx

JÕGEVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotisaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Muinasusund
20
rtf

Muinasusund

Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes.

Ajalugu
Keskkonna analüüs- Jõgeva vald
15
docx

Keskkonna analüüs- Jõgeva vald

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Kassinurme hiis
20
pptx

Kassinurme hiis

Kassinurme hiis Üldinfo · Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal ­ 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine ­ maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik ­ muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus ­ Kalevipoja

Geograafia
Referaat Lõuna-Eesti vaatamisväärsused
10
pdf

Referaat Lõuna-Eesti vaatamisväärsused

........................................................................................... 5 1.4 Setomaa ja muuseumid................................................................................................. 5 1.5 Taevaskojad...................................................................................................................5 2 Jõgevamaa............................................................................................................................7 2.1 Kassinurme....................................................................................................................7 2.2 O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum............................................................................. 7 2.2.1 Köstri söögitoas,.....................................................................................................8 2.2.2 Kunagises köstri köögis ........................................................................................ 8

Eestimaa tundmine
Õpperaja kirjeldus-Vapramäe loodusrada
30
docx

Õpperaja kirjeldus: Vapramäe loodusrada

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Vapramäe loodusrada Praktikatöö õppeaines Metsahoid ja puhkemetsandus Juhendaja Kalektor Eino Laas Tartu 2014 Looduse õpperaja kirjeldus Raja asukoht, maa-alade kaitstus ja maastikutüübid. Kirjeldatavaks rajaks sai valitud Vapramäe õpperada kuna see on üks minu lemmikradasid minu kodukoha lähedal. Vapramägi asub Tartumaal enamus Vapramäest jääb Nõo valda väike serv jääb Elva linna maale. Vapramäe rada algab Tartu-Valga maantee äärest, kus maantee ületab Elva jõge. Rada asub kaitstaval maal (kaitse all 1959 aastatst alates). Tegemist on liigestatud pinnaga kõrgendikuga, kohati väga järskude nõlvadega maastik. Vapramäe lael on sügav sulglohk. Millise loodusvaldkonna tundmaõppimisele on suunatud, eesmärk, mida tahetakse näidata ja pakkuda. Vapramäe loodusrajaga tahetakse tutvustada põhiliselt

Metsahoid ja puhkemetsandus
MUINASEESTLASTE
5
docx

MUINASEESTLASTE

MUINASEESTLASTE PÄRITOLU JA VANIMAD ELUPAIGAD 8000 e.Kr.--5500 e.Kr. Esimesed andmed inimeste elamise kohta Eestis pärinevad Pärnu jõe kaldalt Pulli asulakohast, mille vanuseks on hinnatud umbes 9000-8500 aastat e.Kr. Tegemist on keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi asulaga ning tollest ajast on Eestis teada veel mõned asulakohad. Näiteks Kunda Lammasmäe asulakoht, mis leiti 1886. aastal ning see andis nime kogu keskmise kiviaja kultuurile, mis oli levinud Läänemere ümbruses. Nagu pea kõik seni leitud mesoliitilised asulakohad, asus ka Kunda asulakoht siseveekogu ääres. Nimelt oli Lammasmägi sel ajal saar madalas järves. Radiosüsiniku dateeringute järgi elati Lammasmäe asulas 8700--4950 aastat e.Kr. Inimasustus oli sellel ajal Eestis väga hõre. Rahvaarvu on hinnatud umbes tuhandele inimesele. Need inimesed olid Kunda kultuuri kandjad ja elasid veekogude lähedal. Nende keelelist kuuluvust ei teata. Arvatakse, et nad tulid Eestisse kas Kesk-Euroopa idaosast või Ida-

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun