Mati Unt - analüüs (0)

Mati Unt Analüüs 1.jaanuar   1944   Linnamäe   küla,   Voore   vald-   22   august   2005   Tallinn.   Oli   eesti   kirjanik   ja teatrilavastaja. Looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmitsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Temast kujunes üks oma põlvkonna ja ajastu algupärasemaid ja mõjukamaid kunstiinimesi, kelle elu ja loometöö oli tihedalt seotud. Undi jaoks on reaalsus salapärane, maha surutud, varjatud ja müstilised jõud, mis suunavad inimeste tajuprotsesse ja hoiakuid. Mati Unti huvitas, kuidas inimesed maailma ette kujutavad ja millistel   varjatud   stereotüüpidel   rajaneb   inimeste   suhe   maailmaga.   Unt   ei   olnud   poliitiliselt aktiivne, kuid ta jälgis oma aja mõttehoovusi, tajus teravalt kollektiivseid vaimseid kriise ja nende mõju üksikinimesele. Unt ise oli vist enam-vähem kõiges massiinimese vastand. Ta oli kahtlemata „originaal”, kelle vaimusärast on praeguses kultuuriruumis puudus. Keegi ei oska lihtsalt tema moodi mõelda. Aga tema kirja pandud mõtteid tuleks hoida taaskasutuses. Mati oli ülimalt   huvitatud   nii   psühholoogiast   kui   ka   psühhiaatriast,   eriti   psühhoanalüütilise   suunaga psühhiaatriast. Mulle tundub et Unt ei ole põhimõtteline eksistentsialist, võõrandumus on sageli tingitud avalikust sfäärist, n-ö süsteemist, mis kandub üle inimsuhetesse.  Teos „Võlg“ oli nõukogude ajal esimesi eesti kirjandusteoseid, mis põhjustas tõsiseid skandaale ja tohutuid vaidlusi noorte käitumise üle. Erinevalt mitmest teisest kirjanikust ei tähendanud ilmakorra vahetus Undi jaoks sugugi mitte loomingu kriisi, pigem vastupidi. Siis joonistus eriti selgelt   välja   fenomen,   kuidas   Unt   oli   tegelikult   ka   nõukogude   keskkonnas   kirjutanud   nn normaalset   teksti,   mis   sobib   ja   toimib   ka   vabas   ühiskonnas.  Mati   Undi   radikaalne   vaim   ei raugenud   kunagi,   seisis   lõpuni   teistsuguse   teatri   eest   ja   keeldus   tegemast   “korralikku”   vana teatrit,   nagu   seda   Eestis   on   ikka   tehtud.  Undi   ühiskondlik   roll   on   ennekõike   see,   mida   ta kunstnikuna tegi. Ta ei rääkinud ega kirjutanud ühiskonnast kunagi otse ja sirgelt – ta ei olnud ühiskonnakriitiline selle sõna lamedas tähenduses. nt ei olnud poliitik ega ühiskonnategelane, oli kogu tema looming ühiskonnatundlik ja väga sensitiivne. Meeldib Mati Undi tsitaat: "Kõige rohkem haaravad meid asjad, mis on meile arusaamatud ja võõrad." Elus ongi tihti, et meid huvitavad uued ja arusaamatud asjad ja vanad ning tuntavad kogemused muutuvad tüütavaks.


Kasutatud kirjandus 1. https://epl.delfi.ee/arvamus/mati-unt-esteetiliste-vaartuste-ruutel?id=51017568
2. https://www.opiq.ee/Search/Content?searchPhrase=mati+unt&pageNo=1
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Mati_Unt